2-10-34913/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit kollom, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-34913 Tsiviilasi K .F hagi F. F vastu elatise suuruse vähendamiseks Apellatsioonkaebuse hind 649, 35 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.02.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F Fi apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja K F (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXX XX-XX, XXXXX XXXXXXX, tel XXXX XXX, e-post XXX XXX XX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova (OÜ Euronurk Spedition, registrikood 11270599, Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn, e-post anastasia.nezgovorova@gmail.com). Kostja F F (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXX X-XXX, XXXXX XXXXXXX), seaduslik esindaja D K (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXX X-XXX, XXXXX XXXXXXX, e-post XXX XXX XXX ) RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 02.02.2011 otsus väljamõistetava elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas, suurendades igakuist elatist 43, 01 euro võrra ning jaotada ümber menetluskulud. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse resolutsioon tervikuna (TsMS § 654 lg 22) sõnastada järgmiselt: K F hagi F F vastu rahuldada osaliselt ja vähendada Harju Maakohtu 22.06.2009 otsusega väljamõistetud igakuise elatusraha suurust 29, 14 euro võrra. Tsiviilasi nr. 2-10-34913 Mõista välja K. F poja F. F kasuks igakuine elatusraha 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 sent alates 02.02.2011 kuni poja täisealiseks saamiseni. Elatis tasuda F.F ema D K pangakontole. Kahes kohtuastmes kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on hageja K F ja kostja seadusliku esindaja D K kooselust sündinud poeg F F, kes on käesolevas menetluses kostja. Harju Maakohtu 22.06.2009 otsusega on hagejalt kostja ema kasuks välja mõistetud elatusraha 168, 15 eurot (2631 krooni) kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduses palub hageja elatise suurust vähendada 95, 87 euroni, kuna hageja on alates 01.09.2009 töötuna arvele võetud ning töötutoetus ei võimalda tasuda elatist samal määral. Hetkel puudub hagejal töökoht ja pidev sissetulek. Hageja ainsaks sissetulekuks on töötutoetus (mis juunis 2010 oli 789, 60 krooni). Keskturu müügikioski kasutab kauplemiseks hageja ema, keda hageja turul abistab. Lisaks on hageja kohustatud ülal pidama oma seaduslikust abielust sündinud teist last L F (isikukood XXXXXXXXXXX) ning hagi rahuldamata jätmise korral osutuks hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Hageja ema toetab hageja perekonda materiaalselt. Ka Riigikohus on avaldanud seisukohta, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostja vaidles hagile vastu. Kuigi hageja on avaldanud, et alates 01.09.2009 puudub tal töökoht, ei mõjutanud see tema varalisi võimalusi, sest hageja maksis kostjale elatist vastavalt kohtu poolt määratud suurusele (summas 2631 krooni kuus). Kostja emale on teada, et kuigi hageja on töötuna arvele võetud, töötab ta müüjana Keskturul, kus kaupleb antiikesemetega. Hageja on avalikult avaldanud ostukuulutuse oma nime ja telefoninumbriga (sama number märgitud ka hagiavalduses). Selle fakti tõendamiseks esitas kostja fotod. Maakohtu otsus Maakohus, juhindudes PKS § 101 lg-st 1 ja § 102 lg-st 1, rahuldas hagi ja vähendas elatist alates 02.02.2011 hageja poolt taotletud summani, s.o 96 euroni (1502, 07 krooni). Kohtule esitatud tõendite põhjal tuvastas kohus hageja pere sissetulekuks 366, 83 eurot kuus, mis hõlmab hageja töötutoetust, abikaasa vanemahüvitist ning lastetoetust. Samuti nähtus hageja pangakonto väljavõttest, et hageja teenib vanavara müügiga lisasissetulekut umbes 19,17 eurot kuus, mis aga ei ole kohtu hinnangul märkimisväärne lisasissetulek. Kui nimetatud summast maha arvata hageja poolt poeg F File makstav elatis, siis jääb pere kasutusse 198, 68 eurot, s.o iga pereliikme kohta 66, 23 eurot. Hageja väide, et tema perekonda peab üleval ema, on tõendatud pangakonto väljavõtetega. Kohus ei saa arvestada hageja ema poolt osutatud abiga, sest hageja emal puudub seadusest tulenev kohustus oma täiskasvanud last ülal pidada. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et hagi rahuldamata jätmise korral osutuks hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui poeg F F. Apellatsioonkaebus 2 Tsiviilasi nr. 2-10-34913 Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Väär on kohtu järeldus, et hagi rahuldamata jätmise korral osutuks hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui poeg F F. Selle järelduse põhjendamiseks märkis kohus, et perekonna sissetulek moodustab 5739, 60 krooni. Selle järeldusega ei saa nõustuda. Kohtule esitatud tõendite kohaselt (hageja konto väljavõte jaanuarist detsembrini 2010 ning abikaasa konto väljavõte jaanuarist juulini 2010) on hageja perekonna keskmiseks sissetulekuks
