Obsah (4)

§ 26§ 93§ 19§ 92

3-10-3061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2011; Tallinn Haldusasja number 3-10-3061 Haldusasi AÜ Kratt-1, K.M., K-K.

§ 26

lg 1 p 1); Mõista Harku Vallavalitsuselt menetluskuludena välja 28 (kakskümmend kaheksa) eurot ja 76 senti AÜ Kratt-1 kasuks, 15 (viisteist) eurot ja 98 senti K.M. kasuks, 15 (viisteist) eurot ja 98 senti K-K.G. kasuks ning 15 (viisteist) eurot ja 98 senti A.S. kasuks (

§ 93

) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 03.03.

1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2
2. Harku Vallavalitsuse 08.06.2010 määrusega nr 31 määrati Rannamõisa külas AÜ Kratt-1 piirkonnas seni nimetule teele nimeks Krati tee (tl 73).
3. Krati tee äärde jäävate katastriüksuste ja hoonete aadresside vastavusse viimiseks Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 251 nõuetega andis Harku Vallavalitsus 26.10.2010 korralduse nr 1409, millega muudeti Kratt-1 aiandusühistu piirkonna aadresse Rannamõisa külas ning kohustati kinnistute omanikke paigaldama hoonetele
4. jaanuariks 2011 uued aadressi numbrimärgid (tl 27).
5. AÜ Kratt-1, A. A., K.M., M.-E. M., U. O., K-K.G., R. K. ja A.S. esitasid 25.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 26.10.2010 korralduse nr 1409 osalise tühistamise nõudes koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
6. Tallinna Halduskohtu 30.11.2010 määrusega rahuldati AÜ Kratt-1 esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Harku Vallavalitsuse 26.10.2010 korralduse nr 1409 täitmine (tl 38-40).
7. Tallinna Halduskohtu 16.12.2010 määrusega võeti AÜ Kratt-1 kaebus menetlusse ning tunnistati vastustajaks Harku Vallavalitsus.
8. Individuaalkaebuse esitamise põhimõttest lähtudes registreeriti käesoleva otsuse punktis 3 nimetatud kaebused eraldi haldusasjadena. Tallinna Halduskohtu 27.12.2010 ja 28.12.2010 määrustega liitis kohus haldusasja nr 3-10-3061 juurde K-K.G.i kaebuse (haldusasi nr 3-10-3103), K.M.u kaebuse (haldusasi nr 3-10-3099) ja A.S. kaebuse (haldusasi nr 3-10-3105). A. A., M.-E. M., U. O. ja R.K. kaebused tagastati.
9. Tallinna Halduskohtu 01.02.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 82). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10. AÜ Kratt-1, K-K.G., K.M. ja A.S. (edaspidi - kaebuse esitajad) taotlevad Harku Vallavalitsuse 26.10.2010 korralduse nr 1409 tühistamist osas, millega muudetakse seniseid AÜ Kratt-1 kruntide aadressinumbreid (tl 4).
11. Kaebuse esitajate hinnangul ei ole aadressinumbrite muutmine õiguslikult põhjendatud. Korralduses toodud viidet kohaliku omavalitsuse üldisele pädevusele korraldada kohaliku elu küsimusi, ei saa lugeda piisavaks õiguslikuks aluseks elanike tahte vastaselt katastriüksuste aadressinumbrite muutmiseks. Lisaks leiavad kaebuse esitajad, et Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 251 § 18 lg 4 reguleeriv toime oli korralduse andmise hetkeks lõppenud (tl 4). Eeltoodud põhjustel on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse § 54 ning § 56 lõigete 1 ja 2 nõudeid (tl 5).
12. Kaebuse esitajad leiavad, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu kaalutlused, millest haldusorgan on aadressinumbrite muutmisel lähtunud. Kaebuse esitajate hinnangul on korralduse andja olnud AÜ Kratt-1 05.08.2010 kirjaliku arvamuse kättesaamisest alates teadlik elanike vastuseisust aadressinumbrite muutmisele, seega oleksid korraldusest pidanud nähtuma selged ja üheselt mõistetavad kaalutlused, millest on vald korralduse andmisel juhindunud ning miks ei ole elanike vastuargumente arvesse võetud (tl 5). 3
