← Eesti

3-10-177/101

Obsah (5)§ 37§ 29§ 11§ 31§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-177

) § 16 lg 2 p 3 alusel. Kuna korteriomandid aadressil Ristiku 53 müüdi täies ulatuses maksuvabalt, puudus OÜ-l Mr Solver õigus perioodil juuli 2005 kuni detsember 2006 sisendkäibemaksu mahaarvamiseks summas 540 724 krooni. Äriühing on korterite müügist tekkinud käibe summas 10 824 518 krooni deklareerinud ebaõigesti, kajastades selle vaid osaliselt maksuvaba käibena ja deklareerides sellest 2 371 317 krooni käibedeklaratsioonides 18%-lise määraga maksustatava käibena.

  1. PMTK 11.12.2009 vastutusotsusega nr 13-7/27-6 kohustati S Si tasuma OÜ Poklanos Grupp maksuvõlg summas 536 967 krooni. OÜ-l Poklanos Grupp tekkis maksuvõlg 29.02.2008 maksuotsusega tasumiseks määratud käibemaksu 540 724 krooni mittetasumise tulemusena. Maksuhaldur tegi 15.04.2008 viiele krediidiasutustele korraldused äriühingu arvelduskontode arestimiseks ja 16.04.2008 inkassokorralduse AS-le Hansapank summas 537 222 krooni. 18.04.2008 laekunud vastuste kohaselt on äriühingu arvelduskontol Sampo Pangas 5,29 krooni, SEB Pangas 1,80 krooni ja Hansapangas 0 krooni. Kinnistusraamatus, ehitisregistris ja Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses ei ole registreeritud äriühingule kuuluvaid varasid. Maksuhalduri andmetel on äriühing tegevuse lõpetanud aprillist
  2. Kuna äriühingu maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit, on maksuhalduril tuginedes maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-le 5 alus vastutusotsuse koostamiseks MKS § 40 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 34 lg 1 alusel loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS § 31 lg 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. OÜ Poklanos Grupp (OÜ Mr Solver) nimel tegutsenud juhatuse liige S. S on teadlikult deklareerinud perioodil juuli 2005 - detsember 2006 OÜ Mr Solver nimel esitatud käibemaksudeklaratsioonides ebaõigesti 18%-lise määraga maksustatavat käivet ja sisendkäibemaksu. Maksuhaldur tuvastas, et S. S on OÜ Mr Solver esindajana teadlikult koostanud fiktiivsed arved klientidele ehitus- ja renoveerimisteenuste osutamise kohta, mis tegelikkuses sisaldusid müügihinna sees ja kuulusid deklareerimisele maksuvaba käibena. Arvete koostamise eesmärk oli näiliku sisendkäibemaksu deklareerimise õiguse saavutamine. OÜ Mr Solver parandas käibedeklaratsioone korduvalt. Fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerides loodi olukord, kus äriühingule tagastati
  3. a märtsis 113 613 krooni ja aprillis 129 661 krooni käibemaksu. S. Sil, olles seotud 11 äriühinguga, on piisavalt teadmisi, et olla teadlik käibemaksuarvestuse üldisest põhimõttest, mille järgi saab maha arvata maksustavata käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. OÜ Poklanos Grupp maksuvõlg on tingitud S. Si tahtlikust tegevusest.
  4. S. S esitas halduskohtule kaebuse PMTK 11.12.2009 vastutusotsuse nr 13-7/27-6 tühistamiseks järgmistel põhjendustel: Äriühing planeeriti kestvalt tegutsema, mitte käibemaksupettuse toimepanemiseks. Äriühingul puudusid selle üleandmisel võlad ja hilisem maksuvõlg moodustab äriühingu käibest vähem kui 5%. Maksuhaldur ei arvestanud käibemaksu määramisel kaebaja äriideega ja lähtus vääralt koguperioodina kontrollitavast perioodist, sekkudes äriühingu majandustegevusse hetkel, kui projektist 1/3 oli realiseeritud. Maksuhaldur ei arvestanud võõrandamislepingute sätet, mille kohaselt OÜ Mr Solver kohustus tagama elamu ja lepingu eseme reaalosa ehitustööde, sh siseviimistlustööde teostamise kooskõlas lepingu lisale 1, milles on kirjeldatud korteri siseviimistlustööde maht. Äriühing ostis reno2

(12)3-10-177 veerimist vajava elumaja, laiendas seda katusekorruse ja keldri võrra ning koostas korteriomandid. Koheselt lisati müügikuulutus internetti, kus pakuti välja korter karbi või valmiskujul. OÜ Mr Solver oli arendaja ja tellis ehitustöövõttu OÜ-lt Sulane (juhatuse liige A K). OÜ Mr Solver tellis maaklerteenust OÜ-lt Sinu Kodu (juhatuse liige K P), kelle kohustus oli selgitada välja ostja soovid ja olla müügilepingu sõlmimise juures. Maakler oli OÜ Mr Solver palgal, kuid kuna ostjatel maaklerit polnud, tegutses OÜ Sinu Kodu ka ostja nimel, tellides OÜ-lt Mr Solver ostja soovidele vastava ehituse, siseviimistluse ja erisused. Seda tõendab 30.03.2006 OÜ Mr Solver ja M O vahel sõlmitud kokkulepe (teiste ostjatega oli analoogiline kokkulepe). Ostja soovid sisaldusid lepingu lisas 1, mille edastas maakler OÜ-le Mr Solver, kes nende alusel tellis ehituse OÜ-lt Sulane. Mõne korteri puhul tasus ostja pisitööde eest otse OÜ-le Sulane. Vastavalt esitatud tellimustele ja tehtud töödele pidas OÜ Mr Solver käibemaksu arvestust. Ka võõrandamislepingu p 4.1 klausel tõendab, et ostu-müügi lepingus sisaldub käibemaks. Käibemaksu arvestamist sel viisil kiitsid heaks äriühingut nõustanud advokaadid ja audiitorid. Kuna korterid osteti isiklikuks otstarbeks füüsiliste isikute poolt, ei olnud neil seost käibemaksu deklareerimisega. OÜ-l Mr Solver puudus kohustus väljastada arveid korteri ostjatele (

