Obsah (4)

§ 38§ 39§ 43§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-551 Otsuse kuupäev 30. august 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Mihhail Komtšatnikovi (Komtšatnikov) kaebus Tart

) § 38 lg 21, mille kohaselt ei ole õiged kaebaja järeldused, et kui tema on käskkirjaga tööle määratud on tal õigus nõuda igapäevaselt tööle saamist.

§ 38lg 1 kohaselt ei ole vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd absoluutne.

Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus terve ühiskonna seisukohalt, ning seda tuleb vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole. Vaidlustatud perioodil puudus vanglal vajadus täismahus kaebaja tööjõu kasutamiseks, mis ei tähenda aga, et Tartu Vangla oleks pidanud selle töölt kõrvaldamisena vormistama. Kaebaja ei töötanud ka oktoobri ja novembri kuus kõikidel tööpäevadel, mille üle ta kaevanud ei ole aga mis kinnitab, et vangla rakendab kinnipeetavaid tööle vastavalt vanglas tekkivale vajadusele.

1. Justiitsministri 28.11.200 määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra“ § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse kinnipeetava ajatööd tundides. Seega, kuna vanglal on õigus rakendada kinnipeetavat tööle vastavalt vangla vajadusele, kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda igapäevaselt tööle rakendamist, majandustöödel töötavale kinnipeetavale tasutakse vastavalt tema poolt töötatud tundide alusel, vangla on maksnud M. Komtšatnikovile välja töötasu töötatud aja eest augustis ja septembris 2010, siis puudub M. Komtšatnikovil alus nõuda saamata jäänud töötasu tema poolt nimetatud summas.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt, kuna Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, siis puudub kaebajal ka õiguslik alus mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. 2 Kaebajale, ega ühelegi teisele Tartu Vanglas majandustöödel töötavale kinnipeetavale ei anta lisatoitu. Kaebajat toitlustati enne tema töötama asumist, töötamise ajal ning ka peale töökohustuse lõppemist toiduenergia vajaduse järgi R3 alusel. Nimetatud gruppi kuuluvad keskmise kehalise aktiivsusega, põhiliselt käimise ja liikumisega vahelduva tegevusega kinnipeetavad, kelle toiduenergiavajadus vastab 1,8–1,9-kordsele põhiainevahetusele. Vastustajale on arusaamatu kaebajale mittevaralist kahju tekitanud asjaolu, et temal puudus raha kauplusest sokkide, aluspesu, šampooni ja kirjatarvete ostmiseks. Kaebajal on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et endale soovituid esemeid osta. M. Komtšatnikovi poolt kaebusele lisatud kaebaja K-raha väljavõttest nähtub, et temal oli augusti ja septembri kuus 2010.a kauplusest nimetatud kaupade ostmiseks piisavalt raha. Kaebaja kauplusest tehtud sisseostude nimekirja järgi ei ole kaebaja terve aasta jooksul loetletud kaupu, v.a šampoon, kordagi ostnud, mis vastustaja arvates annab alust kahelda kaebaja esitatud väite tõelevastavuses. Kaebuse alusetus nähtub ka kaebaja poolt vastustajale tehtud eraelulistest varalistest korraldustest. Kohtu põhjendused ja otsus
3. Kaebaja on esitanud vastustaja vastu mittevaralise ja varalise kahju nõude. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on asetada kannatanud olukorda, mis on lähedane olukorrale, milles ta oleks, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, s.t kui tema õigusi ei oleks rikutud. Käeoleva vaidluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja on käitunud õigusvastaselt ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase käitumise vahel. Mittevaralise kahjunõude rahuldamise eeldusena peab tuvastamist leidma ka vastustaja süü kaebajale väärikuse alandamisega kahju tekitamises. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kaebus rahuldamisele. Halduskohus on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ei ole kaebajal kahju tekkinud, tõendatud ei ole vastustaja tegevuse õigusvastasus ja süü kaebajale mittevaralise kahju tekitamises, mille tõttu ei esine ka põhjuslikku seost väidetava kahju ja vastustaja tegevuse vahel.
4. Saamata jäänud töötasu üle käivas vaidluses tugineb halduskohus Tartu Ringkonnakohtu 19.10.
5. a haldusasja nr 3-09-2803 kohtuotsuses väljendatud seisukohtadele, mida on vastustaja vastusest nähtuvalt pidanud nii haldus- kui kohtumenetluses asjassepuutuvateks ka vastustaja. Halduskohus nõustub vastustajaga ja märgib vastuseks kaebajale, et