13. Kaebuse esitajate hinnangul on vaidlustatud korraldusega kehtestatud muudatus oma sisult ebaselge. Kokkuvõtvalt jääb ebaselgeks, milles seisneb uue aadressisüsteemi lihtsus ja loogilisus, mida on valla poolt nimetatud muudatuste peaeesmärgiks. Aadressinumbrite määramine on metoodika osas ebaselge ning põhjendamata, seega on rikutud haldusmenetluse seaduse § 56 lõigete 1, 2 ja 3 nõudeid (tl 6). VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Harku Vallavalitsus palub jätta kaebused Harku Vallavalitsuse 26.10.2010 korralduse nr 1409 tühistamise nõudes rahuldamata.
15. Vastustaja leiab, et aadressiobjektide ühese identifitseerimise tagamiseks nii nende asukohas kui erinevates andmekogudes on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 251 kehtestatud aadressiandmetele ühtsed nõuded ning nimetatud määrus on vaidlustatud korralduse andmise aluseks. Harku Vallavalitsus pidas otstarbekaks esmalt määrata kõikides ühistupiirkondades teenimed ning seejärel teede järgi uued aadressid, mille määramise tava kohaselt määratakse aadressinumbrid alates tee algusest paremat kätt paaris numbrid ja vasakut kätt paaritud numbrid.
16. Vastustaja on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 251 toime oli vaidlustatud korralduse andmise hetkeks küll lõppenud, kuid vastustaja leiab, et nimetatud määruse ühtsed põhimõtted ja süsteemi eesmärk tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas kui erinevates andmekogudes ning muuta võrreldavaks eri ajal ja eri põhimõtetel esitatud koha-aadressid kehtivad kindlasti ka pärast 01.01.2010 (tl 69).
17. Harku Vallavalitsuse hinnangul on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja kaalutlusvigadeta. Korralduse andmise aluseks oli kaalutlus ja praktiline kogemus, et olemasolev ühistu nimedel ja järjestikustel numbritel põhinev aadressisüsteem on segane ning selle järgi on keeruline objekte üles leida. Aadresside korrastamisega kaotati senine kaootiline ja ebaloogiline aadressinumbrite süsteem ning asendati selge ja arusaadava süsteemiga. Vastustaja on seisukohal, et Harku Vallavalitsus on AÜ Kratt-1 kinnistuomanikke kui menetlusosalisi personaalselt teavitanud menetluse algusest, et tagada neile ärakuulamisõigus. Maaomanikel on olnud võimalus esitada aadressimuudatuste kohta arvamusi ja vastuväiteid (tl 70).
18. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korralduses on viidatud 08.06.2010 määrusele nr 31, mis on ühtlasi vaidlustatud korralduse andmise põhjuseks. Vastustaja leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakti motivatsioon on puudulik, ei olnud see takistuseks haldusaktist aru saamisele. Kaebus on esitatud pigem emotsionaalsest aspektist lähtudes ning kaebuse esitajad ei ole toonud välja ühtegi kaebuse esitajate õigust, mida korralduse andmisega rikuti. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajatel puudub põhjendatud huvi kaevatava korralduse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (tl 70). KOHTU PÕHJENDUSED
19. Vaidlustatud korralduse andmisel on lähtutud kõigepealt vallavalitsuse kui kohaliku omavalitsusorgani üldisest pädevusest (KOKS § 6 lg 3 p 2 ja § 30 lg 1 p 3) ning seejärel Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 251 § 6 lg 3 p-st 2 ja § 18 lg-st
20. Kaebuse esitajad taotlevad nimetatud korralduse tühistamist. Algselt nimetati küll haldusakti osalist tühistamist, kuid kaebuse esitajad täpsustasid kohtuistungil oma nõuet, mis on lähtuvalt

§ 19lõigetest 7-9 võimalik.

4 Vastustaja selles osas vastuväiteid ei esitanud, sest vaidluse olemus sellest ei muutu (kohtuistungi protokoll, tl 101). Olukorras, kus haldusakti osalise tühistamise järgselt ei oleks selle kehtima jääval osal muu koosmõju puudumise tõttu enam sisulist toimet, tühistatakse vaidlustatav haldusakt tervikuna.

1. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 251 (edaspidi – määrus nr 251) sätestab aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise üldised põhimõtted. Eelnimetatud määruse nr 251 paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt on (üheks) maaüksuse lähiaadressi komponendiks liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber ning paragrahvi 18 neljandas lõikes on sätestatud, et maakatastris registreeritud maaüksuste koha-aadressid viiakse koha-aadressi määraja poolt sama määruse §-des 5-11 toodud nõuetega vastavusse hiljemalt 18 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võis seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni.
2. Arvestades asjaolu, et määrus nr 251 jõustus 01.01.2008 (rakendussätted, § 18 lg 7), oli eelnevalt nimetatud 18-kuuline ja erandina lubatud 24-kuuline tähtaeg vaidlustatud korralduse andmise ajaks mitme kuu võrra ületatud. Kaebuse esitajad on asunud seisukohale, et vastava tähtaja möödumise järgselt ei olnud vallavalitsusel enam alust aadressiandmeid muuta, sest see oleks õiguskindluse ja õigusselguse põhimõttega vastuolus (kohtuistungi protokoll, tl 99). Vastustaja omakorda leiab, et tähtaja pikendamise protseduurist vald küll teadlik ei olnud, kuid määruses nr 251 nimetatud tähtaegadest ei peaks (siiski) ka seda järeldama, et tähtaja möödumise järgselt oleks tulnud vastav tegevus pooleli jätta (kohtuistungi protokoll, tl 99).
3. Lisaks nendele etteheidetele, mis seonduvad haldusakti andmiseks ettenähtud tähtaja eiramisega, peavad kaebuse esitajad vaidlustatavat korraldust ka ilma piisavate põhjendusteta ja kaalutlusteta haldusaktiks. Kaebuse esitajad leiavad, et menetlusosaliste arvamust või vastuväiteid ei ole sisuliselt soovitud kuulata. Lähtuvalt eelnimetatust on otstarbekas kontrollida haldusakti õiguspärasuse eelduste täitmise nõuete järgimist tervikuna ning vajadusel hinnata täiendavalt ka koha-aadresside määramiseks ettenähtud tähtaja eiramise tähendust.
4. Kaebuse esitajad on ühe põhiväitena nimetanud haldusakti motiveerimata jätmist. Siinkohal tuleb kaebuse esitajatega nõustuda. Vaidlustatud korralduse sissejuhatavas osas on viidatud erinevatele õigusaktidele, millest tulenevalt on haldusakt välja antud, seejärel järgneb tabel uute lähiaadresside määramise kohta lähtuvalt vastavatest katastritunnustest ja senistest lähiaadressidest. Edasi on kohustatud kinnistu omanikke paigaldama
5. jaanuariks 2011 uusi numbrimärke ning antud ülesanded valla struktuuriüksustele ning lisatud vaidlustamisviide (tl 27).
6. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt peab olema haldusakt kirjalikult põhjendatud. Samuti tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Riigikohus on oma praktikas järjepidevalt rõhutanud isikute õigusi puudutavate haldusaktide põhjendamise nõude järgimise olulisust. See tagab ühtlasi ka kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kaebuse esitajad on soovinud küsimust vallas põhjalikumalt arutada, kuid vastustaja on vastanud mõningatele pöördumistele ilma sisulist arutelu ja vastavat nõupidamist korraldamata. Vald möönab, et piirkonna elanike koosolekut ei ole korraldatud, kuid ei pidanud seda ka vajalikuks (kohtuistungi protokoll, tl 98). Eelnimetatud seisukohaga ei saa nõustuda. Sellega võiks nõustuda ainult sel juhul, kui vallal ei oleks valikuid ning sisulist kaalumist nagunii ei toimuks. Antud juhul on kaebuse esitajad viidanud mitmetele küsitavustele, näiteks vaidlustatud haldusakti esimese punkti alapunktidest 16-17 ilmneb, et krunt nr 15 on kahe erineva lähiaadressiga, kuid numbrite muutmise korral muutuks vastav süsteem tervikuna ning haldusmenetlus tuleks uuesti läbi viia 5 (kohtuistungi protokoll, tl 98). Kaebus on esitatud küll aiandusühistu ja kolme selle piirkonna elaniku poolt, kuid kaebuse esitajate väitel võiksid 29 isikut vajaduse korral tunnistada, et nad on aadressiandmete taolise muutmise vastu (kohtuistungi protokoll, tl 99). Väide on usutav, sest kaebuse juurde oli lisatud ka vastav leht 29 allkirjaga (tl 22). Täiendavalt viitavad kaebuse esitajad määruse nr 251 paragrahvi 6 lõikele 9, mis võimaldab hoone eristamist erilisanditega, kusjuures majanumbri ja erilisandiks oleva numbri vahel on tühikuteta kaldkriips. Mitmete paralleelaadresside puhul on lubatud kasutada erinevaid lähiaadresse (määruse nr 251 § 7 lg 5). Eelnevast järeldub, et vallal oli teatav kaalutlusruum olemas. Kaebuse esitajad oleksid soovinud seda kõike (sisulise) haldusmenetluse käigus arutada. Kaebuse esitajad tõid ka näiteid teistest piirkondadest, millest ilmneb, et alati ei alga numeratsioon tänava algusest ja et erisusi võib olla ka seonduvalt paarisnumbrite ja paaritute numbrite määramisega (kohtuistungi protokoll, tl 100). Taolises olukorras oleks pidanud sisalduma vaidlustatavas haldusaktis ühtlasi ka need põhjendused, millest oleks nähtunud piirkonna elanike või osade elanike seisukohtade arvestamata jätmise motiivid. Haldusakti (võimalike) põhjenduste hilisem esiletoomine vähemalt täiel määral oma eesmärki enam ei täida, sest kaebuse esitajatel peab olema haldusakti lugedes võimalik koheselt hinnata ja kaaluda kas selle vaidlustamine võiks olla põhjendatud või kaasneksid (põhjendamatu) vaidlustamisega hilisemalt ainult (põhjendamatud) kulutused. Antud juhul on vaidlustatav haldusakt ilma motiivideta ning ei ole seetõttu ka täiel määral kontrollitav. Lähtuvalt eeltoodust tuleb korraldus nr 1409 tühistada. 23.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitajad taotlevad riigilõivu väljamõistmist. K-K.G. on tasunud Kaupo Kruusveele kokku 1000 euro ulatuses õigusabikulu (tl 107-108). Vastustaja sellega ei nõustunud ning osundas asjaolule, mille kohaselt ei ole nõustamine aiandusühistu põhitegevus ja pidas kulusid ka põhjendamatult suureks. K-K.G.ile on osutanud õigusabi K. Kruusvee füüsilise isikuna ja selles mõttes ei ole etteheide põhjendatud, kuid antud juhul tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda lähtuvalt kulutuste vajalikkuse põhimõttest.