§ 37

). Maksuhaldur lähtus ehitaja esitatud arvetest ja korteri ostjate ütlustest, mitte OÜ Mr Solver esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Korteri ostjalt ei ole võimalik saada infot renoveerimisteenuse kohta, kuna ostjate soovid märgiti lepingu lisasse ja anti OÜ-le Mr Solver edasi. Maksuhaldur lähtus vaid ühest korteri kuulutusest, jättes põhjendamatult tähelepanuta muud tõendid. Maksuhaldur väitis vaid ühe perioodi alusel, et käibemaksuga osutatavat käivet ei osutatud (vastavalt ostja soovile korterit ei renoveeritud), jättes põhjendamata, miks ei hinnatud äriühingu tegevust enne ega pärast revisjoni, millal teostatud tehingutest tuli õigus maha arvata käibemaksu. Samuti ei hinnanud maksuhaldur kulutusi kogu kinnistu raames. Tähelepanuta jäeti isegi müümiseks vajalikud notaritasud ja maaklertasu. Väide, et käibemaks on tagastatud fiktiivsete arvete alusel, ei vasta tõele, kuna maksuhalduril on kohustus kontrollida käibemaksu tagastamise õigsust selle tagastamisel. Kuna käibemaksu tagastamise otsus on jõus, ei oma maksuhaldur õigust tagastatud käibemaksule viidata. Arvestamata jäeti tolleaegne olustik ja praktika. Pank andis laenu kinnisvarale ja ostjad ei saanud märkida lepingusse renoveerimist, kuna panga finantseerimise tingimused oleks muutunud. Seetõttu ei sõlmitud eraldi tööettevõtulepingut ehitajaga ja ostumüügilepingut arendajaga, vaid arendaja leppis kokku valmis asja hinna ja tellis ise tööd ehitajalt. Ostja sai valmis korteri, mis sisaldas juba ostja tellitud parendusi. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Maksuhaldur ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja esitatud volikirjadest ja ostu-müügi lepingust tulenevat varalist õigust ega kuuri äriühingu varana ning miks ta nõuab äriühingult nõutavat maksuvõlga kaebajalt, mitte ei realiseeri Ristiku 53 pooleliolevat teise elumaja projekti või äriühingule kuuluvat kuuri läbi sundenampakkumise, nagu näeb ette seadus. Tegevuse lõppemine saaks toimuda pärast vara realiseerimist. Äriühingul oli piisavalt vara, et seda sundtäita ja rahuldada maksunõuded vara arvel. Maksuhaldur venitas maksuvõla sissenõudmisega. Maksuotsuse jõustumisest kuni kaebuse esitamiseni möödus üle kahe aasta ja võlgniku olukord on muutunud. Kaebaja firma juhatusest tagasi astumise hetkel oli ilmselge, et võlgnikul on vara, kuid maksuamet ei täitnud siis rahalist nõuet. Maksuhalduri esitatud dokumentidest ei selgu, et sundtäitmise raames oleks tegeletud valmis projekti ja uute korteriomandite müümisega. Kaebaja on täitnud juhatuse liikme kohustusi õigeaegselt kooskõlas maksuseadustega, puudub põhjuslik seos tema käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel. Maksuvõlg tekkis seonduvalt osaühingu rahalise seisundiga, mitte deklareerimisega. Isegi kui eeldada, et on valesti deklareeritud, on selle tagajärjeks võla või nõude tekkimine, mis ei oma seost reaalse kohustuse täitmi- 3

(12)3-10-177 sega. Kaebaja andis juhatuse liikmena üle firma, millel oli reaalne majandustegevus, vara ja projekt, kust teenida 6 kuud pärast üleandmist kasumist. Maksuhaldur ei võtnud seda arvesse, nagu ka seda, et OÜ Mr Solver ei ole deklareeritavatest arvetest kasu saanud. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik juhatuse liikme raske hooletus või tahtlus kohustuste rikkumiseks. Kaebaja ei ole rikkunud ühtegi kohustust. Vastutusotsuses ei ole näidatud vastutuse kohaldamise alust. Maksusumma määramisel ei arvestatud maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Maksuotsus koostati 11.12.
  1. S. S oli juhatuse liige 13.10.2003 - 30.08.
  2. MKS kohaselt saab vastutusotsuse koostada ettevõtte esindajale. Kaebaja ei olnud vastutusotsuse koostamise ajal äriühingu seaduslik esindaja. Vastutusotsuse lk 15 paiknevast tabelist nr 5 nähtuvalt on OÜ Mr Solver muutnud korduvalt deklaratsioone. Otsusest ei nähtu, millise deklaratsiooni parandamisest on tekkinud maksuvõlg. Kaebajal ei olnud õigust osaleda asja läbivaatamisel ega lõpliku otsuse kujundamisel. Kaebajal pole esitada tõendeid, mida ta saanuks kasutada
  3. või
  4. a-l. Kaebaja ei pruugi mäletada ka kõiki üksikasju, kuna täiendava käibemaksu maksmise kohustus tekkis ca neli aastat tagasi. Kuna ühte maksu on kohustatud tasuma nii kaebaja kui OÜ Mr Solver, on tegemist topeltmaksustamisega. Vastutusotsuse koostamist reguleerivad sätted on vastuolus põhiseaduses toodud ärakuulamisõigusega ja õigusega osaleda oma kohtuasja läbivaatamisel. Puudulik regulatsioon on viinud kaebaja olukorda, kus võlgniku varaline seisund oli piisav maksuvõla tasumiseks, kuid maksuhalduri suutmatuse tõttu ei selgitatud välja isegi maksumaksja vara. MKS järgi peab maks olema kehtestatud seadusega, vastutusotsusega maksu määramine on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega, mille kohaselt määratakse maks seadusega ühele kohustatud isikule. Vastutust teise isiku käitumise eest ei ole võimalik olemuslikult maksuaktides sätestada, vaid vastutus tuleneb õiguse üldsätetest kas karistusõiguslikel või tsiviilõiguslikel alustel. Tsiviilõiguse tunnustatud põhimõtete kohaselt vastutab juhatuse liige oma süülise käitumisega tekitatud kahju eest. Antud juhul puuduvad kõik kahju hüvitamiseks kohustuslikud eeldused. Vastutusotsusega määratav maks on vastuolus õigusselguse printsiibiga. Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadus. Riiklikeks maksudeks on MKS § 3 lg-s 2 sätestatud maksud, vastutusotsusega määratud maksu ei ole selles sätestatud. Jääb arusaamatuks, millist maksu kaebaja käest nõutakse. Vastavad sätted ei ole kehtestatud ka Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Kaebajal on raskendatud kaitseõiguse teostamine, kuna ta ei saa ettevõttele tehtud maksuotsust vaidlustada. Vastutusotsusega määratud maksusumma on aegunud (MKS § 98 lg 1). Kaebajal puudus tahtlus, kuna maksustatav käibemaksusumma oli alla 5% kogukäibest, maksukohustuslane arvestas kogu projekti ehituse ja realiseerimisega, maksukohustuslasel puudusid kontol vahendid maksu tasumiseks, sest eelnevalt tasuti korteriomandite suurendamiseks vajalike tööde eest. Maksukohustuslane pidas seaduses ettenähtud korras käibemaksuarvestust, koostas ja esitas arved kooskõlas

