3-11-778/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse osalise tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-778 Määruse kuupäev 06.09.2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2. Määruse ärakiri saata koos tõlkega vene keelde kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
3. Tartu Halduskohtule saabus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 25.03.2011 Juri Kolesnikovi kaebus, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming vaide tagastamisel ning võtta vastutusele süüdlased. Samuti taotletakse Tartu Vangla üldarst Meriana Maidla vastutusele võtmist ja süüdlaseks tunnistamist selle eest, et ta keeldus väljastamast kaebajale salvi ja šampooni ning ei võimaldanud dermatoloogi konsultatsiooni.
4. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on J. Kolesnikov taotlenud 31.01.2011 Tartu Vangla meditsiiniosakonnalt nahaarsti poolt väljakirjutatud salvi Elocon ja šampooni Nizoral väljastamist. Tartu Vangla arst Meriana Maidla on samal kuupäeval vastanud, et nimetatud ravimeid pole 26.11.2010 nahaarst määranud. 10.02.2011 vastuses selgitustaotlusele selgitas Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool, et avaldusele, milles kaebaja soovis salvi ja šampooni väljastamist, sai ekslikult vastatud, et kaebajale pole neid ravimeid määratud. Kaebajale on määratud nahaarsti poolt Elocon-salvi ning seda väljastatakse. 1 Vastuseks J. Kolesnikovi 11.02 ja 28.02.2011 taotlustele nahaarsti konsultatsioonile saamiseks vastas meditsiiniosakonna juhataja Piret Kool, et nahaarst on J. Kolesnikovi korduvalt läbi vaadanud ning ei ole määranud korduskonsultatsiooni. Tartu Vanglas registreeriti 17.03.2011 J. Kolesnikovi venekeelne vaie Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla direktor tagastas 22.03.2011 J. Kolesnikovile vaide ning selgitas vaide tõlkimise kohustust. Tartu Halduskohus tagastas 04.07.2011 määrusega J. Kolesnikovi kaebuse osaliselt meditsiiniteenusega seotud vaidluse osas halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude osas jättis kohus sama kuupäeva määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebuse esitajal välja tuua põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel ning tasuda kaebuselt riigilõiv või vajadusel taotleda riigilõivu kohustusest vabastamist.
5. 25.07.2011 saabus kohtule J. Kolesnikovi täiendused kaebusele. J. Kolesnikov palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ning selgitab, et õigusvastasuse tuvastamine annab võimaluse, et Justiitsministeerium tema vaide läbi vaatab ning süüdlased vastutusele võtab. Kohtu seisukoht
6. Kaebuse esitaja on põhjendatud huvina nimetanud võimalust, et tema vaie läbi vaadatakse ning süüdlased vastutusele võetakse. Kohus leiab, et nimetatud võimalus ei ole põhjendatud huvina aktsepteeritav, kuna üksnes õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta vastustajat sooritama kaebajale soovitavat toimingut. Justiitsministri 30.11.200 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sel juhul esitatakse võõrkeelne dokument menetlejale, kes põhjendab dokumendi menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kohus juhib siinkohal kaebaja tähelepanu, et tõlkijale vaide edastamata jätmine on vangla kaalutlusotsus, mis eeldab vangla veendumust vaide esitaja piisavas eesti keele oskuses. Kohtu poolsest ülalnimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamisest ei tulene vanglale kohustust hinnata kaebaja keeleoskust kaebaja veendumuse kohaselt ning vaiet tõlkijale edastada. Eelnevast lähtudes on kohus seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.
7. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole otstarbekas anda kaebajale võimalust ka kaebuse nõude muutmiseks ning kohustamiskaebuse esitamiseks. Antud juhul tuleks kohtul ettevalmistavas menetluses hinnata, kas vangla on jätnud vaide menetlusse võtmata õigusvastaselt, kuna kaebajal on läbimata vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelne menetlus. Sealjuures saab kohus aga kontrollida üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (vt RKHKo 3-3-1-54-03). Kohtu eelhinnangul ei 2 ole Tartu Vangla oma kaalutlusõigust kasutanud õigusvastaselt. Kaebuse esitaja on esitanud 14.03.2011 vaide vangla toimingu peale, seega tuli vaie esitada vangla direktorile. Tartu Vangla direktor on 22.03.2011 selgitanud oma kirjaga nr E5 154-1 vaide menetlusse võtmata jätmise põhjust ning tõlkimise kohustust. Vangla veendumuse kujunemise alused kaebaja eesti keele oskuse kohta on nimetatud kirjas põhjalikult välja toodud ning on asjakohased ja selgelt jälgitavad. Samuti ei oleks käesolevatel asjaoludel kohustamiskaebusel perspektiivi, kuna kohtu võimalus kohustada haldusorganit tegema kohtu poolt kindlaks määratud kaalutlusotsustust on äärmiselt piiratud. See oleks Riigikohtu seisukoha kohaselt võimalik vaid juhul, kui haldusorganil oleks valida ilmselgelt ainult üks õiguspärane otsus (vt RKHKo 3-3-1-6003).
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 7, mille
9. lõike kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on olnud seisukohal, et HKMS § 11 lg 31 p 5 tuleb sisustada lähtudes HKMS §-st 7 (vt RKHKm 3-3-1-9-08). Lähtudes eeltoodust tagastab kohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 11 lg-le 7, mille kohaselt kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Roby Koik kohtunik 3