TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-405 Otsuse kuupäev 18.05.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D.Ti kaebus Viru Vangla 16.12.2010 käskkirja nr 6-3/2653D tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Jätta taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata ja tagastada kaebajale
- märtsil 2011 kohtule esitatud dokumendid. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so 18.05.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakonna juhataja 16.12.2010 käskkirjaga nr 6-3/2653-D karistati Viru Vangla kinnipeetavat D.Ti kartserisse paigutamisega 3 (kolmeks) ööpäevaks Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 08.12.2010 kella 12.00 paiku kambri nr 7249 sulgemise ajal ütles D.T, et kui üksuse juht teda vastuvõtule ei võta, siis tulevad S4 eluosakonna inspektor-kontaktisikul järgmise vastuvõttu ajal probleemid. D.T lubas inspektor-kontaktisikut visata laual oleva monitoriga. 06.01.2011 esitas D.T vaide Viru Vangla 16.12.2010 käskkirja nr 6-3/2653-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 01.02.2011 vaideotsusega nr 6-12/9-1 jäeti D.Ti vaie rahuldamata. 17.02.2011 saabus Tartu Halduskohtusse D.Ti kaebus Viru Vangla 16.12.2010 käskkirja nr 6-3/2653-D tühistamise nõudes. D.T selgitab kaebuses, et ta ei ole nõus nimetatud käskkirjaga, kuna ta ei ole süüks pandud tegu toime pannud ning teda on alusetult karistatud. Kaebaja selgitab, et 08.12.2011 kell 12 kambri 7249 sulgemise ajal palus kaebaja, et valvur Ülo Soomlais helistaks üksuse juhile ja ütleks, et juht kutsuks kaebaja välja, kuna kaebaja soovis arutada oma probleeme seoses kontaktisikuga. Kaebaja sõnul teatas valvur, et on kaebaja soovi juba edastanud. Kell 16.20 kutsus üksuse juht Enar Pehk kaebaja enda juurde. Kaebaja selgitas talle probleeme kontaktisikuga, mispeale üksuse juht lubas probleemi lahendada. 13.12.2010 teatati kaebajale, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. 13.12.2010 andis D. Tajun intsidendi kohta lisaselgitusi. Kinnipeetav väidab, et ei ole öelnud, et kui üksuse juht teda välja ei kutsu, siis ta viskab kontaktisikule monitoriga vastu pead. Kaebaja on teadlik, et see on kriminaalne tegu ja seetõttu ei käituks ta nii kunagi. Kaebaja märgib, et tegemist on valvuri poolse laimuga ning kui Viru Vangla arvab, et valvurid ei valeta, siis miks ei algatatud kaebaja suhtes kriminaalasja kohtaktisiku ähvardamise eest või ei võetud tarvitusele ohutusmeetmeid. Lähtuvalt eeltoodust palub D.T tühistada Viru Vangla 16.12.2010.a käskkiri nr 6-3/2653-D. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et D.Ti kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajale D.T`ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Haldusasja materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et 08.12.2010 kella 12.00 paiku kambri nr 7249 sulgemise ajal ütles D.T, et kui üksuse juht teda vastuvõtule ei võta, siis tulevad S4 eluosakonna inspektor-kontaktisikul järgmise vastuvõtu ajal probleemid. D.T lubas inspektor-kontaktisikut visata laual oleva monitoriga. Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Vangistusseaduse § 133 sätestab, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemal seisvale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Seega, kui kaebaja kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ähvardavat väljendit, siis oli ametnikul seadusest tulenev kohustus koostada ettekanne ja anda kõrgemal seisvale kohalviibivale vanglaametnikule kaebaja distsipliini rikkuvast käitumisest teada. Ettekandega nr 5431 on tõendatud, et kaebaja kasutas ähvardavaid väljendeid. Ü. Soomlais on vanglaametnik ning tema teenistuskohustuste hulka kuulub muuhulgas ka võimalike kinnipeetavate poolsete rikkumiste fikseerimine. Kohus leiab, et kaebaja süü on tõendatud toimiku materjalidega: Distsiplinaarmenetluse protokolli, valvuri Ü. Soomlasi ettekandega on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Viru Vangla kodukorra p 8.2.
- Ü. Soomlais märgib oma ettekandes, et 08.12.2010.a. kella 12.00 paiku S-4 eluosakonna kinnipeetav D.T (sünd 20.05.1977) ütles kambri 7249 kinnipanemise ajal, et kui üksuse juht teda vastuvõtule ei võta, siis järgmise vastuvõtu ajal viskab ta S4 eluosakonna kontaktisikut laula oleva monitoriga. Halduskohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekannet. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem, kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et kaebaja ei ole kasutanud neid ähvardavaid sõnu, millest vanglaametnik teatas vangla juhtkonda peale juhtunut. On arusaadav kaebaja tahe vabaneda distsiplinaarkaristusest, kuid ei ole tõenäoline, et valvur tegi ettekande nr 5431 sündmuse osas, mis ei leidnudki aset. Ettekandes märgitut on võimalik kontrollida teiste vanglateenistujate selgitustega või videosalvestisega. Seega on ebaõige ettekande koostamine seetõttu välistatud. Menetlus distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel on olnud õiglane ja õiguspärane ning karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud, et kinnipeetav D.Ti on eelnevalt
- korral karistatud distsiplinaarkorras erinevate distsipliinirikkumiste eest, sealhulgas 2 kahel korral enesevigastamise eest, mis näitab kinnipeetava tasakaalutust ja emotsionaalset ebastabiilsust. Vaidlustatud käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. On proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja õiguspärane. Seonduvalt kaebaja poolt kohtule
- märtsil 2011 esitatud taotlusega osaleda asja arutamises, märgib kohus järgmist. Sellest kaebuse taotlusest oli võimalik järeldada üksnes seda, et kaebaja soovib kohtumenetluses osaleda isiklikult, st ilma esindajata vastavalt HKMS § 14 lg-le
- Neil põhjustel lahendas kohus asja kirjalikus menetluses.
- märtsil 2011 esitatud taotlus osaleda asja arutamises kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3