← Eesti

3-11-1850/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1850 Määruse kuupäev

  1. august 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Juri Kolesnikov’i kaebus kohustada Tartu Vanglat tagastama raha televiisori antenni eest Asja läbivaatamise kuupäev
  2. august 2011 Resolutsioon Edasikaebe kord
  3. Tagastada Juri Kolesnikov’i kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel.
  4. Määruse ärakiri saata koos venekeelse tõlkega kaebuse esitajale.
  5. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest Asjaolud
  6. 26.07.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Kolesnikov’i kaebus. Kaebuse kohaselt müüdi kaebajale vanglas televiisor kelmuse teel ja sunniti ostma antenni. Peale kohtuotsust võeti televiisor ära, aga antenn mitte. Kaebaja leiab, et talt tuleks võtta antenn ka ära ja tagastada raha. Kaebaja kirjutas 11.07.2011 vanglale taotluse, et talle tagastataks raha antenni eest. 21.07.2011 tagastas vangla tema taotluse, kuna paluti kirjutada eesti keeles. Kaebaja palub tunnistada vangla süüdi selles, et talle tagastati taotlus 3-30/227 väljamõeldud põhjustel ning palub kohustada vanglat tagastama talle raha antenni eest. Samuti palub kaebaja teavitada Justiitsministeeriumit petturlikest ja õigusvastastest vangla tegevustest. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 21.07.2011 kiri nr 3-30/227-1, millega jäeti J. Kolesnikov’i 11.07.2011 esitatud kahju hüvitamise taotlus menetlusse võtmata ja selgitati tõlkimise kohustust. Kohtu seisukoht
  7. J. Kolesnikov on kaebuses palunud kohustada Tartu Vanglat tagastama talle raha antenni eest. Kohus leiab, et vaatamata sellele, kas käsitleda käesolevat kaebust kohustamiskaebuse või kahju hüvitamise kaebusena, on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne kord, mistõttu ei ole kohtul võimalik J. Kolesnikov’i kaebust menetleda. 1 Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 ja 8 näevad nii kohustamiskaebuse kui ka kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse.
  8. Kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks Tartu Vanglale esitanud vaide ettekirjutuse tegemise nõudes seoses antenni eest makstud raha tagastamisega. Kaebaja ei ole vastupidist ka kaebuses väitnud. Kaebaja on kaebuses üksnes märkinud, et esitas 11.07.2011 vanglale taotluse, et tagastataks talle raha antenni eest. Kaebusele lisatud Tartu Vangla 21.07.2011 kirjast nr 3-30/227-1 nähtub, et J. Kolesnikov’i 11.07.2011 pöördumist Tartu Vangla poole seoses antenni eest makstud raha tagastamisega on käsitletud kahju hüvitamise taotlusena. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-st 491 tuleneb, et vanglale esitatav kahju hüvitamise taotlus peab olema eestikeelne. VSkE § 491 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes põhjendab dokumendi menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
  9. Tartu Vangla on 21.07.2011 kirjaga jätnud J. Kolesnikov’i kahjunõude menetlusse võtmata, kuna J. Kolesnikov on keeldunud taotluse tõlkimise eest tasumiseks nõusoleku andmisest ning ei soovinud ka ise taotlust tõlkida. Seejuures on Tartu Vangla veendunud, et J. Kolesnikov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal kaitsta oma õigusi. Tartu Vanglale teadaolevalt oskab J. Kolesnikov eesti keeles vabalt lugeda ning on inspektor-kontaktisikule korduvalt öelnud, et ta ei vaja dokumentide tõlkimist. Lisaks haldusasjaga 3-09-1366 seoses 25.08.2010 toimunud Tartu Halduskohtu avaliku kohtuistungi käigus koostatud protokollist nähtub, et J. Kolesnikov on kohut suuliselt teavitanud sellest, et kohtuotsuse tõlget vene keelde ta ei vaja, kuna saab eesti keelest aru. Ühtlasi on J. Kolesnikov esitanud Justiitsministeeriumile vaideid eesti keeles. Tema varasematest Justiitsministeeriumile edastatud eestikeelsetest pöördumistest ei nähtu, et nad olid kirjutatud teiste kinnipeetavate poolt. Seetõttu on vanglal olnud piisavalt alust arvata, et J. Kolesnikov valdab eesti keelt ja on võimeline ennast eesti keeles väljendama. Lisaks on J. Kolesnikov’ile ka selgitatud, et taotluse menetlusse võtmata jätmine ei võta temalt õigust esitada taotlus uuesti eestikeelse dokumendina, koos eestikeelse tõlkega või nõusolekuga tõlkimise eest tasumiseks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt jäi J. Kolesnikov’i 11.07.2011 esitatud taotlus menetlusse võtmata õiguspäraselt, mistõttu ei saa väita, et isik oleks kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust kohtueelsest korrast.
  10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 11 lg 31 p-st 1 tagastab kohus J. Kolesnikov’ile tema kaebuse.
  11. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 11 lg-le 7, mille kohaselt kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse peale nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimist. 2
  12. Kaebaja on palunud täiendavalt tunnistada vangla süüdi selles, et talle tagastati taotlus 330/227 väljamõeldud põhjustel ning teavitada Justiitsministeeriumi petturlikest ja õigusvastastest vangla tegevustest. Kohus selgitab, et halduskohtul puudub pädevus vanglaametnike karistamiseks, mistõttu ei ole võimalik kohtule vastavat taotlust esitada. Kohus on seda ka varasemates haldusasjades kaebajale selgitanud ning kaebaja peaks sellest teadlik olema. Samuti puudub kohtul kohustus ning pädevus teavitada Justiitsministeeriumi vangla tegevustest. Kaebajal on võimalik seda soovi korral endal teha. Eda Muts Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.