-ga. Vastutusotsus on oma olemuselt vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-ga 1, kuna kaebajal puudub mitu aastat hiljem tõhus kaitse. 4. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

§ 29

lg 1 alusel võib maha arvata ainult maksustatava käibe tarbeks kasutatavate kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu. OÜ-l Mr Solver ei olnud õigust Ristiku 53 renoveerimisega seotud sisendkäibemaksu tagasi arvestada, kuna kõik kulutused on tehtud maksuvaba käibe tarbeks. Seega ei kuulu juuli 2005 kuni detsember 2006 deklareeritud sisendkäibemaks summas 540 724 krooni mahaarvamisele. Sisendkäibemaks arvatakse maha maksustamisperioodil, millal kauba müüjal või teenuse osutajal tekkis käive (

§ 11). Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäi4

(12)3-10-177 bemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse (

§ 31lg 9).

Jääb mõistetamatuks, kuidas muutuks maksustamise alus teiseks, kui kaks aastat hiljem oleks sama krundi peale ehitatud teine elamu. Seega tuleb kaebaja seisukohad, mille kohaselt on maksustamisel oluline teise maja ehitamine kõnesolevale kinnistule, jätta tähelepanuta. Renoveerimistööde osas arvestuse pidamine iga korteriomandi lõikes eraldi ei anna äriühingule maksustamisel mingit eelist sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

§ 16lg 2 p 3 järgi on kinnisasja või selle osa käive maksuvaba.

Eluruumide puhul ei võimalda ka

§ 16lg 3 käivet valikuliselt maksustada.

Erand tuleneb

§ 16

lg 2 p 3 teisest lausest, mille kohaselt maksuvabastust ei kohaldata muuhulgas kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. Sama sätte selgituse kohaselt loetakse ehitis või selle osa oluliselt parendatuks, kui parendusega seotud kulutused ületavad vähemalt 10% ehitise või selle osa soetamismaksumust enne parendamist. Sellisel juhul kuuluks kinnistu või selle osa (antud juhul korteriomand) võõrandamine käibemaksuga maksustamisele ja ka sisendkäibemaksu saaks parendustega seonduvalt maha arvata. Olukorras, kus OÜ Mr Solver on korteriomandite võõrandamise deklareerinud maksuvaba käibena, tuleneb

§ 29

lg-st 1 otseselt, et maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Asjakohatu on viide, nagu tuleneks OÜ Mr Solver ja Sinukodu Kinnisvara OÜ 30.11.2005 esinduslepingust korteri ostjate võimalus soovi korral osta OÜ-lt Mr Solver renoveerimisteenust ja Sinukodu Kinnisvara OÜ kohustus korteri ostjat sellisest müüja poolt pakutavast teenusest teavitada. Lepingu p 3.4 kohaselt korterid ehitatakse valmis ja müüakse koos siseviimistlusega. Korteriomandite müügilepingutes sisaldub punkt, mille kohaselt tasu konkreetse lepingu lisas toodud siseviimistluse osas nimetatud valmiduse saavutamiseks tehtud tööde teostamise (sh asjad ja materjalid) eest sisaldub lepingu esemeks oleva korteriomandi ostuhinnas ning ostja ei pea tööde teostamise ja materjalide eest täiendavalt rohkem tasuma juhul, kui ostja soovid siseviimistluse tegemisel ja seadmete paigaldamisel vastavad selle lepingu lisas toodule. Lepingutele lisatud eksplikatsioonid kirjeldavad korteri valmidust lõpliku siseviimistlusega. Erisoovidena saaks käsitleda täiendavaid lisatöid, mida esialgne projekt ette ei näinud, ja eksplikatsioonist erinevat siseviimistlust, mida oli võimalik muuta konkreetse korteri ostja soovidest lähtuvalt. Kõik korterite ostjad kinnitasid, et mingeid arveid eraldi renoveerimistööde eest neile ei väljastatud ja korteri soetasid nad esialgselt kokkulepitud hinnaga, milles sisaldus ka lõppviimistlus. Maksuhaldur ei ole maksu- ega vastutusotsuses viidanud, et OÜ-l Mr Solver puuduks majandustegevus ja äriühing oleks loodud käibemaksupettuse jaoks. Maksupettuste toimepanemine ei ole seotud äriühingu majandusliku seisuga või võimalike edasiste plaanidega. Algselt esitatud dokumentide kohaselt ületasid ehitise parendusega seotud kulutused kinnisasja soetusmaksumust 37%, mistõttu maksuhaldur leidis, et Ristiku 53 korteriomandite müügikäive pidanuks olema täies ulatuses maksustatud 18% määraga käibemaksuga. 04.07.2007 koostati kontrollakt nr 12-3/455 ja väljastati 04.07.2007 OÜ-le Mr Solver, kes esitas 21.08.2007 eriarvamuse ja lisas täiendavaid tõendeid ehitise soetusmaksumust suurendavate kulutuste osas. Nende analüüsimisel selgus, et ehitise parenduskulud jäid siiski alla

§ 16lg 2 p 3 nõude.

