KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-1388 Haldusasi A.L.i

§ 30lg 2 reguleerib üksnes õppelaenu põhiosa tagasimaksmise korda, Ha

S § 361 lg 6 aga materiaalõiguslikke eeldusi. Seega, kuna kaebuse esitaja on täitnud kõik

§ 18

lõikest 5 tulenevad nõuded, on tal õigus nõuda õppelaenu kustutamist ja kustutamist alustatakse 12-kuulise staaži täitumisest arvates.

1. Vaidlusalusest käskkirjast ei nähtu põhjendused, miks taotlus jäeti rahuldamata. Õppelaenu põhiosa kustutamise taotluse lahendamine ei ole kaalutlusotsus. Vastustaja peab üksnes tuvastama selle, kas kaebaja on täitnud õppelaenu põhiosa kustutamise eeldused ning juhul, kui see leiab kinnitust, peab vastustaja asuma õppelaenu põhiosa kustutama. A.L.i 06.11.2008 avaldust õppelaenu kustutamiseks ei lahendatud sisuliselt, kuna kaebuse esitajale ei tehtud 2 keelduvat otsust teatavaks ega selgitatud ka selle vaidlustamise korda. Kaebuse esitaja eeldas, et tema avaldust menetletakse jätkuvalt. Kuna esimest avaldust ei lahendatud, esitas kaebaja avalduse teisel korral. Seega võib teisel korral, so 28.04.2011 esitatud avaldust käsitleda kui kaebaja päringut tema avalduse lahendamise kohta ja taotlust selle sisuliseks lahendamiseks. Ka teisel korral ei soostunud vastustaja avaldust sisuliselt lahendama ning kaebaja pidi vastustajale avalduse lahendamist korduvalt meelde tuletama. Alles seejärel lahendas vastustaja avalduse sisuliselt ja andis välja vaidlustatud korralduse. Seega lõpetati kaebuse esitaja avalduse menetlemine sisuliselt alles 05.05.
3. Kaebaja teeb vastustajale ettepaneku sõlmida kompromiss. Alternatiivselt, kui vastustaja ei võta kompromissiettepanekut vastu või kohus ei rahulda kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebust, taotleb kaebaja, et kohus teeks kindlaks, et Tallinna Haridusameti tegevusetus
4. novembril
5. a. esitatud avalduse menetlemisel on õigusvastane ning jätta kõik menetluskulud Tallinna Haridusameti kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vaidlusalune käskkiri vastab HMS §-s 54 sätestanud nõuetele ning on seega õiguspärane ja põhjendatud.

§ 18

lg 5 kohaselt saab isiku taotlust õppelaenu kustutamise alustamiseks rahuldada üksnes siis, kui on täidetud kõik viidatud paragrahvis sätestatud tingimused. See tähendab, et kas või ühe tingimuse täitmata jätmisel tuleb taotlus jätta rahuldamata. 08.06.2011 esitatud Tallinna Pedagoogilise seminari diplomist nr EL 009149 nähtub, et kaebaja on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise seminari koolieelse lasteasutuse õpetaja rakenduskõrghariduse õppekava täitmisega täies mahus 08.07.2008. Samuti on kaebaja esitanud 24.09.2005 kaebaja ja AS-i SEB Eesti Ühispank (praegune SEB Pank) vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr. S050003308. Kuna kaebuse esitaja ei olnud täitnud 01.09.2009 seisuga

§ 18

lõikest 5 tulenevat 12-kuulist tööstaaži nõuet riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, jättis vastustaja 28.04.2011 taotluse rahuldamata. Kaebaja kohaliku omavalitsuse tööstaaž 12 kuud sai täis alles 25.09.

2. Ka vaatas Tallinna Haridusamet läbi A.L.i 06.11.2008 taotluse õppelaenu kustutamiseks ning tuvastas, et kehtiva seaduse alusel oli kaebajal puudu vähemalt 12-kuuline kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise staaž, mistõttu puudus alus õppelaenu kustutamiseks. Kaebajat informeeriti 06.11.2008 avalduse läbivaatamisest ning talle tagastati esitatud dokumendid. A.L. ei vaidlustanud Tallinna Haridusameti tegevust ning aktsepteeris Tallinna Haridusameti otsust, jätkates õppelaenu maksete tasumist. 28.04.2011 taotluse näol oli tegemist uue taotlusega, mitte aga 06.11.2008 taotluse lahendamiseks esitatud avaldusega. 28.04.2011 taotlus vaadati läbi seoses seadusandluse muutumisega ning rahuldamata jätmist põhjendati viitega 01.07.2009 jõustunud

