← Eesti

3-11-1017/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1017 Otsuse kuupäev 23.08.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi GrowLand OÜ kaebus PRIA peadirektori 06.12.2010 käskkirja nr 13-6/2132 tühistamiseks GrowLand OÜ-d puudutavas osas ja PRIA 25.03.2011 vaideotsuse nr 13-4/33 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks viia GrowLand OÜ osas läbi uus hindamine ja teha uus otsus. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik GrowLand OÜ taotles põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust põllumajandusministri

  1. juuni
  2. määruse nr 68 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr 68) alusel. PRIA peadirektori 06.12.10 käskkirjaga nr 13-6/2132 jäeti taotlus rahuldamata, kuna taotlus ei saanud hindamisel nõutavat arvu hindepunkte. PRIA on teinud selles asjas vaideotsuse 25.03.2011, mille GrowLand OÜ sai kätte 25.03.
  3. GrowLand OÜ esitas halduskohtule kaebuse 24.04.
  4. 04.05.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA). Vastustaja esitas vastuse kaebusele 19.05.
  5. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja palub:
  6. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 06.12.
  7. a käskkiri nr 13-6/2132 osas, mis puudutab GrowLand OÜ-le toetuse määramata jätmist ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.03.
  8. a vaideotsus nr 13-4/33 osas, mis puudutab GrowLand OÜ-le toetuse määramata jätmist;
  9. Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutus, et viimane viiks GrowLand OÜ osas läbi uue hindamise ja teeks uue otsuse. Uue hindamise ja otsuse tegemisel kohustada Põllumajanduse Registrite Ametil võtma arvesse kõiki GrowLand OÜ poolt toetuse taotlemisel esitatud dokumente;
  10. Mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks kaebaja kantud menetluskulud, sealhulgas riigilõiv. Kaebuses selgitab GrowLand OÜ (edaspidi lühendatult ka GL), et PRIA märgib oma käskkirjas, et osad taotlused jäetakse rahuldamata, kuna rahuldatakse ainult parimad taotlused, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarvet. Paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused, millel oli hindepunkte minimaalselt 33,37 ning võrdsete hindepunktide alusel eelistati taotlusi, mille esitas noorem taotleja. GL sai selle voorus kokku 31,93 hindepunkti. 06.01.
  11. a esitas GL PRIA 06.12.
  12. a käskkirja peale vaide. Vaides vaidlustas GL PRIA tegevuse osas, mis puudutas hindamise läbiviimist kriteeriumite – 2 (Taotleja ettevalmistus ettevõtlusega alustamiseks) ja 4 (Taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas) osas. PRIA märgib 25.03.2011 vaideotsuses, et GL-i taotlus jäeti rahuldamata kuna taotlus ei saanud hindamisel nõutavat arvu hindepunkte. PRIA edastas vaide koos lisamaterjalidega hindamiskomisjonile uueks hindamiseks. Enne uue hindamise läbiviimist oli taotlus saanud 31,93 hindepunkti, uue hindamise tulemusena 33 hindepunkti. PRIA hindas, et vaiet ei ole võimalik rahuldada. Veel märgib PRIA, et paremusjärjestuses viimane taotlus, millele on võimalik toetus määrata sai 33,37 hindepunkti. Komisjoni liikmete poolt antud hindepunkte PRIA ümber muuta ei saa. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kogu sisuline vaidlus GL-i ja PRIA vahel seisneb selles, et PRIA on jätnud mõlemas voorus hindamisel arvestamata GL-i poolt koos esialgse taotlusega esitatud dokumendid, millest tulenevalt on PRIA korduvalt vääralt hinnanud kriteeriumit 2.2 (Taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas), algselt hindepunktiga 0 ja uuel hindamisel hindepunktiga 0,
