Obsah (5)

§ 174§ 444§ 163§ 1741§ 175

Tsiviilasi nr 2-11-30744 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. august 2011, Tartu kohtumaja k

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kaja esitamine

1. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
3. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 12.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist: 12.1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0839555/96rk järgi (krediidisumma 191.73 eurot) tuleb jätta välja mõistmata. Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste RK p-il 8.4, mis sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 191.73 euro suuruse krediidisumma puhul on 35.15 eurot. Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 16.08.2008 – 28.06.2011 eest 2455.81 eurot, kuid hageja vähendab käsitlustasu nõude 34.59 euroni (tlk 6-7, 30). Hagiavaldusest ja üldtingimuste RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine (p 8.4), kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal üldtingimuste kohaselt õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist (p 8.5), samuti viivist 0,25% päevas (p 8.1) ning võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ja meeldetuletuskirjade tasu maksmist (p 8.3). Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis 2/3 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr 0839555/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine ning käsitlustasu 34.59 eurot tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. 12.2.

§ 163

lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: jätta hageja menetluskuludest 99% kostja kanda ja 1% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. 12.3.

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja üksnes riigilõivu 632.72 eurot (99% 639.11 eurost). Hageja märkis hagiavalduses oma menetluskuluks ka õigusabikulu ning esitas kohtule arve ja maksekorralduse selle kohta, et on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95.87 eurot (tlk 7, 35, 36). Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel Artur Maljukov. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama hagejat kohtumenetlustes (tlk 14). Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut ka AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta on hageja töötaja.

§ 175

lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 95.87 eurot väljamõistmiseks puudub alus. Kohtunik 3/3