Obsah (5)

§ 197§ 76§ 101§ 108§ 113

2-10-43723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2011. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasj

§ 197

lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja 4 teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus hageja ees ei ole lõppenud 19 824 krooni ulatuses, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused.

§ 197

lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud 26.01.

1. a kuni 31.12.
2. a, 01.01.
3. a kuni 31.12.
4. a ja 01.01.
5. a kuni 31.12.
6. a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud koostöölepingud (tl 32). Kohtu hinnangul ei piisa aastatel 2006 kuni
7. a koostöölepingute olemasolust tasaarvestuse õiguse tekkimiseks. Kostjal peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude olemasolu kohta kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kostja on küll koostanud 22.12.
8. a raamatupidamise õiendi (tl 63), samas ei nähtu ühestki esitatud tõendist, et kostja oleks täitnud oma koostöölepingu p 3 sätestatud kohustuse ja nõue hageja vastu oleks sissenõutavaks muutunud.

§ 197lg 1 eeldab aga, et nõue millega tasaarvestatakse on sissenõutav.

Kuna hageja ja kostja vahel puuduvad vastastikused samaliigilised nõuded, ei ole täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ning sellest tulenevalt ei ole lõppenud ka kostja I kohustus hageja ees.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 pde 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue kostja I vastu rahuldamisele ja kostjalt I kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhiosa võlgnevus 320 712.65 krooni. Kohus jätab tähelepanuta kostjate vastuväited intressinõuet puudutavas osas. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis taotlenud kostjatelt intressi väljamõistmist, samuti ei sisaldu see põhi- ega kõrvalnõuete arvestuses. Hageja on taotlenud kostjatelt viivise väljamõistmist summas 106 200.92 krooni.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 02.03.

1. a kuni 07.09.
2. a laenulepingu p 13.4 ja 4.1 alusel määraga 13,9 % aastas. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 03.03.
3. a ning hageja viivisenõue summas 106 072.57 krooni on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu põhjal kuulub kostjatelt solidaarselt AS SEB Pank kasuks alates 08.09.2010.a. kuni põhinõude (20 497.27 euro) täieliku tasumiseni väljamõistmisele ka viivis määraga 13,9 % aastas tähtaegselt tasumata summast. Kostjate hinnangul on hageja viivisenõue põhjendamatult suur. Kohtu hinnangul puudub viivise nõude vähendamiseks alus. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkuleppe täitmise nõudmine olla hea usu põhimõtte vastane. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kostja I jättis arvelduskrediidi tagastamata ega vastanud hageja nõudekirjadele (tl 20-22) pika perioodi jooksul. Kostjad ei ole ka käesolevas menetluses avaldanud, mis tingis kohustuse täitmisega viivitamise või milles seisneb kostja kaalukas huvi viivise tasumata jätmiseks võrreldes hageja kahjuga. TsMS § 230 tulenevalt peaks just kostja tõendama, et hageja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suur võrreldes hageja kahjuga. Hageja viivisenõue tuleneb pooltevahelisest lepingust, mistõttu pidid kostjad arvestama võimalusega, et kohustuse täitmata jätmise korral 5 lisandub põhinõudele ka viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks. Vastavalt

§-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt

§-le 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. 02.03.2006.a. sõlmiti AS SEB Pank ja HM vahel käendusleping nr XXX, millega vastavalt käenduslepingu punktile 4.4 käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõudeid Laenusaaja vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja OÜ CC vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Käenduslepingu punkti 4.6 kohaselt on käendusega tagatud nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud. Käenduslepingu punkti 5 kohaselt on kostja II, kui käendaja vastutuse maksimumsummaks 250 000 Eesti krooni (tl 24-30). 02.03.2006.a. sõlmiti AS SEB Pank ja RO´e vahel käendusleping nr XXX, millega vastavalt käenduslepingu punktile 4.4 käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded Laenusaaja vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja OÜ CC vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Käenduslepingu punkti 4.6 kohaselt on käendusega tagatud nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud. Käenduslepingu punkti 5 kohaselt on kostja III, kui käendaja vastutuse maksimumsummaks 250 000 Eesti krooni (tl 31-37). Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I hagejaga sõlmitud arvelduslaenulepingust nr XXX ja selle lisakokkuleppest nr 01 tulenevalt 320 712.65 krooni. Kuivõrd kostja II ja kostja III käendavad vastavast lepingust tulenevaid kohustusi ja nimetatud rahaline kohustus on täitmata, vastutavad kostjad II ja III nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjatekanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 6