  13. Kaebuse esitaja märgib, et põllumajandusminister on 08.06.
  14. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus 68) lisana 4 kehtestanud „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse hindamise kriteeriumid“ Lisa 4 punkt 2.2 sätestab konkreetsed kriteeriumid, mille alusel peab PRIA hindama toetuse taotleja varasemat töökogemust muu ettevõtluse valdkonnas (2.2 Taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas). See tähendab sisuliselt seda, et põllumajandusminister on PRIA jaoks sätestanud konkreetse korra ja nõuded, mille alusel peaks PRIA hindama toetuse taotleja varasemat töökogemust muu ettevõtluse valdkonnas. PRIA ei saa sellest korrast ja nendest nõuetest mööda hiilida ning jätta osa taotleja poolt esitatud dokumente hindamisel sisuliselt arvesse võtmata. PRIA on küll punkti kriteeriumi 2.2 puhul mõlemas hindamisvoorus arvestanud hindamisel GL-i juhatuse liikme CV-d, kuid PRIA ei ole selle kriteeriumi hindamisel võtnud arvesse muid GL-i poolt esitatud dokumente ning ei ole andnud neile sisulist hinnangut. Sellega on PRIA oluliselt rikkunud määrust 68 ning selle lisa 4, sest taotlejal oli õigus tõendada oma varasemat töökogemust muu ettevõtluse valdkonnas lisaks CV-le ka teiste dokumentidega, milles kajastub pikaajaline seotus muu ettevõtluse valdkonnaga. 2 PRIA vaideotsusest nähtub, et ka teistkordselt hindamisel on PRIA tähelepanu pööranud ainult GL-i juhatuse liikme CV-le. Vaideotsuses on selgelt ja üheselt märgitud, et: hindajad ei nõustu väitega, et ettevõtjal on varasemalt kogemus ka muu ettevõtluse valdkonnas. GL ei pidanud tõepoolest tõendama dokumentidega varasemat muu ettevõtluse kogemust, kuid hindamisel saigi aluseks võetud tema poolt esitatud CV, millest selgub, et taotleja on olnud Sepassaare talus tööl lihtsalt kokana ja kivikorjajana (samuti töö Soomes), mida ei saa pidada töökogemuseks muu ettevõtluse valdkonnas. Lihtsalt kokana töötamine ei anna ettevõtlusalast kogemust. Enda ettevõtte loomine ja seega valmidus põllumajandusettevõtte arendamiseks ja ka varasem töökogemus põllumajanduslikus ettevõttes on seevastu aga hinnatud peaaegu maksimumpunktidega ning kriteeriumi 2.2 eest hindepunktide andmine/andmata jätmine on õigustatud“. Kaebuse esitaja märgib, et esitas PRIA-le oma toetuse taotlusega koos muuhulgas juhatuse liikme CV, GL-i ning Sepassaare Talu vahel 27.07.
  15. a sõlmitud koostöölepingu, mille kohaselt kohtus GL parandama muuhulgas Sepassaare talu konkurentsivõimet, muutma efektiivsemaks Sepassaare Talu investeeringuobjektide kasutust ja optimeerima investeeringuid. Samuti esitas GL PRIA-le analoogse lepingu, mis oli sõlmitud GL ning OÜ Nord Garlic vahel 27.07.
  16. a ning kus GL kohustus pakkuma OÜ-le Nord Garlic analoogseid teenuseid nagu Sepassaare Talulegi. Lisaks eeltoodule esitas GL PRIA-le ka GL-i juhatuse liikmele väljastatud maakler-analüütiku sertifikaadi, mis tõendab, et GL-i juhatuse liige Mart Sardis valdab piisavalt kogemusi ning oskuseid, et töötada ja teostada valuutatehinguid ning väärtpaberitehinguid. Vastav sertifikaat on Mart Sardisele väljastatud juba 02.10.
  17. a. Toetuse taotlemisel oli esitatud ka Mart Sardise ja Sepassaare Talu vaheline nõustamisleping turgude analüüsi teostamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et just eeltoodud dokumentidest, mille PRIA on jätnud mõlemas hindamisvoorus sisuliselt hindamata, nähtub otseselt GL-i ja selle juhatuse liikme varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas. GL on arvamusel, et kui PRIA oleks täitnud hoolikalt ja nõuetekohaselt Määrus 68 ning selle Lisa 4 nõudeid, siis oleks PRIA pidanud hindama ka muid GL-i poolt koos taotlusega esitatud dokumente ning PRIA ei oleks saanud teha GL-i suhtes väärat otsust ning ei oleks saanud jätta GL-i ilma asjakohase toetuseta. 27.02.