Kuna maksustamist mõjutavad asjaolud muutusid oluliselt, tehti 05.12.2007 uus kontrollakt. S. S on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud kohustust deklareerida maksud õiges suuruses ja tähtaegselt. Äriühing esitas käibedeklaratsioonid, milles deklareeriti fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu, luues sel teel alusetu tagastusnõude. Fiktiivsete arvete deklareerimisest sai riik teada 2007. a märtsis, seejärel alustati äriühingu suhtes kontrolli. Juhul, kui S. S oleks äriühingu nimel esitanud perioodil juuli 2005 kuni detsember 2006 käibedeklaratsioone tähtaeg- 5

(12)3-10-177 selt ja õigete andmetega, ei oleks OÜ-l Poklanos Grupp maksuvõlga tekkinud. Seega on juhatuse liikme S. Si tegevus olnud põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-62-06 p 13). OÜ Poklanos Grupp (endine OÜ Mr Solver) maksuvõlg on tekkinud tahtlikult ja kohaldamisele tuleb 6-aastane aegumistähtaeg. Maksuvõla tekkimise eest saab vastutusotsuse alusel vastustada üksnes isik, kes on võla tahtlikult tekitanud, rikkudes maksuseadusi. Seejuures ei ole oluline, kas ettevõte on peale maksuvõla tekkimist müüdud või üleantud ja juhatuse liige on vahetunud. Vastutusotsuse sisuks ei ole maksusumma määramine, vaid varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Maksumenetluse eesmärk on maksukohustuslasega solidaarselt vastutava isiku süü tuvastamine MKS ja maksuseadustes ettenähtud kohustuste täitmata jätmises, mille tulemusena on tekkinud maksuvõlg ja mille eest seaduses sätestatud juhtumitel vastutab solidaarselt maksukohustuslasega seaduslik esindaja – tegevjuht või vara valitseja. Kui äriühing maksuvõla tasub, kaob ka nõue juhatuse liikme vastu, mistõttu ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Vastutusotsuses on selgelt toodud välja tabel, millest nähtub, et maksuvõlg on tekkinud käibemaksuvõlast ja on tekkinud 29.02.2008 maksuotsusega. Maksuhaldur teostas haldusmenetluse raames täitetoiminguid (arestis võlgniku arvelduskontod ja esitas inkassokorralduse), mille tulemusena maksuvõla katteks rahalisi vahendeid ei laekunud. OÜ-l Poklanos Grupp puuduvad varad. Juhul, kui äriühingule kuulub väidetavalt vara (kuur, mis asub Ristiku 53), on äriühingul võimalik see vara müüa ja võlg riigi ees tasuda. OÜ Poklanos Grupp kasutas osa alusetust enammaksu summast (
  1. a +
  2. a jaan, veebr summas 208 051 kr)
  3. a alguses ära, et tasuda
  4. a märtsis ja aprillis deklareeritud käibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Seega loetakse see märtsi ja aprillikuu käibelt arvestatud käibemaksu summade tasumine alusetu enammaksu arvelt võrdseks alusetu enammaksu tagastamisega (isikul oli võimalus kasutada õigusvastast enammakset oma maksukohustuse katmiseks). Ülejäänud,
  5. a alusetult deklareeritud enammaks on 15.03.2007 tagastatud OÜ-le Poklanos Grupp.
  6. a alguseks, mil maksuotsus väljastati ja see alusetu enammaks ära nulliti, tekkiski seetõttu võlg alusetu enammaksu osas. Selleks hetkeks ei olnud äriühingu ettemaksukontol muud vaba raha, kui
  7. a alguses deklareeritud enammaksud, millest oli võimalik ära katta üksnes 3 757 krooni, mis on ka arvestussüsteemis näha. Sel põhjusel on ka maksuotsusega määratud (st vastasmärgi abil nullitud) sisendkäibemaksu vähendussumma siiani võlas ja seda nõutakse vastutusotsuse menetluse raames isikult sisse. OÜ-le Poklanos Grupp maksuotsusega määratud maksukohustus tuleneb sellest, et alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu vähendamine suurendas äriühingu poolt märtsis-aprillis 2006 deklareeritud käibelt arvestatud maksukohustusi, mis algselt olid alusetu sisendkäibemaksu abil tasaarveldatud. Lisaks oli osa alusetult deklareeritud sisendkäibemaksust tagastatud. Maksuotsuse lause “seega ei kuulu maksustamisperioodil 2005.a juuli kuni
  8. a detsember deklareeritud sisendkäibemaks, kogusummas 530 724 krooni, seaduse kohaselt mahaarvamisele” võib jääda maksukohustuslasele esmapilgul ebaselgeks, kuna teatud juhtudel, n.t tagastusnõuete kontrolli raames, ei määrata isikule täiendavalt tasumiseks midagi juurde, vaid üksnes keelatakse sisendkäibemaksu mahaarvamine. Kuna isikule on nimetatud summas sisendkäibemaks juba tagastatud või isik on selle summa eest tasaarveldanud oma võlgasid ja antud juhul nõutakse maksuotsusega tagasi seda, mis on maksukohustuslasele ebaõigete andmetega esitatud deklaratsiooni alusel tagastatud. Maksuotsuse resolutsioonist ja resolutsiooni all olevatest arvelduskonto numbritest nähtub, et isikule määratakse tasumiseks käibemaks summas 540 724 krooni. Samuti peaks olema isikule selge, et kui deklaratsioonides on märgitud ebaõiged andmed ja maksuhaldur on alusetult tagastanud isikule käibemaksu enammaksed, tuleb need hilisemalt maksuhaldurile tagastada ja tekitada olukord, nagu enammakset ei olekski tekkinud. 6
(12)3-10-177 5. Tallinna Halduskohtu 06.12.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Mr Solver kajastas maksuarvestuses Ristiku 53 asuvate korteriomandite müügid ning korterites tehtud siseviimistlus- ja renoveerimistööd eraldi tehingutena; neist esimesed maksuvaba käibena ja teised 18% määraga maksustatava käibena. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Ristiku 53 asuvates korterites tehtud siseviimistlus- ja renoveerimistööd on vaadeldavad korteriomandite müügitehingutest eraldiseisvate, käibemaksuga maksustatavate teenustena või mitte. Vaidlus puudub selles, et korterite siseviimistlus- ja renoveerimistöödega seotud kulutused ei ületanud 10% ehitise soetusmaksumusest enne parendamist, millest tulenevalt kuulus Ristiku 53 korteriomandite müügil kohaldamisele

§ 16lg 2 p 3 esimene lause.

