lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et esitatud asjaoludele tuginedes on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik vaidleb esitatud pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlausaldaja nõue on põhjendamatu, kuid kohtu hinnangul kõnealune ei oma antud juhul võlgniku maksejõuetuse hindamisel tähtsust, arvestades ajutise halduri poolt tuvastatud asjaolusid. Samuti ei ole võlgnik esitanud tema maksejõuetusele vastuväiteid. Kohtuasi nr 2-11-20737 5 Võlgniku varade väärtuse hindamisel lähtub kohus ajutise halduri poolt esitatud koondist, milleks on umbes 431 408 eurot. Samas märkis ajutine haldur oma aruandes, et enamus vara on koormatud AS Krediidipank kasuks ühishüpoteegiga summas 1 565 835,38 eurot. Võlgnikul arvelduskontol raha puudub, samuti ei ole tuvastatud, et võlgnikul oleks vallasvara. Võlgniku kohustustena on ajutine haldur esile toonud maksuvõla summas 71 682,26 eurot, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue 40 400,41 eurot ning AS-i Eesti Krediidipank tingimuslik nõue kuni 1 565 835,38 eurot. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude osas võivad ajutise halduri aruandes märgitu kohaselt esineda lepingust taganemise alused. Majandustegevus on lõppenud ning puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Samuti on selgunud, et võlgniku 2008-2011 tegevuse kohta puuduvad ilmselt korrastatud raamatupidamise dokumendid, samuti pangakonto nr 4278605430308 väljavõte lubab järeldada, et võlgniku arveldus on kestnud kuni oktoober 2008. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Võlgnik on esitanud äriregistrile 2007 majandusaasta aruande. 2008-2010 aasta majandusaasta aruannet äriregistrile esitatud ei ole. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 4 alusel on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Informatsiooni saamiseks peab raamatupidamise kohuslane dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras, säilitama raamatupidamise dokumente. Antud juhul on ilmne, et eelnimetatud sätetest tulenevaid kohustusi juhatus kohaselt täitnud ei ole, kuivõrd majandusaasta aruanded on esitamata ning ajutine haldur on oma aruandes märkinud, et ei tea, kus asuvad võlgniku raamatupidamise algdokumendid. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et asjas on võlgniku maksejõuetus tuvastatud ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on
lg-st 1 tulenev tingimus olemas ning pankrot tuleb välja kuulutada.
lg 5 kohaselt ajutine haldur esitab kõnealuse paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Antud juhul on ajutine haldur esile toonud, et finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Ajutine haldur on arvamusel, et saadud andmete kohaselt on võimalik järeldada, et võlgniku majandustegevus lõppes tegelikkuses juba 2008 aasta oktoobris ja seotud eelduslikult oluliste muutustega kinnisvara turul. Võlgniku juhatus on lõpetanud ise aktiivse majandustegevuse, kuid taganud ettevõtte varaga teise ettevõtte kohustusi krediidiasutuse ees. Eelduslikult teise äriühingu kohustuste tagamine ongi üks peamisi maksejõuetuks muutumise põhjusi. 6 Kohtuasi nr 2-11-20737 Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevuses on eelduslikult iseloomulikud jooned, võlgniku seisukohast vaadatuna, läbikaalutlemata tagajärgedega tegevusele, mis on põhjustanud maksejõuetuse tekitamise. Majandustegevuse võimalik peatamine ja teise äriühingu kohustuste tagamine ei ole juhtimisviga, kuid paratamatult on toonud kaasa tulevikus võimalikud kohustuste suurenemise üle võlgniku finantsvõimaluste ja samas küll nõudeõiguse tekke, kuid juba maksejõuetu äriühingu vastu. Kohus asub seisukohale, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb halduril eelnimetatud asjaolude suhtes täiendav teave välja selgitada. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Samuti kuuluvad väljamõistmisele ajutise halduri kulud, kuivõrd need on kohtu hinnangul põhjendatud. Urmas Tross tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 1 alusel peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
lg 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget VK ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 14. oktoobril 2011. kella 10.45-ks võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.