) § 396, 8 lg 1 ja 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 415, 113 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kirjalikud tõendid: laenulepingu nr 197381, maksekorralduse nr 403 kostjale väljastatud laenu kohta, võlateatised, nõude loovutamise lepingu, laenu raporti, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadi, maksekorralduse riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. 2 Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid 12.08.2011 isiklikult vastu võtnud. Hagimaterjalide väljastamisel kohustati kostjat esitama hagile vastust 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 01.09.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi esitamisel selle läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, teeks kohus TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse ja rahuldaks hagi ning jätaks kohtukulud kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud.
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata saadud laenu (10 000 krooni) koos intressidega lepingus sätestatud summas ja tähtajaks, s.o. rikkus rahalist kohustust.
lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle kohustuse täitmist, samuti võib
lg 1 p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 järgi, kui tarbija on teinud krediidilepingu järgi makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludel ning kostja poolt hagiavaldusele vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud ulatuses, s.o. kokku summas 658.29 eurot (10 300 krooni). Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 3 TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Vastavalt hagiavalduses märgitule on hageja kuludeks maksekäsu kiirmenetluses (summas 47.93 eurot) ja hagiavalduse esitamisel (maksekorraldus nr 12351, 24.07.2011 – 15.98 eurot) tasutud riigilõiv kokku summas 63.91 euro. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik (allkiri) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Tea Toming Kohtumäärus jõustus 18.oktoobril 2011.a Nooremreferent Tea Toming 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.