Obsah (11)

§ 179§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 139§ 124

Tsiviilasi nr 2-10-49447 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2011.a, Tartu kohtumaja Tsivii

§ 179lg 4).

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega ja väljamõistmine Eesti Vabariigi kasuks

1. Jätta menetluskulud Helle Paabu kanda.
2. Välja mõista Helle Paabult AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskulud 76.69 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 69 senti).
3. Välja mõista Helle Paabult riigilõiv 12.79 eurot (kaksteist eurot ja 79 senti) riigituludesse. Anda Helle Paabule tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank AS), viitenumber mõlema konto puhul 2900078538) 15 päeva arvates otsuse jõustumisest (

§ 179lg 5).

Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb Tartu Maakohtu kantseleisse esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise. Kui kohustatud isik ei ole otsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib määruse saata sundtäitmisele (

§ 179lg 6).

Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Helle Paabul tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas Tartu Maakohtusse hagi Helle Paap vastu 20.08.2008 SMS Laen OÜga sõlmitud laenulepingu nr 177002 järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 731.79 eurot/11 450 krooni, mis koosneb laenu põhisummast 319.56 eurost/5000 kroonist, intressist 92.67 eurost/1450 kroonist ja viivisest 319.56 eurost/5000 kroonist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 7. veebruaril 2011.a kohtule vastuse, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab

§ 444lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE.

§ 173

lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele

§ 162

lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1 200 krooni so. 76.69 eurot. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (

§ 139

lõige 3), mis antud vaidluses on 6 450 krooni, millelt tuli

§ 124

lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt (hagiavalduse esitamise aja redaktsioon) tasuda riigilõivu 1 400 krooni so. 89.48 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu 76.69 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt menetluskuluna hageja kasuks väljamõistmisele 1 200 krooni so. 76.69 eurot.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus on seisukohal, et kuna esitatud hagilt tuli tasuda riigilõivu 89.48 eurot ning hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu (89.48 – 76.69) 12.79 eurot vähem, siis kohus mõistab

§ 179lg 1 alusel 12.79 eurot kostjalt riigituludesse.

Kohtunik