Obsah (5)

§ 2§ 11§ 17§ 18§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistung Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Villem Lapimaa 17.09.2011, Tallin

) § 23 lg 1 alusel taotluse A.S.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse kohaselt pidasid Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna politseiametnikud 14.09.2011 Tallinnas Jääraku hotellis, aadressil Jääraku Põik 79, Tallinn kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibivad Armeenia kodanikud V.G.i (sündinud xx xx xxxx Armeenias), A.S.i (sündinud xx xx xxxx Armeenias) ja A.S.i (sündinud xx xx xxxx Armeenias). Kinnipidamisel esitles V.G. enda sünniajaks xx xx xxxx, A.S. esitles end A. H., sündinud xx xx xxxx ja A.S. esitles end A. H., sündinud xx xx xxxx. Koheselt peale kinnipidamist taotlesid V.G., A.S. ja A.S. varjupaika Eesti Vabariigis. Politsei- ja Piirivalveamet lükkas 15.09.2011 otsusega nr 700111066-1 A.S.i ja otsusega nr 700110067-1 A.S.i ning 16.09.2011 otsusega 7001110065-1 V.G.i varjupaiga taotluse tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 21 lg 1 p 2 alusel. 15.09.2011 peeti A.S. ja A.S. Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse ametnike poolt kinni. 16.09.2011 peeti kinni V.G.. A.S.’ile koostati 16.09.2011 koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr

1. A.S.i Eestisse saabumise aega viisaregistri ja piiriületuse andmetest ei nähtu. Isiku sõnul saabus ta Eestisse 11.09.2011 ebaseaduslikult riigipiiri ületades. Isiku ütlustest lähtuvalt, soovis isik suunduda Rootsi Kuningriiki. A.S. omab oma sõnade kohaselt Armeenias elukohta, aadressil xxxxxxxxxx. Teadaolevalt isiku sugulased elavad samuti Armeenias. A.S. omab kehtivat Armeenia kodaniku rahvuspassi nr xxxxxxxxxx, v.a 07.05.
2. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab Põhja Prefektuur, et A.S.i paigutamine väljasaatmiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku väljasaatmiseks Eesti Vabariigist, kuna isik võib asuda ennast varjama ja sellega takistada väljasaatmismenetluse lõpuleviimist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väljasaatmist ei ole tehniliselt võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, palub taotleja vastavalt A.S. paigutada Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna väljasaatmiskeskusse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.
3. 17.09.2011 toimunud kohtuistungil selgitas A.S. koos A.S.i ja V.G.iga kohtule, et nad saabusid Eestisse Venemaalt Peterburist, kust Saša nimeline isik sõidutas nad oma transpordivahendis Eestisse. Piiripunktist nad läbi ei tulnud, Saša pani nad Eestis maha ja nad jäid elama kellegi naisterahva juurde majutusasutusse. Sooviks oli minna Rootsi, kuna seal on hea elu. Ametlikult minna ei saa, sest ei anta luba. Saab aru, et on Eestis ebaseaduslikult ja soovib minna tagasi Armeeniasse nii kiiresti kui võimalik. Politsei ja kinnipidamistingimuste vastu pretensioone ei ole, mõistab, et peab kuni väljasaatmiseni viibima väljasaatmiskeskuses. Võimalusel sooviks raha sigarettide ostmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Kohus nõustub taotlejaga, et A.S.il ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Politsei- ja Piirivalveamet on lükanud 15.09.2011 otsusega isiku varjupaigataotluse tagasi. Samuti on isikule tehtud 16.09.2011 koheselt sundtäidetav (s.o hiljemalt 16.09.2011) lahkumisettekirjutus vastavalt

§ 11lg 1 ja § 72 lg 2 p 3.

Kohus tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõrvutades neid kohtuistungil A.S.i, A.S.i ja V.G.i antud ütlustega, leiab, et taotlus on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada. Ehkki 15.09.2011 ja 16.09.2011 antud haldusaktide vaidlustamistähtaeg ei ole veel möödunud, tuvastas kohus, et isik on need kätte saanud ning ta sisuliselt ei vaidlusta nende õigsust. Igasuguse kahtluseta on selge, et A.S.il ei ole alust saada Eestis varjupaika, kuna tema tegelikuks, kohtuistungil ülekinnitatud sooviks oli jõuda majandusliku heaolu saavutamise eesmärgil Rootsi Kuningriiki, samuti saabus ta siia Vene Föderatsioonist kui antud asjaoludel tema jaoks turvalisest kolmandast riigist. Isikul puudub igasugune õiguslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu on põhjendatud tema kohustamine viivitamatult Eestist lahkuda. 4.

§ 17

lg 1 kohaselt saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu art 3 lg 1 sätestab, et Vene Föderatsioon võtab liikmesriigi taotlusel ja vastavalt käesolevas lepingus sätestatud korrale tagasi iga kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele, juhul kui käesoleva lepingu artikli 10 kohaselt saab tõendada, et: c) kõnealune isik on sisenenud liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult otse Vene Föderatsiooni territooriumilt. A.S. on võimalik välja saata Vene Föderatsiooni, samuti lennukiga otse 2 Armeenia Vabariiki kui elukoha- ja kodakondsusjärgsesse riiki ning väljasaatmist ei saa seega pidada perspektiivituks vastuvõtva riigi puudumise tõttu. 5.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Väljakujunenud praktikast arvestades on usutav, et isiku väljasaatmise korraldamine (dokumentide vormistamine, suhtlemine välisriikide ametkondadega, üleandmise aja ja tingimuste kooskõlastamine) ei ole võimalik 48 tunni jooksul, arvestades muuhulgas asjaolu, et isik peeti kinni enne nädalavahetust.

1. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Kohtu arvates on tõenäoline, et vabadusse pääsedes hakkaks isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Sellele viitab asjaolu, et isik saabus Eestisse teadvalt seadusevastaselt, olles siia väidetavalt smugeldatud Saša nimelise isiku poolt, ning tema lõppeesmärk oli jõuda ebaseaduslikult Rootsi. See näitab, et isik ei ole huvitatud seaduslikul teel ametliku asjaajamise tulemusel Armeeniasse tagasipöördumisest ja kaasaaitamiskohustuse täitmisest; selle praktiline teostamine oleks ka väga küsitav arvestades isiku illegaali staatust, umbkeelsust, kohalike tutvuste puudumist ja tõenäoliselt ka rahaliste vahendite puudumist. Lisaks tuleb isikut iseloomustava asjaoluna märkida, et varjupaigataotluse, mis ilmselget põhjendamatuna tagasi lükati, esitati alles pärast politsei poolt isiku tabamist ning esialgu avaldati politseile ebaõigeid isikuandmeid – see annab kinnitust isiku suhtumisest õiguskorda ja koostöösse ametivõimudega, varjupaiga taotlemine oli üksnes ettekääne leida võimalus alusetult Eestisse ja/või Rootsi jääda. Isik ei avaldanud kohtuistungil, et tal oleks Eestis ka pikaajalisi perekondlikke või muid lähedasi sotsiaalseid sidemeid, mis välistaks väljasaatmiskeskusesse paigutamise.
2. Kohus leiab, et põhjust ei ole anda luba isikute kinnipidamiseks rohkem kui eeldatavalt kulub väljasaatmistoimingute reaalseks teostamiseks, s.h Armeeniasse tagasilennu organiseerimiseks Neil põhjustel annab kohus politseile loa paigutada A.S. väljasaatmiskeskusesse üheks kuuks. Villem Lapimaa 3