Obsah (5)

§ 42§ 41§ 113§ 94§ 8

Tsiviilasi nr 2-09-40107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2011, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiv

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

1. Kohus leiab, et SMS Laen OÜ ja Illar Põllukivi vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud määras arvestatud viivis 191.73 eurot. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud asjas nõuab 2/3 hageja viivist 191.73 arvutatuna kokkuleppelises määras, kui põhivõlg on 191.73 eurot. Samas ei ole hageja oma 191.73 euro suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu samas ulatuses kui põhinõue.
2. Kuna hageja ei ole 191.73 euro suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub

§ 41

kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul

§ 113lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr.

14.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. • 03.10.2006 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 31.12.2006 oli seadusjärgne viivisemäär 10,5 % aastas, • alates 01.01.2007 kuni 30.06.2008 11 % aastas • alates 01.07.2008 kuni 31.12.2008 9,5 % aastas • alates 01.01.2009 kuni 14.01.2011 (hagi koostamise aeg) 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 02.10.2007 kuni 31.12.2006 eest 4.74 eurot (191.73 x 10.5 % x 86/365), perioodi 01.01.2007 kuni 30.06.2008 eest 31.61 eurot (191.73 x 11 % x 547/365), perioodi 01.07.2008 kuni 31.12.2008 eest 10.73 eurot (191.73 x 9.5 % x 215/365), perioodi 01.01.2009 kuni 14.01.2011 eest 31.27 eurot (191.73 x 8 % x 744/365), kokku 78.35 eurot. Hageja nõue põhivõla 191.73 euro ja intressi 35.15 euro osas kuulub rahuldamisele

§ 8lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. 15. Ts

MS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik 3/3