Vastustaja on

§ 29

lg-st 1 õigesti järeldanud, et maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Samamoodi ei saa maksustada käibemaksuga ja ostjale edasi müüa maksuvaba käibe tarbeks sisseostetud teenuseid. Käesoleval juhul ostis OÜ Mr Solver korterite siseviimistlustöid sisse alltöövõtjalt Sulane OÜ. Korteriomandite ostjate kinnitusel ostsid nad renoveeritud korterid ja OÜ Mr Solver neile renoveerimisteenuse eest arveid ei väljastanud. Asjaolule, et elamu siseviimistlus- ja renoveerimistööd sisaldusid elamu müügihinnas, viitab ka korteriomandite müügilepingus sisalduv viide, et elamu rekonstrueerimiseks väljastati 19.01.2006 ehitusluba nr 14033 ja elamu vastab seaduses ettenähtud nõuete kohaselt kinnitatud projektile. Nimetatud ehitusluba andis OÜ-le Mr Solver õiguse laiendada elamut pööningukorrusele ja seda rekonstrueerida. Ehitusloaga nähti iga korteri kohta ette elektri-, vee- ja kanalisatsioonivõrgustik, pesemisvõimaluste, küttesüsteemi, kööginiššide ja tualettruumide arv, samuti ehitise jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide, vaheja katuselagede, välisseinte ja välisviimistluse materjalid. OÜ Mr Solver ja S A vahelise korteriomandi nr 10 müügilepingu p 6.1 kohaselt sisaldus tasu lepingu lisas toodud siseviimistlustööde teostamise eest lepingu eseme ostuhinnas ning ostja ei pidanud tööde teostamise ja materjalide eest täiendavalt tasuma juhul, kui ostja soovid siseviimistluse tegemisel ja sisetehnovõrkude paigaldamisel vastasid lepingule ja selle lisas toodud siseviimistluse spetsifikatsioonile. Ka S Kga sõlmitud lepingu lisaks on korteri siseviimistlustingimused, sarnaselt S. A korteriomandi müügilepingu lisale, mis kinnitab seda, et korterite ostjatele müüdi korterid koos igal üksikjuhtumil kokkulepitud siseviimistlusega. Korteriomandi nr 10 ja nr 6 eksplikatsioonide võrdlemisel võib järeldada, et olulised erinevused korterite siseviimistluses puudusid. See kinnitab, et kõigile tulevastele korteriomanikele pakuti välja enam-vähem võrreldava hinna eest korterite standard-siseviimistlustingimused. Asjaolu, et korteriomandite hinnas sisaldus korterite viimistlustasu, ilmneb ka ülejäänud korteriomandite müügilepingutest, millest nähtub, et müüja oli kohustatud teostama korterite siseviimistluse lõpuni kindlaks tähtajaks ning ehitustööd pidid vastama projektdokumentatsioonile ja siseviimistluse materjalid lepingu lisale. Kuigi teatud lepingutest saab järeldada, et lisaks lepingu esemeks oleva siseviimistluse standardtingimustele tellisid teatud ostjad juurde ka lisatöid, mille eest maksti OÜ-le Mr Solver täiendavalt enne ostu-müügilepingu sõlmimist, ei ole maksuhaldur OÜ-d Mr Solver eeltoodud lisatööde osas täiendavalt maksustanud, mistõttu saab järeldada, et nimetatud osas vaidlus puudub. Seega Ristiku 53 korteriomandite ostjad soovisid osta ja ostsidki enda arvates OÜ-lt Mr Solver vaid renoveeritud kortereid; korterite siseviimistluse hind sisaldus korteriomandi ostuhinnas ja korterite siseviimistluse üldtingimused olid müüja poolt ette antud. Sinukodu Kinnisvara OÜ juhatuse liikme K P kinnitusel oli Sinukodu Kinnisvara OÜ ülesandeks korteritele ostjate leidmine ja vastavalt nende soovile renoveerimistööde ulatuse soovi edastamine ehitajale ja müüjale; pärast seda lepingute sõlmimine kliendiga – eellepingute sõlmimine, broneerimislepingute sõlmimine ja vastavalt sellele hakkas ehitaja kortereid välja ehitama. Tunnistaja ei mäletanud ühtegi klienti, kes oleks soovinud osta korterit ilma siseviimistluseta. Samuti ei suutnud ta meenutada, et korteritel oleks olnud eraldi maksumus koos ja ilma siseviimistluseta. Antud selgitusest ilmneb selgelt, et müügilepingu üheks oluliseks tingimu7

(12)3-10-177 seks oli korterite renoveerimisteenuse ostmine konkreetselt äriühingult - OÜ-lt Mr Solver. Olukorrast, kus korterite siseviimistluse teostab korteriomandite müügilepingute järgi sama äriühing, kes ka korteriomandid müüb, saab järeldada, et äriühing teostab korterite siseviimistluse korteriomandite müügi tarbeks ja eesmärgil. Kuna korteriomandite müük on

§ 16

lg 2 p 3 järgi käibemaksuvaba, ei olnud OÜ-l Mr Solver õigust deklareerida 18% määraga maksustatava käibena ka korteriomandites teostatud siseviimistlus- ja renoveerimistöid ning ebaõigesti on deklareeritud ka sisendkäibemaks. Eeltoodut arvestades on OÜ-le Mr Solver koostatud maksuotsuses toodud järeldused seaduslikud ja kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kaebaja väited maksuhalduri poolse äriühingu majandustegevusse sekkumise, väära kontrolliperioodi ja kaebaja äriideega mittearvestamise kohta on asjakohatud. Juhul, kui S. S oleks OÜ Mr Solver nimel esitanud perioodil juuli 2005 kuni detsember 2006 käibedeklaratsioone tähtaegselt ja õigete andmetega, ei oleks OÜ-l Mr Solver maksuvõlga tekkinud. Seega on kaebaja tegevus olnud põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-75-09 p-le 9 märgib kohus, et vaidlus puudub selle üle, et OÜ-le Mr Solver koostatud PMTK 29.02.2008 maksuotsus on kehtiv ja äriühing ei ole seda täitnud. Vastustaja selgitas, et äriühingul oli küll

