← Eesti

2-11-16756/3

Obsah (9)§ 179§ 174§ 1741§ 187§ 407§ 444§ 162§ 145§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-16756 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 18. mai 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiv

§ 179lg 9).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Andrei Šabanov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Andrei Šabanov sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (endine AS Eesti Ühispank) 14.02.2003 õppelaenulepingu nr S030000280, mille alusel laenas pank laenusaajale kokku 110 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenu summalt pangale intressi 5% aastas. Kuna laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist. Hageja täitis panga ees oma kohustuse, mistõttu on hagejal tekkinud nõudeõigus kogu tema poolt pangale tasutud summa ulatuses kostja vastu. Hageja on pöördunud võlgnevuse tasumiseks laenusaaja poole. Kuivõrd võlgnevust hagejale tasutud ei ole, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 8300,65 eurot (põhinõue 7513,79 eurot ja intress 786,86 eurot perioodi 18.03.2009 kuni 11.04.2011 eest).
  2. Kohus kohustas kostjat 19.04.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 20). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale Olga Šabanovale 21.04.2011 edasiandmiseks kostjale (tl 21). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 3. Hageja esitas 17.05.2011 kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 6. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕTÕLS) § 30 lg 1 kohaselt isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 362 lg 2 järgi kui riik on HaS § 362 lg-s 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema 2

(3)käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
  1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 14.02.2003 õppelaenulepingust nr S030000280, laenukonto liikumistest, 16.04.2008 laenusaajale väljastatud maksegraafikust, 18.12.2008 panga teatistest laenusaajale, 27.01.2009 taotlusest riigitagatise realiseerimiseks, õppelaenuvõlglaste nimekirjast 27.01.2009 seisuga, maksekorraldusest kohustuse täitmise kohta ning hageja 19.02.2009 võlgnevuse teatistest kostjale (tl 5-16).
  2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 7513,79 eurot ja intress 786,86 eurot.
  3. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna Eesti Vabariik kui menetlusosaline on

§ 145

alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, siis tuleb kostjalt

§ 179

lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 798,89 eurot riigituludesse (hagilt hinnaga 7513,79 eurot tasumisele kuuluv riigilõiv on 798,89 eurot). 10.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.