Haldusasi nr 3-09-2730 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2730 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus-ja migratsiooniosakond (PPA KMO), esindaja Talvi Järvi; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.F.M. Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2011, videokonverents Resolutsioon Pikendada I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.11.
- Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Piirivalvepiirkond pidas 21.11.2009 Pärnu maakonnas kinni Afganistani Islamivabariigi kodaniku I.F.M.i (sünd. xx xx xxxx). Isik väitis kinnipidamisel, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik, kuid tal puudus isikut tõendav dokument. Lääne Piirivalvepiirkond tuvastas väärteoasjas nr 17.31/09/502 läbi viidud väärteomenetluses, et I.F.M.il ei olnud Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba I.F.M.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tallinna Halduskohus andis 23.11.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-2730 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa I.F.M.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohtu kohtumäärustega on I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega korduvalt pikendatud. 26.08.2011 edastas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt Väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu (VSS) §-le
- Taotluse kohaselt 21.11.2009 peeti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt Pärnu maakonnas Valga-Uulu mnt 101 km kinni Afganistani Islamivabariigi kodanik I.F.M. (sünd. xx xx xxxx). Kinnipidamisel väitis isik, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik. Isikut tõendavat dokumenti I. F. M. ei olnud. Isik oli tuvastatud tema enda ütluste alusel. I. F. M. sõnade kohaselt omab ta elukohta Afganistanis, xxxxxxxxxxxxx 21.11.2009 on Lääne Piirivalvepiirkonna poolt alustatud väärteoasjas nr 17.31/09/502 läbi viidud väärteomenetluse käigus tuvastatud, et 21.11.2009 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud I. F. M. esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, millega pani toime välismaalasena seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise, rikkudes sellega Välismaalaste seaduse § 51 lg
- Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal avaldas isik soovi taotleda Eestis varjupaika, mille Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pagulaste osakond 07.12.2009 menetlusse võttis. Tulenevalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 33 lg 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. 16.08.2010 tehti I. F. M. varjupaiga andmisest keelduv otsus, mille isik vaidlustas Tallinna Halduskohtus. Tulenevalt VRKS § 42 lg 2 ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. 29.03.2011 jättis Tallinna Halduskohus oma otsusega haldusasjas nr 3-10-2127 I. F. M. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) varjupaiga andmisest keelduva otsuse peale rahuldamata. Sellega avanes PPA-l võimalus jätkata isiku väljasaatmismenetlusega. 08.04.2011 tegi PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonijärelevalve büroo päringu Välisministeeriumile, milles palus pöörduda diplomaatilisi kanaleid pidi Afganistani Islamivabariigi Suursaatkonna poole palvega osutada abi I. F. M. dokumenteerimisel. 25.05.2011 I. F. M. oli telefoni teel intervjueeritud Afganistani Suursaatkonna poolt. 05.08.2011 tegi PPA KMO migratsioonijärelevalve büroo korduva päringu Välisministeeriumile saamaks informatsiooni PPA päringu menetlemise hetkeseisu kohta. 10.08.2011 vastas Välisministeerium elektronpostiga, et on palunud Eesti Vabariigi Saatkonna konsulil Varssavis võtta ühendust Afganistani saatkonnaga. Ametlikku vastust oma päringule ei ole veel PPA KMO saanud. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et I. F. M. puudub väljasaatmist võimaldav reisidokument, taotleb PPA migratsioonijärelevalve büroo Tallinna Halduskohtult luba pikendada I. F. M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le
- 02.09.2011 kohtuistungil, mis toimus videokonverentsi teel, kordas PPA KMO esindaja oma taotlust. I.F.M.ile on taotlus arusaadav, kuid ta ei ole nõus nii pikalt väljasaatmiskeskuses viibima ning leiab, et tema põhiõigused on sellega rikutud. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et PPA KMO taotlus I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I.F.M.il puuduvad seaduslikud alused 2 Eesti Vabariigis viibimiseks. PPA 17.06.2010 otsusega nr 7000910040-1 lükati I.F.M.i varjupaigataotlus VRKS § 21 lg 2 alusel ning VRKS § 20 punktidele 10 ja 11 tuginedes tagasi, I.F.M.ile keelduti elamisloa andmisest ning talle tehti VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. I.F.M. vaidlustas PPA 17.06.2010 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-102127). Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. VRKS § 42 lg 2 sätestatu kohaselt ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme kohtu otsuse tegemist. Seega on PPA-l alates 29.03.2011 võimalik jätkata isiku väljasaatmismenetlusega. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus PPA KMO taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lg 11, 2 või 3 järgi. Isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Kohus on seisukohal, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et tegemist oleks ebaproportsionaalse meetmega. Kuna I.F.M. saabus Eestisse ebaseaduslikult, võib väljasaatmiskeskusest vabastamine raskendada isiku väljasaatmist. VSS § 24 lg 11 sätestatu kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Kuna I.F.M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009, PPA võttis tema varjupaigataotluse menetlusse 07.12.2009 ning tegi keelduva otsuse 17.06.2010, siis ei ole käesolevaks ajaks veel möödunud VSS § 24 lg 11 sätestatud tähtaeg. Samas ei ole PPA KMO taotlusest nähtuvalt võimalik isiku kohene väljasaatmine kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ning PPA KMO ei ole veel saanud vastust oma palvele I.F.M.i dokumenteerimiseks. Käesoleval ajahetkel I.F.M.i väljasaatmine ei ole muutunud võimatuks. Eeltoodud põhjustel kohus pikendab I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.11.
- Väljasaatmise täideviimise võimaluse või vabastamise aluse tekkimisel tuleb I.F.M. viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Elle Kask Kohtunik 3