  1. a ja
  2. a jaanuari alguses alusetu käibemaksu enammakse, kuid ta kasutas selle ära
  3. a märtsis ja aprillis deklareeritud käibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu tasumiseks. Ülejäänud,
  4. aastal alusetult deklareeritud enammakse tagastati 15.03.2007, mistõttu
  5. a maksuotsuse koostamise ajaks tekkis äriühingul enammakse osas maksuvõlg. Äriühingu ettemaksukontol asuvatest summadest oli võimalik katta üksnes 3 757 krooni, mistõttu on maksuotsusega määratud sisendkäibemaksu vähendussumma siiani võlas ja seda nõutakse vastutusotsuse menetluse raames kaebajalt sisse. S. Si suhtes vastutusotsuse tegemiseks ei ole maksuhalduril tingimata vaja välja kuulutada OÜ Poklanos Grupp pankrotti, kuna MKS § 96 lg 5 võimaldab vastutusotsuse koostada ka juhul, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist ja selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 130 lg 1 p 6 võimaldab maksuhalduril pöörata sissenõue maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur enne vastutusotsuse tegemist püüdnud kaebajale vastutusotsusega määratud summat asjatult sisse nõuda OÜ-lt Poklanos Grupp, kuid see ei õnnestunud, kuna kinnistusraamatus, ehitisregistris ja Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses ei ole registreeritud OÜ-le Poklanos Grupp kuuluvaid varasid ja äriühingu pangaarvetel sularaha puudub. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt puudub OÜ-l Poklanos Grupp kinnisvara. Seetõttu on ekslik kaebaja väide, nagu oleks maksuhalduril võimalik realiseerida OÜ-le Poklanos Grupp kuuluv kuur. S A seletusest maksuhaldurile ilmneb, et Ristiku 53 kinnistul asub vastu maja üks kuur ja majaelanikud on teinud investeeringuid kuuri remontimiseks. Kuigi kuuri osas ei ole eraldi korteriomandit, on see majaelanike ühiskasutuses, mistõttu võib järeldada, et kuur on kinnistu oluline osa ja OÜ-l Poklanos Grupp mistahes õigused nimetatud ehitise kui vallasasja suhtes puuduvad. Ehitisregistri järgi äriühingul vara puudub. Kaebaja deklareeris perioodil juuli 2005 kuni detsember 2006 OÜ Mr Solver nimel käibedeklaratsioonides 18% määraga maksustatavat käivet ja sisendkäibemaksu teadlikult ebaõigesti, olles eelnevalt koostanud fiktiivsed arved ehitus- ja renoveerimisteenuste osutamise kohta. Kaebaja tahtlus ja süü OÜ Mr Solver maksuvõla tekkimisel on vastutusotsuses piisava põhjalikkusega kirjeldatud. Tahtliku tegevuse puhul aegub maksusumma määramine ja MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt vastutusotsusega maksusumma määramine kuue aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast. Kuna maksuotsus koostati seoses alates
  6. a juulis esitatud käibedeklaratsioonidega, ei ole 11.12.2009 vastutusotsusega kaebajale maksusumma määramine aegunud. Kuna äriühingult ei ole maksuhalduril maksusummat sisse nõuda õnnestunud, on kaebaja väited topeltmaksustamisest alusetud. 8

(12)3-10-177 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. S. Si apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Põhjendused: Vastutusotsuses tuleb põhjendada, miks leitakse, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest MKS-st või maksuseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Riigikohtu lahendi nr 3-31-41-05 kohaselt on eriti suur koormus raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust. Maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos. Vastutusotsuses tuleb tuvastada, et äriühingul olid maksude tasumiseks vahendid, kuid juhatuse liige jättis tahtlikult maksud tasumata. Vastutusotsuses peab olema tõendatud, et äriühing oli maksukohustuse tekkimise hetkel maksejõuline. Kohus hindas korteriomandite ostjate selgitusi, kuid ei põhjendanud, mis liiki tõendid need on ja miks on need kaalukamad kui K P ütlused. Kohus ei arvestanud, et kirjalikud seletused anti maksuhalduri esindaja juuresolekul ja kirjutati dikteerimise järgi. Maksuhaldur ei ole teisi tõendeid uurinudki, vaid on loonud tõendeid eesmärgiga tõendada oma seisukohta. Kohus ei arvestanud Sinu Kodu Kinnisvara OÜ maakler K P ütlusi, mille kohaselt on tema renoveerimistööde osas arveid näinud. Seega on arved eksisteerinud. Kohus leidis vääralt, et kaebaja peab esitama arved korteri ostnud isikutele ja kui seda ei tehta, on tegemist kas fiktiivsete või maksupettuse eesmärgiks tehtud arvetega. Eellepingud on sõlmitud mitu kuud enne notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist ja eellepingu lisaks on viimistlustabel. Kaebaja esitas kõnealused arved renoveerimistööde osas vastavalt eellepingutele. OÜ Mr Solver pangakonto väljavõtted tõendavad, et mitmed ostjad on lisatööde eest maksnud. Kui ostjad tegid makseid eellepingute alusel, siis järelikult eksisteerisid kokkulepped korterite omandamiseks ja järelikult töid teostati. Kaebaja poolt arvete esitamist tõendavad ka maksuhalduri esindaja väited, et korduvalt on muudetud deklaratsioone, milleks pidi olema põhjus. Näiliku arve korral oleks deklaratsioon fiktiivse arve alusel loodud ja sellega oleksid toimingud lõppenud. Maksuhaldur ega kohus ei ole välja toonud, milliste fiktiivsete arvete alusel on maksuvõlg tekkinud ja kuidas on maksuvõla tekkimine põhjuslikus seoses arvega, sh fiktiivse arvega. Kuigi maksuõiguslikult toimus korteri üleandmine valduse üleandmisega, siis eeltoodud eelkokkulepped välistavad kaebaja vastutuse - neist nähtub otseselt, et kaebaja ei ole fiktiivseid arveid esitanud. Kohus asus väärale seisukohale tuginedes faktile, et kaebaja ei ole ostjatele arveid üle andnud või ostjad ei ole arveid saanud.