  18. a GL-i ning Sepassaare Talu ja GL-i ning OÜ Nord Garlic vahel sõlmitud lepingust nähtub, et GL kohtus parandama muuhulgas Sepassaare talu konkurentsivõimet, muutma efektiivsemaks Sepassaare Talu investeeringuobjektide kasutust ja optimeerima investeeringuid. Sama kohustuse võttis GL ka OÜ Nord Garlic suhtes. Lähtudes asjaolust, et GL-i juhatuse liige Mart Sardis on õppinud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, kus õppekavas olid muuhulgas organisatoorne juhtimine, ettevõtluse alused, äriplaani koostamine, raamatupidamise alused jne oligi võimalik GL-l pakkuda nimetatud ettevõtetele oma teenuseid, mis seisnesid sisuliselt ja kokkuvõtlikult klientide majanduslikus ja finantsilises nõustamises. GL-i hinnangul on klientide majandus- ja finantsalane nõustamine oma iseloomult ja keerukuselt oluliselt teises kategoorias, kui pelgalt PRIA poolt GL-i juhatuse liikme CV-st välja loetud kivi korjamine ja lihtsalt kokana töötamine. GL on arvamusel, et PRIA oleks pidanud hindamisel arvestama GL-i juhatuse liikme CV-s esitatud haridusteed ning eelpoolnimetatud lepinguid koosmõjus ning vastastikuses seoses. Sellisel viisil esitatud dokumente hinnates oleks PRIA pidanud jõudma järelduseni, et GL ja selle juhatuse liige Mart Sardis on lisaks kivikorjamisele ja tööle kokana osutanud ka sisulist ja keerukuselt oluliselt raskemat teenust (majandus- ja finantsalane nõu), mida on võimaldanud ja reaalselt võimalikuks muutnud GL-i juhatuse liikme Mart Sardise haridustee ning teadmised. Kaebuse esitaja hinnangul on väga oluline ka see, et oma klientide majandus- ja finantsalane nõustamine on oluliselt erinev kriteeriumist 2.1 Taotleja varasem töökogemus 3 põllumajanduslikus ettevõttes, mistõttu ei saa see kuuluda nimetatud kriteeriumi alla. Seetõttu on ainuvõimalik järeldada, et majandus- ja finantsalane nõustamine peavad ja saavad kuuluda ainult kriteeriumi 2.2 Taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas alla. Oluline on ka see, et Määrus 68 Lisa 4 punkti 2.2 kohaselt peetakse selle kriteeriumi all silmas just neid töökogemusi muu ettevõtluse valdkonnast, mis aitavad kaasa põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisele. Selle kriteeriumi all ei ole olulised näiteks töökogemused taimekasvatuse alal, põllumajandusmasinate remondi või kasutuse alal vms, vaid olulised on niinimetatud kaasnevad teadmised (mis aitavad kaasa põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisele) näiteks raamatupidamisalased, majandusalased ja/või juhtimisalased töökogemused jne. Lisaks eeltoodule esitas GL PRIA-le ka GL-i juhatuse liikmele väljastatud maakler-analüütiku sertifikaadi, mis tõendab, et GL-i juhatuse liige Mart Sardis valdab piisavalt kogemusi ning oskuseid, et töötada ja teostada valuutatehinguid ning väärtpaberitehinguid. Vastav sertifikaat on Mart Sardis`le väljastatud juba 02.10.
