Obsah (5)

§ 113§ 29§ 30§ 130§ 23

2-11-1119 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2011.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-1119 Tsiviilasi AS F av

§ 113lg 1 p 3 tagasivõitmise alused.

Nimetatud maksetega on eelistatud võlgniku lähikondseks olevat võlausaldajat teisele võlausaldajale. AS HG suhtes on 15.10.2010 Harju Maakohtu poolt välja kuulutatud pankrot. Kokkuvõtvalt toob ajutine haldur välja, et kogu võlgniku vara on võõrandatud OÜ-le D , keda võib pidada võlgniku lähikondseks. Võõrandamise tulemusena võlgnikule laekunud rahalised 3 2-11-1119 vahendid (kokku summas 602 957,20 krooni) on koheselt arveldusarvelt juhatuse liikmete poolt sularahas välja võetud. Eraldi vajab ajutise halduri hinnangul täiendavat uurimist võlgniku juhatuse poolt sularaha väljavõtmine

1. majandusaastal, mil ATOÜ arveldusarvelt on sularahas välja võetud TT poolt 455 000 krooni (29 079,80 eurot) ning võlgniku pangakaartidega 3 346 875 krooni (213 904,30 eurot), kokku seega 3 771 875 krooni (241 066,75 eurot). Sularaha kasutamise kohta äriühingu huvides ei ole ajutises menetluses õnnestunud informatsiooni saada. Eeltoodu tõttu ajutine haldur ei välista lõplikult sularaha kasutamist äriühingu huvides kuid arvestades, et hankijate arveid on tasutud olulises osas arveldusarve vahendusel ja väljavõetud sularaha tavatut hulka, on tõenäoline, et sularaha ei ole kasutatud äriühingu majandustegevuses. Lisaks eelmärgitud tehingutele ja sularaha väljavõtmisele toob ajutine haldur välja 28.12.2010 ATOÜ juhatusse EV määramise, kes on 10.01.2011 juhatusest välja vahetatud AK vastu. EV osas on välja kuulutatud pankrot. EJja TT vastuste kohaselt on nad kogu äriühingu dokumentatsiooni üle andnud EV’ele. Nimetatud isik on omakorda teatanud, et on dokumentatsiooni üle andnud AK’ile, kellega ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud ühendust saada. Ajutine haldur märgib, et kuna puuduvad dokumendid kassaraha kasutamise kohta on võimalik nõude esitamine äriühingu juhtorganite vastu kassaraha üleandmise nõudes. Kuna
2. majandusaastal on arvestatavas suuruses laekunud rahalised vahendid EJja TT poolt sularahas välja võetud (jättes samas valikuliselt täitmata osade võlausaldajate nõuded) võivad ajutise halduri arvates EJja TT tegevuses äriühingu juhatuse liikmetena esineda kuriteo tunnused. Hillar Villers palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 062,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 350,63 eurot ning töötasu välja mõista enda kasuks võlgnikult. Hillar Villers palub ajutise halduri kulud 78 eurot (lisandub käibemaks 15,60 eurot) välja mõista võlgnikult Advokaadibüroo Alvin, Rödl & Partner OÜ kasuks. Arvestades, et võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, palub ajutine haldur tasu osaliselt, summas 397 eurot, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosn peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui 4 2-11-1119 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri andmetel on ATOÜ’l kohustusi vähemalt 75 862,41 euro ulatuses, kuid vara vaid 41,26 eurot ja pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. 23.05.2011 kohtuistungil võlausaldaja esindaja ei vaielnud ajutise halduri aruandele vastu. Kohus leiab, et ATOÜ pankrotimenetlus tul lõpetada seoses raugemisega

§ 29

lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad selged vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused (samas ajutine haldur ei välista neid). Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud ATOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. ATOÜ tul likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Hillar Villers on kohtule esitanud ATOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 12,5 tundi, tunnihinnaga 85 eurot, s.h: pankrotiavalduse ja selle lisadega tutvumine, päringute tegemine, konto analüüs, laekunud dokumentide analüüs ja täiendavad päringud endisele juhatusele, ajutise halduri aruande koostamine, lisadega komplekteerimine. Hillar Villers on teinud kulutusi: tasulistele päringutele, büroo-, transpordi- ja sideteenustele kogusummas 78 eurot (lisandub käibemaks 15,60 eurot). Võlausaldaja esindaja ei ole 23.05.2011 kohtuistungil tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste summa on mõistlik ning vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused tul võlgnikult välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tul ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb nimetatud summa kanda Hillar Villers’i arveldusarvele Swedbank AS-is. 5 2-11-1119 Hillar Villers on teinud ettepaneku, et ATOÜ dokumentide hoidjaks määratakse juhatuse liige AK. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks ATOÜ juhatuse liikme AK’i (isikukood xxx). Fred Fisker Kohtunik 6