TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohtuasja number 3-11-2004 Määruse kuupäev 9. september 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Benno Olevi (Olev) taotlu

§ 7lg 1 p 1 ja p 5).

2. Määruse koopia saata taotluse esitajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest (

§ 15lg 8, HKMS § 471 lg 3).

Asjaolud

1. 15.08.
2. a esitas Benno Olev Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos tema majandusliku seisundi teatisega. Taotluse kohaselt soovib B. Olev riigi õigusabi halduskohtule kaebuse koostamiseks Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo otsuse peale ja vajadusel tema esindamiseks halduskohtumenetluses seoses koostatava kaebusega. B. Olev märgib, et õigusdokumendi nõuetekohaseks koostamiseks ning kohtumenetluses oma õiguste ja huvide kaitseks puuduvad tal õigusalased teadmised ja oskused. Taotluse kohaselt soovib B. Olev saavutada ebaõiglase ja ebaseadusliku haldusakti tühistamise ning talle pensioni maksmise seadusega ettenähtud suuruses ja ulatuses. Riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on B. Olevi ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek kuus 996 eurot ning vältimatutele püsikulutustele kulub 935 eurot kuus. Taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub kolmetoaline korter Tartus ning sõiduauto VW Golf (
3. a). Väärtpabereid ning muu realiseeritav vara puudub.
4. Tartu Halduskohus jättis 17.08.
5. a määrusega B. Olevi riigi õigusabi taotluse käiguta, paludes taotluse esitajal põhjalikumalt täpsustada, milliste asjaoludega seoses ta soovib Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti vastu halduskohtusse pöörduda ning mida ta soovib saavutada.
6. 30.08.
7. a laekus Tartu Halduskohtule B. Olevi riigi õigusabi taotluse täpsustus. B. Olev märgib, et 28.12.
8. a esitas ta Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale avalduse alates 01.01.
9. a väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks. Kuna tol ajal siseministri poolt kehtestatud korra alusel ei arvatud jälitustegevuse eest makstavat lisatasu pensioni suurust mõjutava palga hulka, siis valis B. Olev pensioni arvutamise aluseks viimase viie aasta hulgast soodsaima ametipalga. Lähtudes Õiguskantsleri poolt 09.04.
10. a Siseministrile ja Lõuna Politseiprefektuurile adresseeritud märgukirjas äratoodud ametipalga uuest tõlgendusest, mille kohaselt jälitustegevust teostava politseiametniku ametipalga suurendus kuulub ametipalga hulka, esitas B. Olev 25.02.
11. a Lõuna Pensioniameti Tartu büroole avalduse pensioni arvestamise aluse muutmiseks, mis aga jäeti pensioniameti poolt rahuldamata. Tartu Halduskohtu poolt on 07.02.
12. a otsusega asjas nr 3-10-2003 tühistatud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjoni
13. aprilli
14. a otsus nr 6.TA 28-2/3922-5 ning tehtud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjonile ettekirjutus Benno Olevi 25.02.
15. a taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. B. Olevi 29.03.
16. a järelepärimisele saadeti Lõuna Pensioniameti poolt talle 04.04.
17. a pangaülekande tegemise aluseks olnud ja hilisemas vaidluses vaidlustatud haldusakt, millega otsustati B. Olevile välja maksta vaheraha vähemmakstud pensioni eest ajavahemikul 25.02.
18. a kuni 31.03.
19. a. Kuna antud haldusaktist ei nähtunud, mis põhjusel ja missugusel õiguslikul alusel oli jäetud B. Olevile maksmata vaheraha vähemmakstud pensioni eest, so 01.01.
20. a kuni 24.02.
21. a, siis esitas B. Olev selle peale vaide, mis Lõuna Pensioniameti otsusega rahuldamata jäeti. B. Olevile keelduti vaheraha väljamaksmisest ülalnimetatud ajavahemikul. B. Olev märgib, et Tartu Halduskohtu jõustunud otsusega on tuvastatud, et tema poolt Pensionikomisjonile 25.02.
22. a esitatud avaldust tuleb tõlgendada ja menetleda kui täitevvõimu poolt kehtiva õiguse ebaõigest tõlgendamisest tingitud haldusmenetluse uuendamise avaldust, mis algas 28.12.
23. a B. Olevi poolt Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale avalduse esitamisega, milles B. Olev palus alates 01.01.
24. a väljateenitud aastate pension ümber arvestada pensioniametniku pensioniks. Lähtudes eeltoodust leiab B. Olev, et temale on ebaõiglaselt otsustatud maksta vaheraha vähemmakstud pensioni eest üksnes alates 25.02.
25. a, mitte aga haldusmenetluse uuendamisest 01.01.
26. a, mistõttu vaidlustatav haldusakt ei saa olla seaduslik ega õige. B. Olev märgib, et kohtu poole pöördumise eesmärgiks on saavutada ebaseadusliku haldusakti tühistamise, haldusmenetluse uuendamine 28.12.
27. a ning seoses sellega vaheraha väljamaksmine vähemmakstud pensioni eest seadusega ettenähtud suuruses ja ulatuses. Kohtu seisukoht
28. Kohus leiab, et B. Olevi taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 2
29. Riigi õigusabi seaduse (

) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. B. Olevi majandusliku seisundi teatises märgitud igakuiste sissetulekute ning vältimatute püsikulutuste vahekorrast tulenevalt võib asuda seisukohale, et riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund võimaldaks B. Olevil tasuda asjatundliku õigusteenuse eest üksnes osaliselt. Samas sätestab

§ 7

riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

1. B. Olev soovib riigi õigusabi selleks, et kohtu poolt tühistataks Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo juhataja 16.03.
2. a otsus nr 66810 B. Olevi politseiametniku pensioni ümberarvutamise kohta alates 25.02.
3. a. Esmakordselt esitas B. Olev avalduse alates 01.01.
4. a väljateenutud aastate pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks. Seoses õiguskantsleri 09.04.
5. a märgukirjaga tekkis politseiametnikel õigus pensioni ümberarvutamisel arvestada pensioni aluseks oleva ametipalga hulka lisatasu jälitustegevuse teostamise eest. 25.02.
6. a esitas B. Olev avalduse pensioni arvestamise aluse muutmiseks. Lõuna Pensioniameti 16.03.
7. a otsusega nr 66810 on B. Olevi politseiametniku pension ümber arvutatud alates 25.02.
8. a. B. Olevi arvates oleks talle tulnud määrata vaheraha vähemmakstud pensioni eest alates 01.01.
9. a, mitte aga üksnes alates 25.02.
10. a. Kohus märgib, et isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Halduskohtumenetluse seadustik ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse ning võimaliku kohtupraktika otsib kohus. Halduskohtumenetlus püüab valitsevat uurimisprintsiipi ning sellest tulenevat selgituskohustust rakendada viisil, mis aitaks kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuivõrd B. Olev on suutnud kohtule esitada arusaadava probleemi kirjelduse ja ka oma eesmärgi, mis sisuliselt vastab halduskohtule esitatava kaebuse nõuetele, tuleks kohtu arvates B. Olevi riigi õigusabi taotlus rahuldamata jätta juba üksnes

§ 7lg 1 p 1 alusel.

1. Täiendavalt aga leiab kohus, et asjaoludest tulenevalt on B. Olevi võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud riiklik pension pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel ümber avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. B. Olev on esitanud pensioni ümberarvutamise avalduse 25.02.
2. a ning sellest päevast alates on tema pension ka ümber arvutatud. Kohtu arvates on vähetõenäoline, et B. Olev saavutab politseiametniku pensioni ümberarvutamise 3 tagasiulatuvalt alates politseiametniku pensioni määramisest, kuivõrd õigusaktid ei näe seda ette.
3. Seega lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 7lg 1 p-st 1 ja 5 leiab kohus, et B.

Olevi taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele. Maare Aloe Kohtunik 4