§ 93

lg-s 5 on sätestatud, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesoleva vaidluse puhul on lähtutud aiandusühistu kaebusest, kes tasus ka riigilõivu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 450 krooni (tl 36). Teised menetlusosalised toetasid esialgses kaebuses toodud seisukohti. Tulenevalt individuaalse kaebuse esitamise põhimõttest registreeriti teised kaebused küll eraldi haldusasjadena ning jäeti riigilõivu tasumata jätmise tõttu kõigepealt käiguta, kuid vastused olid pigem menetluse eelnevat käiku kirjeldavad ning vaidluse sisu osas lähtuti esialgse kaebuse argumentidest. Seega ei olnud õigusabi osutamine taolises mahus enam vajalik olukorras, kus sisuliselt oli kaebuse esitamise ettevalmistajaks ja korraldajaks aiandusühistu. Küll aga tuleb mõista kõigile kaebuse esitajatele menetluskuludena välja tasutud riigilõiv. Enno Loonurm Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 09.09.2011 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 6 1. Rahuldada AÜ Kratt-1, K.M.u, K-K.G.i ja A.S. apellatsioonkaebused ning tühistada Tallinna Halduskohtu 03.03.2011 otsus haldusasjas 3-10-3061 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. 2. Teha vastavas osas uus otsus ning mõista Harku Vallavalitsuselt kaebajate kasuks välja menetluskulud 1076,69 eurot ja kanda see Kaupo Kruusvee arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. 3. Mõista Harku Vallavalitsuselt välja kaebajate apellatsioonimenetluse kulud 263,88 eurot ja kanda see Kaupo Kruusvee arvelduskontole XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.