Obsah (6)

§ 64§ 66§ 356§ 477§ 426§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-65625 Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J. L.e (L.) määramiseks Menetlustoiming Avaldus

§ 64lg 1).

Kohus jättis 16.06.

1. a taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. Avaldaja põhistatud avaldust ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et J. L.e avaldus kinnisasja sundvalitsemise määramiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 162 lg 1 järgi määrab kohus kinnisasja pärast arestimist sundvalitsemisele ja nimetab valitseja kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel. Kohus märgib, et sissenõude täitmise viisi üle otsustamisel tuleb kohtul arvestada eelkõige sissenõudja huve ja täitemenetluse tõhususe eesmärki ning seetõttu analüüsida sundenampakkumise ja sundvalitsemise otstarbekust. Sissenõude täitmise viisi üle otsustamisel 2 tuleb arvestada võlgnevuse suurust ja kestust, kinnisasja väärtust, nõude rahuldamise kestust, kinnisasja viljakust jms. Kuna sissnõude täitmise eesmärgiks on nõude rahuldamine, siis on sundvalitsemine õigustatud juhul, kui sissenõuet oleks võimalik rahuldada mõistliku aja jooksul kinnisasjast saadavast viljast. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.12.
4. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-147-03, p 12 ja 13). Riigikohus on eelviidatud lahendis rõhutanud, et kui võlgnik soovib, et sissenõue täidetakse tema kinnisvara sundvalitsemisega, peab ta tõendama, et suudab sel viisil oma võlgnevuse tasuda. Juhul, kui võlgnik ei ole põhjendanud, mis sorti ja kui palju on kinnisasja sundvalitsemisega võimalik vilja saada ning millise aja jooksul rahuldatakse sissenõue, on põhjendatud kinnisasja arvel sissenõude täitmine sundenampakkumisega.
5. Avaldaja ei ole põhjendanud millega (millise tegevusega) ja kuipalju oleks võimalik kinnisasja sundvalitsemisega vilja saada, samuti millise aja jooksul saab rahuldatud sissenõudja nõue. Seetõttu ei ole võimalik hinnata nõude rahuldamise perspektiivikust.
6. Kohus andis kohtuistungil 20.05.
7. a avaldajale tähtaja 10 päeva avalduse põhistamiseks. Avaldaja taotlusel pikendas kohus tähtaega kuni 08.06.
8. a. Korduvalt võib kohus tähtaega pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul (vt

§ 64lg 1 2.

lause). Puudutatud isik nõusolekut tähtaja korduvaks pikendamiseks ei andnud ja selgitas, et kuna kinnisasi on võõrandatud sissenõudjale, siis on vaidlus sundvalitsemise määramisest ära langenud. Tulenevalt § 64 lg 1 3. lauses sätestatust, jättis kohus taotluse avalduse põhistamiseks antud tähtaja korduvaks pikendamiseks rahuldamata. Avaldaja põhistatud avaldust kohtu määratud tähtajaks ei esitanud.

§ 66

kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega. Kuna põhistatud avaldust kohtule esitatud ei ole, ei pea kohus põhjendatuks menetluse peatamist

§ 356

lg 1 alusel, sest käesoleva tsiviilasja lahend ei sõltu tsiviilasja 2-1123343 (J. L.e hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) lahendist. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata. Vastavalt

§ 477

lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata kui ilmneb, et avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. 9. Kohus selgitab avaldajale avalduse läbivaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi. Vastavalt

§ 426

lg 1 loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda uuesti avaldusega kohtusse pöörduda. 10.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Avaldaja on tasunud riigilõivu 1 450 krooni (92, 67 eurot). Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada kohtule vastavasisuline avaldus (

§ 150lg 4).

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3