  19. a. Vastavast sertifikaadist nähtub, et GL-i juhatuse liige Mart Sardis omab ka täielikult erinevaid teadmisi ja töökogemust väljaspool põllumajanduslikku poolt. GL on seisukohal, et ka need teadmised ja sellealane töökogemus oleks tulnud PRIA poolt hinnata kriteeriumi 2.2 Taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas all, sest tegemist on põllumajanduslikust aspektist võetuna täiesti eraldiseisva ja erineva teadmise ning töökogemusena, samas on need teadmised olulised, sest aitavad kaasa põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisele. Põllumajandusliku ettevõtlusega alustamise aspektist aitavad need teadmised ja töökogemus kaasa eelkõige sellega, et annab teadmise, kuidas müüa oma tooteid väljapoole Eestit, ettevõtjal on head teadmised ja kogemused valuutariskidest ning ohtudest tehingute tegemisel ning ettevõtjal on teadmised, kuidas kaasata kapitali ettevõtte laiendemisse jne tulevikus. GL-i hinnangul on kõik need teadmised ja töökogemused olulised põllumajandusliku ettevõtte alustamisele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et GL on koos toetuse taotlusega esitanud PRIA-le ka asjakohased dokumendid, mis tõendavad GL-i poolt kriteeriumi 2.2 (Taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas) täitmist, mistõttu ei ole põhjendatud, et PRIA hindas GL-i taotlust selles kriteeriumis Käskkirjas hindepunktiga 0 ja Vaideotsuses hindepunktiga 0,
  20. Asjas GL-i poolt esitatud tõenditest nähtub, et PRIA ei olegi tegelikult sisuliselt hinnanud ja arvesse võtnud GL-i poolt esitatud muid dokumente, mis tõendasid GL-i juhatuse liikme varasemat töökogemust muu ettevõtluse valdkonnast. PRIA arvestas ainult GL-i juhatuse liikme CV-d, mis on tõsine Määruse 68 Lisa 4 punkti 2.2 rikkumine. Kaebuse esitaja arvates seisneb peamine rikkumine PRIA poolt selles, et PRIA ei ole GL-le andnud sisuliselt võimalust enne käskkirja andmist või vaideotsuse tegemist anda asja kohta oma selgitusi ja arvamust nagu näeb ette HMS § 40 lõige
  21. GL on seisukohal, et Riigikohtu praktikast tulenevalt on taoline selgituste andmise võimaluse andmine haldusorganile kohustuslik ja selle rikkumine muudab haldusakti sisuliselt tühiseks. Kuna PRIA ei ole pidanud vajalikuks küsida GL-lt täiendavaid selgitusi ei GL-i juhatuseliikme CV, GL-i koostöölepingute ega ka GL-i juhatuse liikme eespool nimetatud sertifikaadi kohta, siis puudus PRIA-l hindamisel tegelikult ülevaade GL-i juhatuse liikme varasemast töökogemusest ning teadmistest. Vastavad otsused on motiveerimata ning ei sisalda põhjuseid, mis käskkiri või vaideotsus sellisena välja on antud. Osaliselt on küll asja selgitatud ja toodud on erinevaid viiteid, kuid haldusorgan, kes otsustab taolises määras rahasummade eraldamise üle, peaks olema kompetentne koostama sisulisi ja põhjendatud haldusakte, kust nähtuks ka haldusakti adressaadile kogu vajalik informatsioon. Kaebuse esitaja hinnangul on PRIA käskkiri ning vaideotsus eelnevast tulenevalt õigusvastased ning tuleb tühistada. 4 Vastustaja vastuväited PRIA palub jätta GrowLand OÜ kaebus (taotluse viitenumbriga 120010490650) PRIA peadirektori 06.12.10 käskkirja nr 13-6/2132 GrowLand OÜ-d puudutavas osas ja 25.03.11 vaideotsuse nr 13-4/33 tühistamise ning uue hindamise läbiviimise ja uue otsuse tegemise nõudes rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja märgib, et GrowLand OÜ taotles põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust põllumajandusministri
  22. juuni
