← Eesti

2-10-48106/10

Obsah (7)§ 146§ 160§ 142§ 147§ 168§ 158§ 143

Tsiviilasi nr 2-10-48106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja

§ 146

lg-st 1 on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat ja sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane kostjale esitatud arve on 31.10.2006 nr A-8152333. Nimetatud 2006 aasta arve muutus seadusest tulenevalt sissenõutavaks 31.12.2006 ja nõue oleks aegunud 31.12.2009, kuid hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7.12.2009, seega enne aegumise tähtpäeva saabumist ning aegumine peatub tulenevalt

§ 160lg 2 p 3.

KOHTU SEISUKOHT Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu põhjendusel, et esitatud hagi on aegunud, seega võtab kohus esmajärjekorras seisukoha esitatud hagi aegumise osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt

§ 142lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Poolte vahel on sõlmitud telekommunikatsiooni teenuste leping ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida nimetatud lepingust tulenevat hageja põhivõlgnevuse nõuet. Telekommunikatsiooni teenuse lepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg

§ 146lõike 1 kohaselt on kolm aastat.

Kohus on seisukohal, et aegumise 2 algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset.

§ 147

lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane arve nr A-8152333 esitati kostjale 1.10.2006. a ja selle tasumise tähtaeg oli 31.10.2006. a. Seega algas kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147lõike 3 teise lause alusel 2006.

aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab

§ 147

lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja lepingust tuleneva makstava tasu nõude aegumine 01.01.2010. a kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes

§ 146lõiget 1 arvestades 31.12.2009.

a kell 24.00. Hageja väidete kohaselt esitas ta 7.12.2009.a kostja vastu nõuete rahuldamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 28.07.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-65399 jättis Pärnu Maakohus avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtute infosüsteemist nähtuv teave kinnitab hageja eeltoodud väiteid. Nimetatud kohtumäärus jõustus 28.07.2010.a. Kohus märgib, et kuigi makseettepanekut ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses kostjale kätte toimetada, seovad

§ 160lg 1 ja lg 2 p 3 regulatsioonid aegumistähtaja peatumise avalduse esitamisega.

Aegumistähtaja peatumine ei ole seotud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule (vt nt: Riigikohtu 12.11.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 13). Seega tuleb aegumistähtaeg lugeda peatunuks alates avalduse kohtule esitamisest.

§ 160

lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

§ 168

lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Ülaltoodust järelduvalt oli maksekäsu kiirmenetluse ajal (7.12.2009.a-28.07.2010.a), so 233 kalendripäeva, hageja nõude aegumistähtaeg peatunud.

§ 168

lg-s 1 sätestatut arvestades aegus hageja põhivõla nõue 21.08.2010, seega oli põhivõla nõue hagi esitamise ajaks 29.09.2010 aegunud.

§ 168

lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Antud juhul lõppes aegumise peatumine Pärnu Maakohtu 28.07.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-65399.

§ 168

lg 2 kohaselt ei ole antud juhul haginõue aegunud kui see on esitatud enne 28.09.2010.a. Antud juhul on hageja esitanud hagi kohtusse 29.09.2010 (teisipäev), seega on esitatud hagi aegunud. Kohus peab vajalikus täiendavalt seoses kostja poolt nõude osalise tasumisega märkida järgmist.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Tulenevalt

§ 158

lg 2 nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja tasus 4.11.2010 osa võlgnevusest. Samas on kostja tunnustanud nõuet peale nõude aegumist, millele kostja aegumise kohaldamist taotleb. Kohus on seisukohal, et kuna nõue on aegunud enne kostja poolt nõude tunnustamist ja esitatud hagi on aegunud, siis ei saa aegumine katkeda vastavalt

§ 158lg 1.

Nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei kõrvalda toimunud aegumist. Kohus on tuvastanud, et hageja poolt hagiavalduse esitamise ajaks so. 29.09.2010 oli hageja nõude aegumistähtaeg möödunud ja kostja on taotlenud

§ 143

kohaselt aegumise kohaldamist, seega alus jätta hagi rahuldamata

§ 142lg 1 järgi.

Kohus jätab rahuldamata AS Starman hagi Jane Johansoni vastu 1 974.39 krooni so. 126.19 euro nõudes. MENETLUSKULUDE JAOTUS 3 TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.