3-09-2196/414

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 22.september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2196 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus K.N.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – K.N., Esindaja:v.adv.Alar Neiland Kohtuistungi toimumise aeg 22.september 2011 RESOLUTSIOON: Pikendada luba K.N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui

1. novembrini
2. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD NING POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TAOTLUS
3. Tallinna Halduskohtu
4. oktoobri 2009 määrusega anti luba Eestis ebaseaduslikult viibiva ning
5. oktoobril 2009 kinni peetud K.N.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tallinna Halduskohus on järgnevalt korduvalt kahe kuu võrra pikendanud luba isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks. Viimati pikendati isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega Tallinna Halduskohtu
6. juuli 2011 määrusega kuni
7. septembrini
8. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal esitas K.N. varjupaigataotluse, mis jäeti
9. juuli 2010 otsusega rahuldamata, samas keelduti isikule Eesti elamisloa andmisest ning tehti talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks. K.N. vaidlustas viimatinimetatud otsuse. Tallinna Halduskohtu
10. juuni 2011 otsusega haldusasjas 3-10-1990 jäeti tema kaebus rahuldamata.
11. juulil 2011 esitas K.N. selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
12. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas
13. septembril 2011 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba K.N.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt puudub isikul kehtiv reisidokument, mille tõttu ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia. Pärast halduskohtu poolt K.N. kaebuse (varjupaiga andmisest keeldumise otsuse peale) rahuldamata jätmist 06.06.2011 otsusega edastas Politsei- ja Piirivalveamet
14. juunil 2011 Välisministeeriumile palve pöörduda Afganistani Islamivabariigi Suursaatkonna poole palvega osutada abi K.N.’i dokumenteerimisel, et korraldada isiku väljasaatmine. 29.08.2011 Afganistani Islamivabariigi Suursaatkonna vastuses kinnitas saatkond, et K.N. näol on tegemist Afganistani kodanikuga, ent kuna isik keeldus reisidokumendi vormistamiseks vajaliku ankeedi täitmisest, ei ole dokumendi väljastamine võimalik. 15.09.2011 paluti isikul väljasaatmiskeskuses täita reisidokumendi vormistamiseks vajalik ankeet, kuid K.N. ei soovinud koostööd PPA-ga teha, põhjendades seda soovimatusega sõita tagasi Afganistani. Eeltoodust tulenevalt leiab PPA, et isiku edasine väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kestus oleneb isiku enese tegevusest ja arvestades, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist võimalik lõpule viia, taotleb vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)§ 25 väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra. Samuti on PPA seisukohal, et isiku soovimatus täita tema suhtes kehtivat lahkumiskohustust ei saa olla väljasaatmiskeskusest vabastamise seaduslikuks aluseks, puuduvad ka muud alused isiku väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. K.N.’I SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS
15. K.N. vaidles kohtuistungil taotlusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. K.N. leidis, et ta on käesolevaks ajaks viibinud väljasaatmiskeskuses ebamõistlikult kaua, sest ta peeti kinni kaks aastat tagasi, sealjuures varjupaiga taotlemise menetluse pikaajaline kestvus ei olenenud K.N.’ist. Isik leidis, et tema edasine kinnipidamine väljasaatmiskeskuses on ebaproportsionaalne, sest väljasaatmine on perspektiivitu, kuna ta ei kavatse ankeete täita. Samuti leidis ta, et seaduste muutmise tõttu muutub tema olukord kogu aeg halvemaks. Nii näiteks ei öeldud algul temale, et kinnipidamise tähtaja 18 kuu hulka ei arvestata varjupaigataotluse läbivaatamise aega. Isikul on kartus, et võidakse jälle muuta seadusi, mille tõttu tema kinnipidamise tähtaeg pikeneb. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Esmalt kohus märgib, et käesolevas haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2011 ja 18.08.2011 määrustele on K.N.’i poolt Riigikohtule esitatud määruskaebused, millega seoses on Riigikohtule saadetud ka haldusasja materjalid. Kohus ei pea otstarbekaks kõikide varasemalt haldusasjas nr 3-09-2196 esitatud ja Riigikohtule saadetud toimikutes sisalduvate dokumentide väljatrükkimist kohtuinfosüsteemi andmebaasist ja nende lisamist PPA 19.09.2011 taotluse kohta moodustatud toimikule, vaid peab piisavaks nendega tutvumist kohtuinfosüsteemi vahendusel. 5.Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.N.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 , § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. K.N.’il puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema varjupaigataotluse rahuldamata jätmise otsuses tehti talle ka ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKAS) § 42 lõike 2 kohaselt ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Tallinna Halduskohtu
17. juuni 2011 2 otsusega haldusasjas nr 3-10-1990 jäeti kaebus rahuldamata ning halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamine ei takista VRKAS § 42 lg 2 kohaselt tema väljasaatmist. Seega jätkub isiku väljasaatmismenetlus.
18. K.N.´i kinnipidamise kestus ei ole praeguseks olnud ülemäära pikk. Isik on väljasaatmiskeskuses viibinud alates 06.10.
19. VSS § 24 lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. K.N.´ile on kohtud varem korduvalt selgitanud, et viidatud, isiku suhtes soodsamat regulatsiooni ette nägev säte kuulub kohaldamisele ka juhul, kui isik paigutati väljasaatmiskeskusesse enne sätte jõustumist, seega laieneb kõnealune säte ka K.N.´i suhtes. 7.K.N. paigutati väljasaatmiskeskusse
20. oktoobril
21. Varjupaigataotluse esitas ta
22. novembril 2009 ning varjupaigataotluse menetlus lõppes
23. juulil 2010, mil tehti otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on K.N. viibinud väljasaatmiskeskuses, arvestamata varjupaigataotluse menetlemise aega, ligikaudu 15 kuud. Seega ei ole ei tema kinnipidamine väljasaatmiskeskuses kestnud lubamatust kauem. K.N.´i väljatoodud asjaolu, et varjupaigataotluse menetlus kestis tavapärasest kauem, ei muuda isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamist tema suhtes ebaproportsionaalseks ega õigusta tema vabastamist väljasaatmiskeskusest.
24. K.N. jätkuv kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. Isiku väljasaatmist ei saa pidada perspektiivituks, ent hetkel takistab seda kehtiva reisidokumendi puudumine. Asjaolu, et K.N.´i kinnitusel ei kavatse ta reisidokumendi vormistamiseks vajalikku ankeeti täita, ei ole hinnatav väljasaatmise perspektiivitusena. Riigikohus on 13.11.2006 kohtulahendis kohtuasjas nr 3-3-1-45-06 rõhutanud, et väljasaatmise perspektiivikuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, et isik soovib Eestis elada ega soovi lahkuda. Kohus jagab taotluse esitaja seisukohta, et väljasaatmine ei ole perspektiivitu, kuna käesoleval juhul on olemas isikut vastuvõttev riik ning teatud tingimuste täitmisel on ta nõus isiku tagasi võtma. Puuduvad alused K.N.´i väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Isiku varasemast käitumisest tulenevalt on oht, et isik võib vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Samuti ei esine muid kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid isiku vabastamise.
25. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotluse ning annab loa K.N.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kahe kuu võrra. Kuna varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni
26. septembrini 2011, tuleb tähtaega arvata sellest ajast alates. Lea Kuuse kohtunik 3