) § 67 lg 1, mille järgi on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 ja
Kaebuse esitaja esitas 13.05.2010.a. seletuskirja (t.lk.10), milles selgitas veelkordselt 17.04.2010.a. toimunud intsidendi asjaolusid. Viru Vangla 13.05.2010.a. käskkirjaga nr 6.-2/380-T (t.lk.11) vabastati kaebuse esitaja majandustöö abitöölise ametikohalt (S9 sektori koristaja) tervislikel põhjustel. Viru Vangla 17.05.2010.a. käskkirjaga nr 6.-3/979-D (t.lk. 12) karistati kaebuse esitajat
ja
Kaebuse esitaja esitas käskkirjale 26.05.2010.a. vaide (t.lk. 148). 30.08.2010.a. otsusega jäeti vaie rahuldamata (t. lk.18). 30.09.2010 esitas T.T Tartu Halduskohtule kaebuse, kus selgitas, et Viru Vangla 17.05.2010 käskkirjaga nr 6-3/970-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristus teo eest, et ta ei allunud korraldusele asuda koristama. Karistuseks määrati kaebajale ühe pikaajaline kokkusaamise keeld. Kaebuse esitaja leiab, et tegemist on tühise haldusaktiga, kuna talle ei antud võimalust kõigi seadusest ning „Koristaja ohutusjuhendist (kinnipeetavatele)“ tulenevate tingimuste järgimiseks, mistõttu oli tööle asumise korraldus õigusvastane. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et ta oli valmis töötama, ent seda, arvestades kaebuse esitaja tervislikku seisundit, ainult vajalike kaitsevahendite olemasolul ( tööriided). Kaitsevahendeid kaebuse esitajale ei väljastatud. Kehtiva töölemääramise käskkirja olemasolu ei andnud vastustajale õigust eirata vastustaja enda poolt kehtestatud Juhendit ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Korralduse andnud vanglateenistuse ametnik ei selgitanud 17.04.2010 kaebuse esitajale, millisel põhjusel oli vajalik tema tööle rakendamine laupäeval ning seda ei ole selgitanud vastustaja esitatud vastuses, samuti ei ole kaebuse esitajale selgitatud, et koristamine oleks nn eripärane töö
Kaebuse esitaja märgib, et temalt võeti allkiri käskkirjale nr 6-2/229-T ajal, kui ei olnud läbi viidud instruktaaži (ka sellele asjaolule osundas kaebuse esitaja 14.04.2010.a. märgukirjas), samuti ei olnud kaebuse esitaja teadlik, et puuduvad elementaarsed vahendid hingamisteede kaitsmiseks. Kaebuse esitaja märgib, et talle on väljastatud Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt ka astmapiip, millist kaebuse esitaja omas ka tööle määramise ajal ning omab tänini. Seega oli kaebuse esitaja keeldumine töö tegemisest ilma täiendavate tervisekaitsevahenditeta põhjendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus ei esitatud kaebuse esitajale 12.04.2010.a. käskkirja, millele oleks lisatud kooskõlastused, mistõttu on kaebuse esitajal põhjendatud kahtlus, et nimetatud dokument on vormistatud tagantjärele. Kaebaja palub Viru Vangla 17.05.2010 käskkirja nr 6-3/970-D tühistada ja teha ettekirjutus, millega kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajale pikaajalise kokkusaamise vangla sisekorra eeskirjas sätestatud tingimustel. Kaebuse esitaja soovib tema poolt kantud menetluskulu 600.00 (kuussada) eurot (mis seisneb kulutuses advokaadi abile) välja mõista Viru Vanglalt (t.lk.69). Vastustaja Viru Vangla leidis Tartu Halduskohtule esitatud vastuses, et kaebajale anti korraldus asuda tööle kehtiva käskkirja alusel ning kuna isikul ei olnud terviseprobleeme, mis takistaks tal töötamast, siis pidanuks ta ka asuma tööle. Vastustaja märkis, et kaebuse esitajal oli kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Vastustaja on kinnitanud, et vastustajal ei olnud kohustust väljastada kaebuse esitajale spetsiaalseid tööriideid, kuna kaebuse esitaja pidi koristama ainult osakonnas. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla 12.04.2010.a. käskkirjaga nr 6.-2/229-T määrati T.T tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks (sektori S 9 koristajaks) alates 12.04.2010.a. kuni 10.07.2010.a. tunnitasuga 9.90 krooni. Käskkirja tutvustati allkirja vastu 13.aprillil 2010.aastal. Kaebaja märkis kirjalikult käskkirja tutvustamisel, et ta on põhimõtteliselt nõus tööd tegema, kuid ta ei soovi töötada laupäevadel, pühapäevadel ja riigipühadel ning ta soovib täpset tööjuhendit. Kaebaja pole kaebuses välja toonud põhjendusi, miks ta ei soovi töötada puhkepäeviti ja riiklikel pühadel, mistõttu on kaebaja väited paljasõnalised. Ka ei ole kaebaja käskkirja tutvustamisel maininud, et ta kasutab astmapiipu ning seetõttu on majandustöödel abitöölisena töötamine talle vastunäidustatud. 2 Kaebajal oli õigus haldusaktiga mittenõustumisel esitada 30 päeva jooksul Viru Vangla direktorile vaie, kuid ta ei esitanud vaiet 12.04.2010.a. käskkirjale nr 6.-2/229-T. Kuna nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud, siis on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.
lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Kaebaja rakendati Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla 12.04.2010.a. käskkirjaga nr 6.-2/229-T majandustöödele abitööliseks. Käskkirja järgi tuli kaebajal täita oma tööülesandeid sektoris S 9 koristajana. Seega oli kaebaja ülesandeks sektsiooni koristamine. Kaebaja põhjendas tööle asumisest keeldumist sellega, et temal puudusid kaitsevahendid, koristaja erialale vastav väljaõpe ning talle ei tutvustatud ohutustehnika nõudeid. See seisukoht on otsitud ja vastukäiv tema väitega, et ta ei ole töö tegemisest keeldunud. Kuna kaebaja seisukoht tööle määramise käskkirjaga tutvustamisel oli, et ta ei soovi töötada laupäevadel, pühapäevadel ja riigipühadel ning ta soovib täpset tööjuhendit, siis ei saanud vanglaametnikud teda ka sunniviisiliselt tutvustada töö piirkondade, töövahendite kasutamise ning ohutustehnikaga. Halduskohus leiab, et kaubandusvõrgus kättesaadavate üldpuhastusainetega töötamiseks ja nende kasutamiseks ei ole vaja eraldi väljaõpet, eriharidust ega spetsiaalseid ohutusnõuete alaseid teadmisi. Koristamise puhul ei ole tegemist sellise tööga, mille jaoks on vajalik eraldi väljaõpe ning koristamine ei ole sedavõrd ohtlik tegevus, et sellele oleks kehtestatud eraldi ohutusnõuded. Koristustööd ei saa ka pidada sunniviisiliseks tööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajale anti korraldus koristamiseks vaid ühel korral s.o 17.04.2010.a ning sel ajal ei olnud kaebaja meditsiinikaarti tehtud märget bronhiaalastma diagnoosi kohta (lk 23). Halduskohus märgib ka, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe otseselt vanglale ette kohustust kontrollida enne kinnipeetava tööle määramist tema tervislikku seisundit.
lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. Seega on vanglale kinnipeetava tervislik seisund tavaliselt juba enne tema tööle määramist teada. Töökohustusest on
lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Kuna kaebaja ei vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja, siis oli tööle määramise käskkiri kehtiv ning kaebuse esitaja T.Tle täitmiseks kohustuslik. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani T.T toime distsipliinirikkumise.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Halduskohus märkis eelnevalt, et kuna kaebajal oli kohustus tööd teha, siis oli keeldumine sektoris S 9 koristaja tööülesannetest käsitletav vangla antud korralduse (käskkirja nr 6.-2/229-T) mittetäitmisena. Seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning 3 korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest.
p 1 toodud kohustuse rikkumine on
lg 1 järgi käsitletav distsiplinaarrikkumisena, mille eest on õigus määrata distsiplinaarkaristust.
p-s 1 toodud kinnipeetava kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele on oluline vangla julgeoleku tagamiseks. Vanglaametnike korraldustele mitteallumine võib mõjutada ka teisi kinnipeetavaid vanglas kehtivat korda rikkuma ning viia massilisele allumatusele ja rahutustele. Sellised rahutused ohustavad nii vanglaametnike kui kinnipeetavate elu ja tervist. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Vanemvalvur R. Nagel 17.04.2010.a. koostatud ettekandest (t.lk.8) tuleneb, et 17.04.2010.a. kell 08.45 hoones S8 osakonnas S9 eiras kambris 8215 paiknev kinnipeetav T.T talle antud seaduslikku korraldust koristada eluosakond. Osakonna koristas kinnipeetav Denis Põder. Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (
Distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana ja on põhjendatud (
Samuti on karistuse valikut põhjendatud. Distsiplinaarkaristus määrati
Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 17.05.2010 käskkirja nr 6.-3/979-D tühistamise ja kohustamisnõudes (võimaldada kaebuse esitajale pikaajaline kokkusaamine vangla sisekorra eeskirjas sätestatud tingimustel) rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.