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vangla ainult võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades seejuures kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda ainult võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 39

lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale ja seda vangla juhtkonna äranägemisel.

§ 43

lg 1 kohaselt makstakse töötasu ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.

§ 41

lg 2 tulenevalt ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse 3 regulatsiooni esemesse, sest nimetatud sätte kohaselt laieneb tööõigus ainult neile kinnipeetavatele, kes töötavad järelevalveta väljaspool vanglat. Vastustaja on õigesti osundanud, et

§ 38lg 1 tulenevalt ei ole vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd absoluutne.

Seda seisukohta on jagatud ka erialakirjanduses. Tööhõive saavutamine vanglas ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus ning seda tuleb nii vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda seega kinnipeetavast kaebajal ei ole. Asjaolu, et kinnipeetavad on riigi ülalpidamisel ei ole kahjunõudes käesoleval juhul asjakohane, kuna vastustaja ja kohus ei ole sel motiivil võimalikku hüvitist vähendanud. Seetõttu ei ole vastustaja käesoleval juhul ka õigusvastaselt piiranud kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega, kuna kinnipeetava igapäevane tööga hõivatus vangla majandustöödel toimub vangla vajadustest sõltuvalt, siis ei ole ka neil päevadel, kui kinnipeetavale pole tööd pakkuda, tegemist kinnipeetava alusetu töölt kõrvaldamisega või vabastamisega, mille kohta peaks andma haldusakti. Vastustaja on majandussalga tööaja arvestuse graafikutega tõendanud, et kaebajat on majandustöödel rakendatud vastavalt vangla vajadustele ja vajadust kaebaja tööjõu järgi ei ole ka

1. a oktoobris - novembris olnud rohkem kui kolmel päeval nädalas ja sedagi keskmiselt kuus tundi päevas. Muude asjaolude kõrval peab vastustaja oma igapäevategevuses järgima võrdsusõiguse põhimõtteid, mille tõttu ei saa kaebaja kõrval või asemel ka teiste kinnipeetavate rakendamine majandustöödel alandada kaebaja väärikust. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lõike 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei ole rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja oleks kaebuses toodud asjaoludel tema suhtes käitunud õigusvastaselt, sest kaebajale ei tulene kehtivast õigusest subjektiivset õigust tööd nõuda (sh kaebaja poolt osundatud kinnipeetava tööd reguleerivast korrast), siis ei ole kaebajal ka alust nõuda väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamist, sest pole tõendatud reaalse varalise kahju tekkimine saamata jäänud töötasu näol.
2. Mittevaralise kahju osas osundab halduskohus täiendavalt vastuseks kaebajale, et RVastS § 9 lg 1 sätestab ammendavalt alused, millal füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole süüliselt alandanud kaebaja väärikust, kuna tegevus, millega kaebaja on sidunud väite väärikuse alandamisest ei ole õigusvastane ja kaebajal puudub üldse õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus, mida vastustaja oleks rikkunud. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema toidunormi oleks mingil perioodil vangla õigusaktidest tulenevalt pidanud seoses majandustöödel töötamisega suurendama või vähendama, seega ei saa kaebus rahuldamisele kuuluda ka sel alusel. Seetõttu on välistatud ka mittevaralise kahju nõude rahuldamine. 4
3. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamata jätta.
4. HKMS § 92 lõikest 1 tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja osas seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ja vastustaja osas seoses menetluskulude hüvitamise nõude esitamata jätmisega. Roby Koik kohtunik 5