  23. määruse nr 68 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 68) alusel. GrowLand OÜ taotlus jäeti PRIA peadirektori 06.12.10 käskkirja nr 13-6/2132 kohaselt rahuldamata, kuna taotlus ei saanud hindamisel nõutavat arvu hindepunkte (§ 11 lg 3). § 10 lg 1 näeb ette, et juhul kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, hindab PRIA „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse" § 60 lõike 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt. § 10 lg 2 sätestab, et taotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon moodustati peadirektori 29.11.10 käskkirja nr 13-2/43 alusel ja koosnes erinevate ametkondade esindajatest. Komisjoni kuulusid 2 liiget Eestimaa Talupidajate Keskliidust, 2 liiget Eesti Põllumeeste Keskliidust, 3 liiget MTÜ-st Eesti Noortalunikud, 1 liige Maamajanduse Infokeskusest, 1 liige Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, 1 liige Põllumajandusministeeriumist. Seega hindas taotlusi ja koostas paremusjärjestuse erapooletu ja sõltumatu hindamiskomisjon. Komisjoni liikmed juhindusid oma töös ülalnimetatud käskkirjaga kinnitatud taotluste hindamise juhendist. Arvestades taotluste suurt arvu hindas komisjoni töökorra kohaselt iga taotlust 3 komisjoni liiget. Hindamiskomisjoni liikmetele saadeti taotluste koopiad DVD-
  24. § 10 lg 3 kohaselt loetakse taotluste paremusjärjestuse koostamisel paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud taotlus. § 11 lg 3 näeb ette, et juhul kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 60 lõike 5 punkti 2 alusel. Taotlus sai esialgse hindamise tulemusena 31,93 hindepunkti, uue hindamise tulemusena 33 hindepunkti, kuid paremusjärjestuses viimane taotlus, millele oli võimalik toetus määrata, sai 33,37 hindepunkti. Kokku oli taotlusi selles taotlusvoorus 177 ja rahuldamisele kuulus 60 taotlust (enamaks meetme eelarvest raha ei jätkunud). Taotleja esitas 06.01.11 taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale vaide, mille kohaselt ei nõustu hindamiskriteeriumi 2.2 (taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas) eest antud hindepunktidega (hp 0), hindamiskriteeriumi 1.2 (taotleja ettevalmistus ettevõtlusega alustamiseks) eest antud hindepunktidega (hp 1,33). Vaidele oli lisaks täiendava tõendina lisatud nõustamisleping 01.11.
  25. PRIA edastas vaide koos lisamaterjaliga hindamiskomisjonile uueks hindamiseks (hindamiskomisjoni kokkuvõte 17.03.2011). 5 Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et hindamiskomisjoni poolt on korduvalt valesti hinnatud kriteeriumi 2.2 (taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas). Osa taotleja poolt esitatud dokumente on jäetud hindamisel sisuliselt arvesse võtmata. Kriteeriumi 2.2 eest (taotleja varasem töökogemus muu ettevõtluse valdkonnas) on võimalik saada 0 kuni 5 punkti, moodustab 30% 5-st. Esialgsel hindamisel on taotlus saanud nimetatud kriteeriumi täitmise eest hindamisel 0 hindepunkti, uuel hindamisel 0,33 hindepunkti (1 hindajatest on andnud 1 hindepunkti-nõrk). Hindamisjuhendi p 2 kohaselt võetakse hindamiskriteeriumite 2.1 ja 2.2 hindamisel aluseks töölepingute ja tööraamatu ärakirjad. Lisaks tuleb täiendava informatsiooni saamiseks vaadata taotleja elulookirjeldust ning äriplaani tabelis 2 rida
  26. Töökogemuse hindamisel võib arvestada peale töölepingu ja tööraamatu ärakirjade ka teisi töökogemust tõendavaid dokumente (nt praktikatõendit põllumajandusettevõttes), kuid tuleb silmas pidada, et antud dokumendid ei pruugi hindamisel olla võrdväärse kaaluga võrreldes ametlikku töökogemust tõendavate dokumentidega. Hindajad ei nõustu vaides toodud väitega, et ettevõtjal on varasemalt kogemus ka muu ettevõtluse valdkonnas. Ta ei pidanud tõepoolest tõendama dokumentidega varasemat ettevõtluskogemust, kuid hindamisel saigi aluseks võetud tema poolt esitatud CV, millest selgub, et taotleja on olnud Sepassaare talus tööl lihtsalt kokana ja kivikorjajana (samuti töö Soomes), mida ei saa pidada töökogemuseks muu ettevõtluse valdkonnas. Lihtsalt kokana töötamine ei anna ettevõtlusalast kogemust. Enda ettevõtte loomine ja seega valmidus põllumajandusettevõtte arendamiseks ja ka varasem töökogemus põllumajanduslikus ettevõttes on seevastu aga hinnatud peaaegu maksimumpunktidega ning kriteeriumi 2.2 eest hindepunktide andmine/andmata jätmine on õigustatud. 