Obsah (7)

§ 444§ 367§ 168§ 150§ 1741§ 177§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-16880 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 12. august 2011, Tartu kohtumaja tege

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi õigeks võtnud, tunnistades hageja nõuet.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 20.02.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07-029049-RK koos üldtingimustega, 13.07.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07-124361-EG koos üldtingimustega, laenu andmetest ja võlgnevuse arvestustest, lepingutel sooritatud operatsioonidest ning 28.05.2009 lepingute ülesütlemise teatest.
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402 ja

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2375,97 eurot, intress 22,07 eurot, menetlustasu 3,20 eurot, 13.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 351,74 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 2375,97 eurolt alates 14.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures 13.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. 6.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, on ta oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud

§ 168lg 6 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 550,61 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 08.11.2010 tasutud 1115,27 krooni (71,28 eurot) ja hagimenetluses 13.04.2011 tasutud 479,33 eurot). Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, tuleb hagejale

§ 150

lg 2 p 3 ja lg 4 alusel tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, so 275,30 eurot. Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lg 1 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna pool tasutud riigilõivust 275,31 eurot (550,61 – 275,30). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 275,31 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 7.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 2