2. a seitsme kuu lõikes 7614, 28 krooni kuus. Pealegi on need vaid kontodel kajastunud ametlikud sissetulekud. Arvestamata on sissetulek sularaha näol, mida hageja saab vanavara müügist Keskturul. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et hageja sai vara müügist vaid 300 krooni kuus. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et igakuiselt on erinevatelt kontodelt kantud hagejale mitmeid summasid suuruses 1500 kuni 2600 krooni. Kohus jättis nende laekumiste allikad kontrollimata, uskudes hagejat, et teda abistab ema. Maakohtu poolt langetatud otsus paneb kostja halvemasse seisundisse kui hageja perekonda sündinud lapse. Kohus jättis arvestamata lapse ema olukorra. Kohus ei arvestanud, et ema on töötu ega saa mingit hüvitist, et laps on pidevalt haige: veebruaris oli lapsel operatsioon ja praegu on ta taastusravil. Kostja on oma ema vanemate ülalpidamisel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta Harju Maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb elatise suuruse osas tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha tühistatud osas uus otsus, millega väljamõistetava igakuise elatise suurust muuta. Samas ei ole alust hagi täies ulatuses rahuldamata jätmiseks, sest Harju Maakohtu 22.06.2009 otsusega väljamõistetud elatise puhul on summa määramisel lähtutud elatise alammäärast, millele kohus lisas elatise saaja poolt tasumisele kuuluva tulumaksu, mida aga praegu kehtiva seaduse kohaselt elatise saaja enam maksma ei pea. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega on seadusest tulenev elatise alammäär 139, 01 eurot kuus. Seaduse kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülapidamist, kusjuures alaealise lapse ülalpidamise kohustusest vanemad ei vabane (PKS § 102). Vaid mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Antud asjas ei ole võimalik sellist põhjust tuvastada, millest võiks tuleneda elatise suuruse vähendamine alla seaduses sätestatud alammäära. Asjaolu, et hageja on töötuna Eesti Töötukassas arvele võetud, ei võimalda teda osaliselt vabastada lapse ülalpidamiskohutusest. Üksnes isiku töötuna arvelevõtt tema tegelikke varalisi võimalusi ei peegelda. Hageja puhul on tegemist noore töövõimelise mehega, kes kostja seadusliku esindaja väitel saab sissetulekut kauplemisest Keskturul. Ka hageja ei eitanud vastaval alal tegutsemist, kuigi väitis, et abistab oma ema. Maakohus nõustus hagejaga, leides, et saadav raha 19, 17 eurot kuus ei ole märkimisväärne summa ning et hageja perekonda peab ülal hageja ema. Kohus ei andnud hinnangut kostja vastuses sisalduvale väitele ja lisatud fotodele, et hageja töötab müüjana Keskturul (vastus hagile tl 25-26). Kostja esitatud fotodelt nähtub, et hageja tegutseb vanavara kokkuostjana: kuulutuses on märgitud tema telefoni number (sama, mis sisaldub käesoleva asja materjalis) ja nimi „K“. Ka see, et hagejal sündis 15.06.2010 teine laps, ei ole selliseks asjaoluks, mis vabastaks teda vanemale pojale vajalikul määral elatise maksmisest. Vanem on kohustatud tegema oma laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt seda rõhutanud. Kolleegium on seisukohal, et hageja on kohustatud andma oma pojale F elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kindlasti ei ole elatis summas 139, 01 eurot hagejale kui vanemale liialt koormav. Harju Maakohtu 22.06.2009 otsusega väljamõistetud 3 Tsiviilasi nr. 2-10-34913 168, 15 euro (2631 krooni) suurust elatist tuleb vähendada seega 29, 14 euro võrra, määrates alates 02.02.2011 igakuise elatise suuruseks 139, 01 eurot. Alates 01.01.2011 jõustunud tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata elatist enam tulumaksuga (§ 19 lg 3 p 11). Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab K F hagi osaliselt, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus nii esimese kui teise astme kohtu menetluses kantud kulud poolte endi kanda. Ü. Jänes T. Kollom I. Sidok 4