2-10-28081/18

Tsiviilasi nr 2-10-28081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-28081 Tsiviilasi Swedbank AS väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1863.56 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) • Hageja esindaja Silva Kark • Kostja Heli Paenurk Kohtuistungi toimumise aeg hagi Heli Paenurga vastu võla Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Välja mõista Heli Paenurgalt Swedbank AS kasuks võlgnevus 2227.13 eurot (kaks tuhat kakssada kakskümmend seitse eurot 13 senti).
4. Välja mõista Heli Paenurgalt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1863.56 eurolt alates 06.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud
5. Jätta menetluskulud Heli Paenurga kanda.
6. Välja mõista Heli Paenurgalt Swedbank AS kasuks menetluskulud 383.47 eurot (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot 47 senti).
7. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED AS Swedbank esitas Tartu Maakohtusse hagi Heli Paenurga vastu võla 34 846.96 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.01.2008.a laenulepingu nr 08-007565-VL, mille alusel hageja andis kostjale laenu 50 000 krooni intressimääraga 19% aastas tagasimakse tähtajaga 15.01.2011.a. Kostja alates 15.07.2009.a kuni 15.02.2010.a laenu tagasi ei maksnud ning 25.02.2010.a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja on hagejale võlgu kokku 34 846.96 krooni, sellest põhiosa 29 158.33 krooni, intress 3996.58 krooni ja viivised 1692.05 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja leidis, et vaidlus on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja koondati 03.08.3009.a ning uut tööd kostja leidnud ei ole. Endise tööandja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 29.10.2010.a otsusega ja kostja on esitanud pankrotihaldurile oma nõudeavalduse. Kostja peaks saama töötukassast summa, mille ta on hagejale võlgu. Kostja leidis, et kompromissi korral 24% suuruse intressi lisamiseks põhivõlale puudub õiguslik alus. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 16.01.2008.a sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 50 000 krooni (tl 19-21). • 19.11.2009.a esitas hageja hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta (tl 22) ning 25.02.2010.a ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. • Seisuga 05.10.2010.a on kostja hagejale võlgu põhivõla 29 158.33 krooni ja viivised 1692.05 krooni (tl 24-27). Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivised VÕS §§ 396; 402; 403; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel. Kuna kostja ei ole viiviste arvestust vaidlustanud, kohus seda ka ei kontrolli. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1863.56 eurot, viivised kuni 05.10.2010.a eest 108.14 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 06.10.2010.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväite kohaselt puudub kompromissi sõlmimisel 24% suuruse intressi lisamiseks põhivõlale õiguslik alus. Hagiavalduse kohaselt on hageja poolt nõutava intressi suuruseks lepingukohane 19%. Intress 24% tuleks juurde kompromissi sõlmimisel. Kuna pooled ei ole kohtule sõlmitud kompromisslepingut esitanud, ei ole kummagi poole viide 24% suurusele intressile asjakohane. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 94 alusel hageja kasuks välja lepingujärgse intressi 19% aastas, millele hageja ei ole vastu vaielnud. Kuna kostja ei ole vaidlustanud intressi summat, ei kontrolli kohus intressi arvutamise õigusust ja mõistab kostjalt välja 255.43 eurot. Kostja ei loe asjakohaseks kostja esitatud töövaidluskomisjoni otsust ning pankrotiteadet (tl 55-57), kuna kohtul ei ole alust hinnata kostja maksevõimet. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 6000 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ning selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 383.47 eurot. Kohtunik