02.10.07 sertifikaat ei tõenda taotleja varasemat töökogemust muu ettevõtluse valdkonnas, vaid kompetentsi. Juba taotluse esialgsel hindamisel on taotleja poolt esitatud dokumente hinnangu andmisel arvestatud sh ka kaebuses nimetatud koostöölepinguid majandus-ja finantsilise nõustamise alal. 27.07.10 sõlmitud koostöölepinguid ei ole hindajad esitatud CV kõrval töökogemuse hindamisel muu ettevõtluse valdkonnas suurema arvu hindepunktide andmise vääriliseks pidanud (taotlus on esitatud 24.08.10, lepingud sõlmitud 27.07.10). Projekti hindamine on vaatamata etteantud kriteeriumitele teatud määral subjektiivne protsess, sest komisjoni liikmed on erinevate väärtushinnangutega, neil on olemas võrdlus teiste taotlustega, kogemused jms (pole võimalik eeldada, et kõik hindajad annavad ühele ja samale kriteeriumile sama arvu hindepunkte kui on võimalik hinnata kriteeriumi täitmist 1-5 hindepunktini - ühe hindaja arvates võib kriteeriumi täitmine olla nõrk, kuid teise arvates puudulik jne). Komisjoni liikmed on hindepunktide andmist põhjendanud. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.07 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-06 on leitud, et haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Taotluste paremusjärjestus ja hindepunktid on ära toodud PRIA kodulehel (viide kodulehele on ära toodud peadirektori käskkirjas nr 13-6/2132). Seega vastab haldusakt HMS § 54 ja 56 nõuetele. Selles taotlusvoorus esitati 177 taotlust. Hindepunktide andmisel tuleb taotlejaid kohelda võrdselt. Hindepunktide andmine toimub esitatud taotlusdokumentide alusel ning järelepärimine tehakse ebatäpsuste või kahtluste korral taotlusdokumentides. Hindamiskomisjon ei tee igale üksikule taotlejale järelepärimisi või muid ettepanekuid taotlusdokumentide täiendavaks esitamiseks eesmärgiga anda just konkreetsele taotlejale kõrgemad hindepunktid. Kõik 6 olemasolevad tõendid olid taotleja poolt juba esitatud ja seda võeti ka hindamisel arvesse. Koos vaidega hilisemalt edastatud nõustamisleping 01.11.07 ei muutnud hindepunkte oluliselt. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja leiab, et PRIA peadirektori 06.12.10 käskkiri nr 13-6/2132 GrowLand OÜ-d puudutavas osas ja 25.03.11 vaideotsus nr 13-4/33 on õigusvastased põhjusel, et PRIA on jätnud mõlemas voorus hindamisel arvestamata GrowLand OÜ poolt koos esialgse taotlusega esitatud dokumendid, millest tulenevalt on PRIA korduvalt vääralt hinnanud taotleja varasemat töökogemust muu ettevõtluse valdkonnas (kriteerium 2.2) ning oluline rikkumine seisneb kaebuse esitaja arvates ka selles, et PRIA ei ole GrowLand OÜ-le sisuliselt võimalust enne käskkirja andmist või vaideotsuse tegemist anda asja kohta oma selgitusi ja arvamust nagu näeb ette HMS § 40 lõige
  27. Asja materjalidest nähtub, et GrowLand OÜ taotles põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. GrowLand OÜ taotlus jäeti PRIA peadirektori 06.12.10 käskkirjaga nr 13-6/2132 rahuldamata, kuna taotlus ei saanud hindamisel nõutavat arvu hindepunkte ( tl 9-10). Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse andmist reguleerib põllumajandusministri
  28. juuni
  29. määrus nr 68 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 68). Nimetatud määruse § 10 lg 1 näeb ette, et juhul kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, hindab PRIA „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse" § 60 lõike 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt. Määruse § 10 lg 2 sätestab, et taotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. Määruse nr 68 § 10 lg 3 kohaselt loetakse taotluste paremusjärjestuse koostamisel paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud taotlus. Määruse nr 68 § 11 lg 3 näeb ette, et juhul kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 60 lõike 5 punkti 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt, kui taotlused on käesoleva paragrahvi kohaselt hinnatud ning taotleja ja taotlus on nõuetele vastavad, rahuldatakse hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Asja materjalidest nähtub, et taotlus sai esialgse hindamise tulemusena 31,93 hindepunkti, uue hindamise tulemusena 33 hindepunkti. Kuna meetme eelarvest raha ei jätkunud, oli paremusjärjestuses viimane taotlus, millele oli võimalik toetus määrata, 33,37 hindepunkti saanud taotlus. Kokku oli selles taotlusvoorus 177 taotlust ja rahuldati 60 taotlust. PRIA moodustas vastava hindamiskomisjoni peadirektori 29.11.10 käskkirjaga nr 13-2/