§-st 37 tulenevalt ei pidanudki kaebaja arveid füüsilisest isikutest ostjatele väljastama, vaid piisas firmasisest käibemaksu arvestuse pidamisest. Kohus asus väärale järeldusele, et OÜ-l Mr Solver puudus õigus deklareerida 18% määraga maksustava käibena ka korteriomandites teostatud siseviimistlus- ja renoveerimistöid ning ebaõigesti on deklareeritud ka sisendkäibemaks. Tegemist oli tellimustööga korteriomandi omandamisel eellepingu sõlmimiseks ja tööettevõtu lepingulise suhtega. Kohtu järeldused ei anna alust väita vastupidist. OÜ Mr Solver pidas vastavalt seadusele käibemaksu arvestust ja arvestas osutatud teenusest maha teenuse osutamise tarbeks tehtud kulud. Asjas tehtud tõendid ei anna alust väita vastupidist. Samuti ostis OÜ Mr Solver kinnistu maksuvabalt ja müüs korteriomandi maksuvabalt, selle seisukoha õigsust on maksuhaldur kontrollaktis kinnitanud. Kohtu järeldus sellest, et kui juhatuse liige oleks OÜ Mr Solver nimel esitanud perioodil juuli 2005 kuni detsember 2006 käibedeklaratsioone tähtaegselt ja õigete andmetega, ei oleks OÜ Mr Solver maksuvõlga tekkinud, on arusaamatu, ei ole tõendatud ja kontrollitav. Kaebaja käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost. Maksuhaldur on vii- 9

