Obsah (5)

§ 100§ 101§ 108§ 113§ 88

2-10-35137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Poolte vahel on 18.09.2008.a sõlmitud laenuleping, mille alusel võtsid kostjad hagejalt laenu 15 000 krooni intressiga 1 000 krooni, kohustusega tagastada laenusumma koos intressidega hagejale 19.11.
2. a. Hageja avaldas eelistungil, et kostjad on hagejale tasunud kohustuse täitmiseks kokku 10 782.33 krooni (so 689.12 eurot), mille hageja on arvestanud leppetrahvi 1 000 krooni (eeldatavasti on hageja silmas pidanud intresse) ja viivise katteks (hageja nõuab viiviseid põhivõla ulatuses 15 000 krooni). Eeltoodust tulenevalt on hageja lõplik nõue kostjate vastu, et hageja kasuks mõistetaks välja põhivõlg 958,67 eurot (so 14 999,93 krooni) ja 333,47 eurot (so 5 217,67 krooni) viiviseid, menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
3. Kostjad on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja nõuet osaliselt tunnistanud, selgitades, et osaliselt on hageja see tasutud. Kostjad ei ole siiski nõus sellega, et hageja kustutas saadud summad 3 viiviste katteks, sest 18.09.
4. a laenuleping ei näinud ette, et saabunud summad hageja arvele lähevad eelkõige viiviste kustutamiseks. Arvestades kostjate väga raskete materiaalsete olukordadega olid kostjad oma kirjalikuks vastuses nõus tasuma hagejale solidaarselt põhivõlgnevuse summa 9 500 krooni, intressi summa 1 000 krooni ja viiviste summa 7 500 krooni, kokku 17 500 krooni. Vastavalt

§ 88

lg-le 8 kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
2. Pooled on 18.09.
3. a sõlmitud laenulepingu punktides nr 3 ja 4 leppinud kokku, et peale rahalise põhikohustuse (st laenusumma, mis oli 15 000 krooni), on kostjad kohustatud tasuma lisakohustustena 1) intressi summas 1 000 krooni ning 2) iga maksmisega viivitatud päeva eest, mis ületab laenu tagasimakse kuupäeva, so 19.11.2008.a, tuleb kostjatel maksta hagejale viivist 0,5% päevas kogu laenusummast (so 75 krooni päevas). Laenulepingus ei ole pooled kokku leppinud laenu tagasimaksmisel kohustuste täitmisel erinevat korda kui seadus sätestab. Hageja on kostjate poolt nõude täitmisel lugenud täidetuks esmalt kostjate tasutud summadest intressi ja viivise tulenevalt seadusest (

§ 88lg 8).

Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et võlausaldaja andnuks nõusoleku määrata võlgnikele rahalise kohustuse täitmiseks

§ 88lg-s 8 sätestatust erineva järjekorra.

1. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 10.02.2009.a tasusid kostjad hagejale 1 000 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest perioodil
2. a detsembrist kuni käesoleva ajani nähtub, et kostjad on tasunud hagejale võlgnevuse ositi: 02.02.
3. a 1 500 krooni, 01.07.
4. a 1 000 krooni, 10.08.
5. a 1 000 krooni, 15.10.
6. a 3 000 krooni, 19.11.
7. a 2 500 krooni ja 18.02.
8. a 50 eurot. Kokku on kostjad hagejale seega tasunud 10 782.33 krooni (so 689.12 eurot). Kuna laenulepingust tulenev tagasimakse viimane tähtaeg oli määratud 19.11.
9. a ja iga pärast nimetatud kuupäeva kohustuse täitmisega viivitamise eest olid kostjad kohustatud tasuma 0,5 % viivist laenusummast, milleks oli 75 krooni päevas, olid kostjad kohustuse täitmisega viivituses esimese laenu tagasimakse tegemise päevaks 83 päeva (viivitatud päevi perioodil 19.11.200810.02.2009 on 83, seega 83 x 75 krooni = 6 225 krooni). Lisaks oli laenulepingus kokku lepitud ka intress 1 000 krooni.
10. 19.04.2011.a seisuga olid kostjad tasunud hagejale summa 10 782,33 krooni (so 689,12 eurot), tuleb lugeda täitmine toimunuks intressi (1 000 krooni) ja viivise (15 000 krooni) katteks. Käesolevalt on nõuab hageja põhivõlga 958.67 eurot (so 14 999.93 krooni) ja viiviseid summas 333.47 eurot (so 5 217.67 krooni). Eelnimetatu alusel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele ning võlgnevus summas 958,67 eurot (so 14 999,93 krooni) ja viivised summas 333,47 eurot (so 5 217,67 krooni) tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks.
11. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalisel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 10.09.
12. a hagi menetlusse võtmise määruses kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kuivõrd hageja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, siis jätab kohus käesolevas kohtuotsuses menetluskulud kindlaks määramata. 4 Kaija Kaijanen Kohtunik 5