) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 17.10.205 käenduseta väikelaenulepingust ja 12.10.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse 11 817,09 krooni tasumist. Summa koosneb põhiosast 9 673,51 krooni, intressist 893,45 krooni ja viivisest 1 250,13 krooni. Intress ning viivis on arvestatud 29.10.2010 seisuga. Hageja nõuab kostjalt püsimaksega krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse 5 803,75 krooni tasumist. Summa koosneb põhiosast 5 243,06 krooni, intressist 5,24 krooni ja viivisest 555,45 krooni. Intress ning viivis on arvestatud 21.06.2010 seisuga. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks mõlemad võlgnevused täies ulatuses. 2
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-st 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema menetluskuluks käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusoaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisale 1 tasunud riigilõivu 3 000 krooni.
lg 7 järgi on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkt 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd hageja sai 25.09.2010 kohtumääruse, millega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus
lg 2 punkt 3 alusel rahuldamata, kätte 01.10.2010, tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda hageja kohtuväliseks kuluks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 3 750 krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011) või Swedbank AS-is (konto nr 221023778606), kõigil viitenumber 3100057358.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Meelis Eerik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.