  30. Komisjon koosnes erinevate põllumajandusega seotud asutuste ja organisatsioonide esindajatest kokku koos esimehega 11 liiget (tl 40-41). Seega hindas taotlusi ja koostas paremusjärjestuse erapooletu ja sõltumatu hindamiskomisjon. Arvestades taotluste suurt arvu hindas komisjoni töökorra kohaselt iga taotlust 3 komisjoni liiget. 06.01.11 esitas GrowLand OÜ taotluse rahuldamata jätmise käskkirjale vaide, mille kohaselt ei nõustu ta taotleja varasemale töökogemusele muu ettevõtluse valdkonnas antud hindepunktidega, 7 mis oli „0“, ning taotleja ettevalmistus ettevõtlusega alustamiseks eest antud hindepunktidega, mis oli „1,33“ Koos vaidega esitas GrowLand OÜ täiendava tõendina 01.11.2007 Sepasaare taluga sõlmitud nõustamislepingu (tl 32-36). PRIA edastas vaide koos lisamaterjaliga hindamiskomisjonile uueks hindamiseks. Hindamiskomisjon on teostanud uue hindamise ja teinud sellest kokkuvõtte 17.03.2011 (tl 37-39). Seega on GrowLand OÜ taotlust hinnatud erapooletu ja sõltumatu hindamiskomisjoni poolt kahel korral. Kohus on seisukohal, et ühe või teise hindamisel etteantud kriteeriumile vastavuse kohta punktide andmine on hinnanguline otsustus. Kohus ei saa kontrollida hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Antud juhul on komisjoni liikmed teistkordsel hindamisel hindepunktide andmist asjakohaselt põhjendanud (tl 38). Riigikohtu halduskolleegium märgib
  31. mai 2008.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-08, et väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Seega ei saa kohus antud juhul anda hinnangut sellele, kas taotleja varasemat töökogemust muu ettevõtluse valdkonnas on selleks volitatud komisjon valesti või õigesti hinnanud. Antud juhul on PRIA rahuldanud hindamistulemuste alusel paremusjärjestusse seatud taotlused. GrowLand OÜ taotlus on PRIA peadirektori 06.12.10 käskkirjaga nr 13-6/2132 jäetud põhjendatult rahuldamata, kuna taotlus ei saanud hindamisel nõutavat arvu hindepunkte. Nagu märgitud, sai kaebuse esitaja taotlus esialgse hindamise tulemusena 31,93 hindepunkti, uue hindamise tulemusena 33 hindepunkti. Paremusjärjestuses viimane taotlus, millele oli võimalik toetus määrata, sai 33,37 hindepunkti. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele juba seetõttu, et taotlejat ei kuulatud enne käskkirja andmist ja vaideotsuse tegemist sisuliselt ära. Vastavalt HMS § 40 lg-le 3 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustaja märgib õigesti, et hindepunktide andmisel tuleb taotlejaid kohelda võrdselt. Hindepunktide andmine toimub esitatud taotlusdokumentide alusel ning järelepärimine tehakse ebatäpsuste või kahtluste korral taotlusdokumentides. Hindamiskomisjonil ei ole kohustust teha igale üksikule taotlejale ettepanekuid dokumentide täiendavaks esitamiseks eesmärgiga anda just konkreetsele taotlejale kõrgemad hindepunktid. Antud juhul esitas GrowLand OÜ tõendid, mida pidas asjakohaseks, koos taotlusega ning koos vaidega täiendavalt 01.11.2007.a. sõlmitud nõustamislepingu. 21.02.2011 on GrowLand OÜ esitanud PRIA-le ka täiendavad selgitused (tl 12). Need dokumendid edastas PRIA hindamiskomisjonile taotluse uueks hindamiseks. Nende dokumentide alusel komisjon hindepunkte oluliselt ei muutnud. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud ( antud juhul riigilõiv) kaebuse esitaja enese kanda. Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.