Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud, tunnistades hageja nõuet.
lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 52 677,84 eurot, intress 510,68 eurot, 04.05.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4415,79 eurot ning alates 05.05.2011 lisanduv viivis 8% aastas põhinõudelt 52 677,84 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 48 262,05 eurot. 6.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, on ta oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud
Kohus, rahuldades hagi, mõistab
lg 1 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 4473,81 eurot (riigilõiv). 7.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.