3-11-2152/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2152 Määruse kuupäev

1. september 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vladimir Jarikov’i kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 64 000 eurot ning tema 08.08.2011 esitatud ütluste tagastamise kohustamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Jätta rahuldamata Vladimir Jarikov’i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas 3-11-2152;
3. Tagastada Vladimir Jarikov’i kaebus haldusasjas 3-11-2152;
4. Määrus saata koos venekeelse tõlkega kaebuse esitajale. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
5. 06.09.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Jarikov’i kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on prokurör J. Vissak ja kohtunik T. Hristoforova toime pannud terve rea tõsiseid kuritegusid seoses tema kohtuasjadega. Kuna ta hakkas taotlema õigust ja püüdis taastada oma õigusi, siis prokuratuur ja kohus organiseerisid kättemaksuteguri. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaitse all püüdsid vanglaametnikud ja arstid teda tappa. Lõuna Ringkonnaprokuratuur tagastas kõik tema avaldused. Prokurör J. Vissak valis siiski paar sobivat avaldust ja alustas kriminaalmenetlust kaasosaliste suhtes, pärast mida tegi määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. 21.07.2011, 28.07.2011 ja 15.08.2011 esitas kaebaja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avaldused, milles palus väljastada talle tema kaebuste koopiad. 30.08.2011 vastuses nr LÕRP-15/11/30 prokurör J. Vissak keeldus dokumentide koopiate väljastamisest. Kaebaja leiab, et kurjategija varjab tõendeid oma ametiseisundit ära kasutades. Täiendavalt leiab kaebaja, et prokuröri grupeering palkas kohtupsühhiaatria eksperte, et viia tema suhtes läbi veel üks kohtupsühhiaatriaekspertiis. Tema tervisele on põhjustatud oluline kahju. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud sellega, et teda diskrimineeriti Lõuna Ringkonnaprokuratuuri isiklike motiivide alusel. Teda piinati 1 vanglas, kuid prokuratuur tagastas tema avaldused, mistõttu võeti temalt õigus isiklikule julgeolekule ja riigipoolsele kaitsele vägivalla ja kehavigastuste eest. Teda piinati prokuratuuri juhtimisel. V. Jarikov palub välja mõista moraalne kahju 64 000 eurot ning kohustada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tagastama talle tema 08.08.2011 ütlused kriminaalasjas
6. V. Jarikov palub vabastada ta maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht
7. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 13 kohaselt halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15,97 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 12, 14–18 ja 21 sätestatud juhtudel. RLS § 57 lg 14 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 84 lg-st 1 tasutakse kaebuses mitme nõude esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Võttes arvesse, et V. Jarikov on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 64 000 eurot ning toimingu sooritamiseks kohustamisnõude, tuleks V. Jarikov’il käesolevalt kaebuselt tasuda riigilõivu summas 3200 eurot, s.o 5% 64 000-st.
8. V. Jarikov on taotlenud maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastamist. Tema isikuarve väljavõttelt nähtub, et kaebuse esitamise hetkel (06.09.2011) on tema isikuarvel olnud vaba raha 16,34 eurot. HKMS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastama, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel peab kohus arvesse võtma kaebaja õiguste kaitse vajalikkust ja olulisust. Riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (viimati Riigikohtu 23.09.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et mittevaralise kahju eest hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi
9. septembri
10. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 12).
11. V. Jarikov on palunud Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt välja mõista 64 000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena. Väidetavalt on mittevaraline kahju põhjustatud prokuratuuri poolt tema avalduste tagastamisega, kriminaalmenetluse lõpetamisega, kuritegeliku grupeeringu loomisega ning ühtlasi tekitasid prokuratuuri kaitse all vanglaametnikud talle suurt valu ja füüsilisi kannatusi. Samuti taotleb V. Jarikov kaebuses kohustada prokuratuuri tagastama tema poolt 08.08.2011 esitatud ütlused. Kohus leiab, et V. Jarikov’i vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste 2 huvide realiseerumine või tema elukorraldus, ei saa pidada sellist nõuet isiku jaoks oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti peab kohus V. Jarikov’i kaebuse eduväljavaateid väheseks. Kohtu hinnangul ei ole Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevusega põhjustatud V. Jarikov’ile sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul ei saa prokuratuuri poolt tema avalduste tagastamine ning kriminaalmenetluse lõpetamine iseseisvalt rikkuda RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud isikuõigusi. Kaebaja väited prokuratuuri poolt kuritegeliku grupeeringu loomise, riigipoolsest kaitsest ilma jätmise ning tema surma kavatsemise osas on paljasõnalised ning mitte millegagi tõendatud. Tõendamata on ka V. Jarikov’ile kahju tekkimine. Samuti ei nähtu kaebusest, milles seisneb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri süüline tegevus ning põhjuslik seos kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ning prokuratuuri tegevuse vahel.
12. Kohus on seisukohal, et ka kaebuses esitatud kohustamisnõudel puuduvad eduväljavaated. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks saanud Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt keelduva otsuse tema 08.08.2011 esitatud ütluste tagastamiseks. HKMS § 15 lg 3 kohustab kaebajat oma väiteid tõendama. Samuti ei ole kaebuse pinnalt ära tuntav, mis põhjustel on V. Jarikov’ile vajalik tema enda poolt esitatud ütlustest koopiate saamine või milliseid tema õigusi vastava toimingu sooritamine puudutab. Kohtu hinnangul ei jääks V. Jarikov’i olulised õigused nimetatud ütluste tagastamiseta kaitseta.
13. Seega kohus, andes eelhinnangu V. Jarikov’i kaebuses esitatud nõuetele, leiab, et käesolevas vaidluses puudub selline V. Jarikov’i õiguste kaitse vajadus, mis tingiks tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise ning menetluskulude riigi kanda jätmise. Ühtlasi puuduvad kohtu hinnangul käesoleval kaebusel ka eduväljavaated.
14. Tartu Ringkonnakohus on 24.01.2011 määruses asjas 3-10-668 (p 10) leidnud, et HKMS § 91 lg 1 ei näe ette, et olukorras, kus isik on kinnitanud enda maksejõuetust ja esitanud sellekohased tõendid, tuleks talle anda siiski täiendav võimalus riigilõivu tasumiseks. Seetõttu ei pea HKMS § 91 lg 1 alusel isiku riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmisel isikule üldjuhul täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks andma. Kuna V. Jarikov’i väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks ning see nähtub ka tema isikuarve väljavõttest, ei anna halduskohus täiendavalt tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab haldusasjas 3-11-2152 kaebuse selle esitajale. Eda Muts kohtunik 3