Obsah (4)
§ 30§ 29§ 28§ 232-11-22883 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-22883 Tsiviilasi aktsiaseltsi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
§ 30
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. 3
(5)2-11-22883 Võlgniku maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige majanduskriisist, aga ka kutselise kalapüügi piirangutest tulenevat võlgniku klientuuri olulist vähenemist 2009.a. ja 2010.a. Võlgniku võlad ulatuvad koos maksuintressidega üle 182000 euro, samal ajal kui reaalne vara puudub. Samuti puudub võlgnikul majandustegevus ja sissetulek. Osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara, millest piisaks pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Teoreetiliselt oleks võimalik tagasi võita pankrotiseaduse § 113 alusel juhatuse liikmele 10.01.2011 ja 01.
- 2011 väljamakstud töötasu kokku summas 659,86 eurot, kuid ka sellest summast pankrotimenetluse kulude katmiseks ei piisa. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 07.09.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning teha ettepanek AS MKT võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.09.
- Seisuga 19.09.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et AS MKT pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud AS MKT pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. AS MKT tuleb likvideerida mittetulundusühingute registrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku juhatuse liikme käitumises kuriteotunnuste puudumise kohta, kuid leiab, et võlgniku juhatuse liikme HKkäitumises esinevad raske juhtimisvea tunnused. Äriühingu juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi. Kuigi võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2010. lõpuks, esitas juhatuse liige HK pankrotiavalduse alles 17.05.2011.a, so peale äriseadustiku § 180 lg 5¹ ettenähtud 20-päevase tähtaja möödumist. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt esineb HKkäitumises juhatuse liikme kohustuste täitmises raske hooletus, mis on kvalifitseeritav raske juhtimisveana, mis tuleb vastavalt
§ 28lg 2 kohtu poolt lahendis eraldi ära märkida.
Ajutise halduri tasu
§ 23
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
§ 23
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
§ 23
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
§ 23lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 4
(5)2-11-22883 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutine haldur Kalle Mõtsnik palub pankrotimenetluse raugemisel välja mõista ajutise halduri tasu 1170 eurot ja vajalike kulude katteks 139 eurot, millest summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 1170 eurot tuleb võlgnikult välja mõista halduri kasuks ja kulude hüvitis summas 139 eurot Pankrotihalduribüroole Mägi ja Partnerid OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AS MKT dokumentatsioon tuleb anda hoiule AS MKT seaduslikule esindajale juhatuse liikmele HK((Kask ik XXX). Viktor Brügel kohtunik 5
(5)