Obsah (4)

§ 146§ 158§ 147§ 144

2-11-12114 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2011. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-12114 Tsi

§ 146lg-le 1 aegunuks.

Hageja oma 25.04.2011. a vastuses (tl 37-39) leiab, et käesoleval juhul ei saa rakendada nõude aegumist

146 lg 1 alusel. Hageja arvates nõude aegumistähtaeg ei ole igal juhul lõppenud ning selle aluseks on

146 lg 4 või

§ 158

lg 1 sätestatu, ehk on olemas 2 alternatiivi nõude aegumistähtaja mitte rakendamiseks. Pooltevahelises kirjavahetuses (lisatud hagiavalduse juurde) 07.09.2009.a. Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Arvi Uiga saatis Hageja e-postile (samalt e-posti aadressilt, mis on määratud Kostja vastuses hagivaldusele: arviuiga@hot.ee) teate, millega kinnitas kavatsust tasuda Hageja poolt väljastatud arved. Nimelt kirjutas Kostja esindaja oma kirjas (tl 23): „Tere Sergei! Nüüd olen lõpuks jälle tagasi Eestis. Loodan sel nädalal allakirjutada ühe vundamendi ehituse lepingu. Siis saame ka Järvaku maksetega alustada.“ Seega, 07.09.2009.a. kirja saatmisega on kostja tunnistanud nõude olemasolu ning avaldas kavatust tasuda olemasoleva võlgnevuse. Kostja poolt kohustuse tahtlikku rikkumist tuleb eeldada, sest kostja tunnistas kohustuse olemasolu ja selle täitmise soovi, kuid ei ole seda käesoleva ajani täitnud. On ilmne, et Kostja tahtlikult venitas väljastatud arvete tasumisega, oodates nõude aegumist. Tuginedes ülaltoodule, leiab Hageja, et oma kohustuste mittetäitmisel käitus kostja heade kommete vastaselt ning soovides Hagejale õigusvastase tagajärje saabumist, ehk Kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Seetõttu ei kuulu rakendamisele

§146

lg 1 sätestatud aegumistähtaeg, vaid kuulub rakendamisele

§ 146

lg 4 sätestatud 10 aastane nõude aegumistähtaeg.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 07.09.2009.a. kirja saatmisega on Kostja tunnistanud nõude olemasolu, mistõttu käesoleval ajal tegemist on aegumise katkemisega ning rakendamisele kuulub

§158

lg 1 vaid mitte

§146lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada aegumist hageja nõudele on põhjendatud. 2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on kostja taotlenud aegumise kohaldamist hageja nõudele.

§ 147

lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega. Hageja on väljastanud kostjale arve nr 128 (tl 20) tasumise tähtajaga 02.04.

1. a ning arve nr 120 (tl 19) tasumise tähtajaga 29.02.
2. a. Seega muutus arvest nr 128 tulenev nõue sissenõutavaks 03.04.
3. a ja arvest nr 120 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.03.
4. a.

§ 146lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Seega aegus arvest nr 128 tulenev nõue 03.04.

1. a ja arvest nr 120 tulenev nõue 01.03.
2. a. Järvak AS esitas hagi 17.03.
3. a, seega ajal, mil arvetest tulenevad nõuded olid juba aegunud. Hageja leiab esiteks, et vastavalt

§ 146

lg-le 4 on käesoleval ajal nõude aegumistähtajaks 10 aastat, sest kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes sellest, et võlgnik kohustust tahtlikult ei täitnud (tsiviilasi nr 3-2-1-15-09 p 14). Lisaks on selle sätte kohaldamiseks lisaks võlgniku tahtlusele vajalik tema tahe teost poolt heade kommete vastaselt kahjustada (tsiviilasi nr 32-1-79-09 p 11). Ülaltoodust lähtudes kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks.

§ 146lg 4 kohaldamiseks ei piisa sellest, et kostja jättis oma kohustuse täitmata.

Hageja teine vastuväide nõude aegumisele seisneb selles, et kostja on hageja nõuet tunnistanud.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamist võib defineerida kui võlgniku toimingut võlausaldaja suhtes, millest vaieldamatult järeldub teadlikkus nõude olemasolust.1 Hageja viitab hageja ja kostja kirjavahetusele, milles hageja viitab „mingisugusele maksele Järvak AS-ile“ ning kostja avaldab lootust, et pärast ühe vundamendi ehituse lepingu allkirjastamist saab „Järvaku maksetega alustada“. Tsiviikohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja esitatud kirjavahetus ei ole piisavaks tõendiks selle kohta, et kostja on nõuet tunnustanud. Kirjavahetuses puuduvad viited konkreetsetest arvetest tulenevatele nõuetele, vaid kirjutatakse abstraktselt „maksetest“ ning puudub võimalus veendumiseks, kas tegemist on arvetest nr 120 ja 128 tulenevate nõuetega või mingite teiste „maksetega“. TsMS § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et antud juhul on aegumise kohaldamine põhjendatud.

§ 144

järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna hageja põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka viivise nõue. 1 P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura

1. Tallinn – lk 504 p 3.
2. 3 Kuna hageja nõue on täielikult aegunud, teeb kohus käesolevaga lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Järvak AS. Kohtunik 4