(12)3-10-177 danud, et maksumaksja on korduvalt muutnud deklaratsioone, samas ei ole näidatud, millisest konkreetsest deklareerimata jätmisest on tekkinud maksuvõlg. Maksuotsusest ei selgu üheselt, kas piiratakse maksumaksja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust või määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks. Maksuotsuse tekstist (lk 5 p 1 viimane lause) tuleneb, et
  1. a juuli kuni
  2. a detsember deklareeritud sisendkäibemaks kogusummas 540 724 krooni ei kuulu seaduse kohaselt mahaarvamisele; lk-l 7 otsustatakse aga määrata OÜ-le Mr Solver tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 540 724 krooni. Seega suurendatakse OÜ Mr Solver tasumisele kuuluvat käibemaksu 540 724 krooni võrra. See tähendab, et OÜ Mr Solver
  3. a juuli kuni
  4. a detsember käibedeklaratsioonil jääb muutmata rida 5 (sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata) ja real 1 kajastatud summat suurendatakse 540 724 krooni võrra. Samas nähtub maksuhalduri elektroonilisest registrist, et määratud maksusumma on tasaarvestatud. Kuna sisendkäibemaks 540 724 krooni tasaarvestati tasumisele kuuluva maksusummaga, puudub OÜ-l Mr Solver hetkel maksuvõlg. Maksuotsusest ei selgu, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Selguse ja arusaadavuse puudumine on maksuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks. Kohus ei ole kaebaja sellele seisukohale andnud vastust. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et OÜ Mr Solver võlg ei ole tasaarvestatud. Kohus on ilmselt lähtunud maksuhalduri esindaja poolt dokumendi tunnuseid mitteomavatest selgitustest. Kohus järeldas vääralt, et OÜ-le Mr Solver ei kuulu ei kinnis- ega vallasvara. Kaebaja esitas kohtule ja tegi maksuhaldurile taotluse müüa OÜ Mr Solver nimel maha firma nimel olev kuur. OÜ Mr Solver ei arvestanud korteriomandite jagamisel kuuri Ristiku 53 tn korterelamu ruutmeetrite hulka, vaid sellekohane jagamise plaan oli hiljem, teise elumaja ehituse käigus. Seetõttu jäeti kuuri osas eraldi korteriomand moodustamata. Kuur ei kuulu kõikidele elanikele ühiselt. OÜ Mr Solver omandas kuuri Ristiku 53 kinnistu omandamisega ja kohus ei ole otsuses lähtunud tõenditest, et keegi teine oleks kuuri OÜ-lt Mr Solver omandanud. Väär on kohtu järeldus, et kaebaja on koostanud fiktiivselt arved ehitus- ja renoveerimisteenuse kohta. Esitatud arved ei ole fiktiivsed, sest arved esitati õigeaegselt ja vastavalt seadusele. Samuti tehti arvete alusel tööd ja remonditi elumaja, samuti teostati siseviimistlus. Maksuhaldur ei ole kasutanud kõiki seaduses toodud võimalusi oma nõude rahuldamiseks. OÜle Mr Solver kuuluvatele rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele ei ole sissenõuet pööratud. Maksuhaldur on kohustatud ära kasutama kõik seaduses toodud võimalused. Vastutusotsuse tegemiseks peavad olema tehtud kõik toiminguid ja kontrollitud vara olemasolu. Vastutusotsus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, otsuses puudub vastutuse kohaldamise alus ja tegemist on topeltmaksustamisega. MKS vastutusotsuse regulatsioon on liialt ebaselge ega taga piisavalt kaitseõigust. Vastutusotsuse koostamist reguleerivad sätted on vastuolus põhiseaduses toodud ärakuulamisõigusega ja õigusega osaleda oma kohtuasja läbivaatamisel. MKS kohaselt peab maks olema kehtestatud seadusega, vastutusotsusega maksu määramine on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega (puuduvad kõik kahju hüvitamise kohustuslikud eeldused) ja õigusselguse printsiibiga (vastutusotsusega määratud maksu ei ole MKS § 3 lg 2 nimekirjas). MKS § 98 lg-st 2 ja 5 tulenevalt oleks kaebajale saanud koostada maksuotsuse ühe aasta jooksul maksuvõla tekkimisest, so alates
  5. Kuna vastutusotsusest tuleneva maksu deklareerimise kohustus kaebajal puudub, on maksusumma määratud aegumistähtaega rikkudes.
  6. PMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes kohtuotsuse põhjendustega. 10
(12)3-10-177 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohus on kaebaja väidete alusel kontrollinud nii PMTK 29.02.2008 maksuotsuse nr 12-5/816, millega OÜ-d Mr Solver kohustati tasuma käibemaksu summas 540 724 krooni, kui ka 11.12.2009 vastutusotsuse nr 13-7/27-6, millega kaebajat kohustati tasuma OÜ Poklanos Grupp maksuvõlg summas 536 967 krooni, õiguspärasust ning jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata. Ka ringkonnakohtu hinnangul on nii maksuotsus kui ka vastutusotsus arusaadavad ja piisavalt põhjendatud ning kaebaja väited otsuste selguse ja arusaadavuse puudumisest on ilmselt otsitud. Halduskohus on äriühingul maksuvõla tekkimist, kaebaja kui äriühingu juhatuse liikme tegevust ning põhjuslikku seost äriühingul maksuvõla tekkimise ja kaebaja tegevuse vahel, samuti maksuhalduri tegevust äriühingu maksuvõla sundkorras sissenõudmisel enne vastutusotsuse tegemist, vastutusotsuse vastavust seaduses sätestatud nõuetele põhjalikult käsitlenud. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud seisukohti, mida halduskohus ei oleks juba käsitlenud. Nõustudes kohtuotsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Halduskohus märkis õigesti, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas korterites tehtud siseviimistlus- ja renoveerimistööd on vaadeldavad korteriomandite müügitehingutest eraldiseisvate, käibemaksuga maksustatavate teenustena või mitte. Sellest oleneb, kas OÜ-l Mr Solver oli õigus deklareerida korterites tehtud siseviimistlus- ja renoveerimistööd käibemaksuga maksustatavate tehingutena ning deklareerida perioodil
  3. a juuli kuni
  4. a detsember sisendkäibemaksu summas 540 724 krooni. Halduskohus järeldas põhjendatult, et Ristiku 53 korterite siseviimistlus- ja renoveerimistööd olid teostatud korteriomandite müügi tarbeks ja eesmärgil ning ei ole seetõttu vaadeldavad korteriomandite müügitehingutest eraldiseisvate, käibemaksuga maksustatavate teenustena. Seega ei ole käesolevas asjas peetud äriühingu arveid fiktiivseteks mitte seetõttu, et arvetel kajastatud töid ei oleks tehtud või teenuseid osutatud, vaid arvetel seadusliku aluseta käibemaksuga mittemaksustatavate teenuste kajastamise tõttu käibemaksuga maksustatavate teenustena, millest tulenevalt on esitatud deklaratsioonides tahtlikult ebaõigeid andmeid ja loodud seeläbi näilik sisendkäibemaksu tagastusnõue. Seetõttu on vastupidiselt kaebaja väitele alust pidada äriühingu firmasisest käibemaksuarvestust seaduse nõuetele mittevastavaks. Tuginedes ebaõigete andmetega deklaratsioonidele tekkis olukord, kus äriühingul oli võimalus kasutada sisendkäibemaksu tagastusnõuet alusetult tasumisele kuuluva maksusumma tasaarvestamiseks ja saada alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Halduskohus järeldas õigesti, et kui kaebaja oleks äriühingu nimel esitanud kõnealusel perioodil käibedeklaratsioone õigete andmetega, et oleks äriühingul kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga tekkinud.
  5. Halduskohus on hinnanud tõendeid kogumis õigesti ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi halduskohus. Muuhulgas on halduskohus hinnanud maksuhalduri poolt maksumenetluses aadressil Ristiku 53 asuvate korteriomandite ostjate (S A suuliste selgituste protokoll kd II, lk 33 ja tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll kd III, lk 3; SKi tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll kd II, lk 248; T S tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll kd III, lk 7; O P tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll kd III, lk 28; M O tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll kd III, lk 32; H M selgitus kd III, lk 42; M M tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll kd III, lk 45; R K tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokoll kd III, lk 49-50) suuliste seletuste kohta koostatud protokolle, mis on käsitletavad dokumentaalsete tõenditena HKMS § 16 lg 1 ja TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Kohtumenetluse normid ei sätesta tõendi liigi otsuses märkimise kohustust. Seletuse andmine maksuhalduri esindaja juuresolekul ja kaebaja väitel dikteerimise järgi ei anna alust kahelda seletuste usaldusväärsuses, sest kõik eelnimetatud isikud on protokollid allkirjastanud, kinnitades, et need on kirjutatud nende sõnade järgi ja on õiged. Korteriomandite ostjad on kinnitanud, et nad 11
(12)3-10-177 ostsid renoveeritud korterid ning OÜ Mr Solver neile renoveerimisteenuse eest arveid ei väljastanud. Korterite müüki renoveeritult kinnitavad ka notariaalsed korteriomandi müügilepingud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Sinukodu Kinnisvara OÜ juhatuse liikme K P ütlused ja eellepingud ei lükka eeltoodud seisukohta ümber. Lisaks on K P ütlused eelnimetatud isikutele koostatud arvete nägemisest ja isikutele edastamisest ilmselgelt ebalevad ega kinnita veenvalt arvete isikutele üleandmist. Kohus tuvastas õigesti, et teatud üksikutel juhtudel tellisid korteriomandite ostjad OÜ-lt Mr Solver ka täiendavaid siseviimistlustöid, mis maksti korteriomandi maksumusest eraldi, kuid maksuhaldur ei ole neid töid eraldi maksustanud ja seetõttu ei saa nende üle olla ka asjas vaidlust.
  1. Maksuhaldur on kasutanud seaduses ettenähtud võimalusi mõistliku aja jooksul ja enne vastutusotsuse tegemist teostanud täitetoiminguid (arestinud võlgniku arvelduskontod ja esitanud inkassokorralduse), mille tulemusena äriühingu maksuvõla katteks rahalisi vahendeid ei ole laekunud. Kaebaja väited äriühingule Ristiku 53 asuva kuuri kuulumisest, mille arvelt oleks maksuhalduril olnud võimalik kustutada äriühingu maksuvõlga, on tõendamata ja paljasõnalised.
  2. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Vastavalt MKS § 95 lg-le 1 toimub tasumisele kuuluva maksusumma määramine maksuhalduri maksuotsusega. MKS § 96 lg 1 sätestatud vastutusotsuse puhul on tegemist maksuvõla sissenõudmisega maksuvõla tekkimise eest vastutavalt isikult, mitte nimetatud isikule tasumisele kuuluva maksusumma määramisega. Seega toimub maksuhalduri vastutusotsusega üksnes maksuvõla sissenõudmine. Seejuures ei ole oluline, kas maksuvõla tekkimise eest vastutav juhatuse liige tegutses vastutusotsuse tegemise ajal äriühingus või oli juhatuse liige vahetunud.
  3. Vastutusotsust ei ole tehtud kaebajale aegumistähtaega rikkudes. Maksuhaldur on vastutusotsuses osundanud õigesti Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-62-06, mille p-s 13 on sedastatud, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Samuti on vastutusotsuse p-s 4.1 põhjalikult analüüsitud kaebaja tegevust äriühingu juhatuse liikmena ja tema poolt deklareerimiskohustuse rikkumise seost maksuvõla tekkimisega. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat (MKS § 98 lg 1). Maksuhalduril oli õigus rakendada kuueaastast aegumistähtaega ja see tähtaeg ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud.
  4. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.