§ 18

lõikele 5 ning asjaoluga, et kaebuse esitaja taotlus ei vasta viidatud sättest tulenevatele tingimustele. Tallinna Haridusametil ei ole alust kaebaja poolt esitatud kompromissiettepanekuga nõustuda ning allkirjastada kompromisslepingut. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Tallinna Haridusamet on
2. mai
3. a. käskkirjaga nr. 1.-2/255 õiguspäraselt keeldunud kaebaja õppelaenu kustutamise taotluse rahuldamisest ning ka selles, kas käskkirjaga lahendati kaebaja
4. novembril 2008 või
5. aprillil 2011 esitatud taotlust. Kõigepealt teeb kohus kindlaks, millist kaebaja taotlust on Tallinna Haridusamet lahendanud (I); 3 seejärel võtab seisukoha vaidlustatud haldusakti õigsuses (II) ning lõpuks lahendab menetluskulude jaotuse poolte vahel (III). I
6. Kohus nõustub vastustajaga selles, et A.L.i
7. aprilli
8. a. avalduse eesmärgiks ei olnud
9. novembril
10. a. esitatud õppelaenu põhiosa kustutamise taotluse sisuline lahendamine, kuna
11. aprilli
12. a. avaldusest ei nähtu ühtegi viidet varasemale taotlusele. Vaidlustatud käskkirja pealdisest ega menetluse asjaoludest ei ilmne, et Tallinna Haridusamet oleks lahendanud
13. novembril
14. a. vastustajale esitatud taotlust. Samuti ei taotlenud kaebaja
15. aprilli
16. a avalduses Tallinna Haridusametile
17. novembri
18. a. õppelaenu põhiosa kustutamise taotluse lahendamist, vaid õppelaenu kustutamist. Arvestades ka asjaolu, et
19. aprilli
20. a. avalduse esitamise ajal oli
21. novembri
22. a. taotluse esitamisest möödunud üle kahe aasta, on ebausutav, et Tallinna Haridusamet pidas
23. aprilli
24. a avaldust varasema haldusmenetluse jätkamise taotluseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et Tallinna Haridusamet lahendas vaidlustatud käskkirjas A.L.i
25. aprillil
26. a. esitatud avaldust. II
27. Vastavalt 01.07.2009 jõustunud

muudatustele oli isikul õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele sisuliselt kas 1)

§ 18

lõike 5 alusel ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras või 2) kuni

1. aasta
2. septembrini kehtinud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 361 lõike 6 alusel ning enne

-i jõustumist kehtinud ning õppelaenu lepinguga kehtestatud tingimustel ja korras juhul, kui isiku õppelaenuleping oli sõlmitud enne

-i jõustumist ning isik oli esitanud taotluse õppelaenu kustutamiseks ning tõendid eksmatrikuleerimise kohta seoses õppekava täies mahus täitmisega enne 2009. a 1. juulit (

§ 30

lg-d 1 ja 2).

jõustus

1. septembril
2. Vaidlus puudub selle üle, et A.L.i õppelaenu leping oli sõlmitud 24.09.2005, st pärast

-i jõustumist. Seega ei saa kaebaja viiteid

§ 30lõikele 1 ja 2 ning Ha

S § 361 lõikele 6 pidada asjakohasteks, kuna kaebaja sõlmis õppelaenulepingu pärast

-i jõustumist. Kohus märgib, et kaebaja viidatud haldusasjas nr. 3-09-1951 (M. T. vs Anija Vallavalitsus) oli kaebaja õppelaenu leping sõlmitud enne

-i jõustumist, millest tulenevalt kohaldusid M. T.

§ 30lõigetes 1 ja 2 sätestatud erisused.

Kaebajale vastavad erisused ei kohaldu. Kohus saab seega vaid hinnata, kas A.L. vastas 28. aprilli 2011. a. avalduse esitamise ajal

§ 18lõikes 5 sätestatud tingimustele.

1. A.L.i
2. aprilli
3. a. avalduse esitamise ning lahendamise ajal kehtis

§ 18lg 5 järgmises redaktsioonis: „Isikul, kes enne 2009.

aasta

1. juulit on lõpetanud õppe käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses seoses õppekava täitmisega täies mahus, olnud teenistuses või tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning esitanud taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus, on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele nimetatud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt. Õppelaenu kustutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.“ Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 284 kehtestatud „Õppelaenu kustutamise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) § 4 lg 1 sätestab järgnevat: „Õppelaenu saanud isikul, kellel on kehtiv teenistus- või töösuhe riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, on õigus riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa kustutamisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt, kui ta enne
2. juulit
3. a on: 1) olnud teenistuses või 4 tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures vähemalt 12 kuud ning 2) esitanud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või avalikõiguslikule juriidilisele isikule taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks, kehtiva õppelaenulepingu koos selle kõikide lisadega ja dokumendi, mis tõendab laenusaaja eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.“ Seega

§ 18lg-s 5 ja Korra §-s 4 loetletud õppelaenu kustutamise tingimused kattuvad.

1. Nähtuvalt kohtutoimiku lk-l 6 olevast diplomi koopiast eksmatrikuleeriti A.L.
2. juunil
3. a. seoses koolieelse lasteasutuse õpetaja rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmisega täies mahus. Samas täitus kaebajal 12-kuuline tööstaaž Tallinna lasteaias Karikakar alles
4. augustil
5. a., st ca poolteist kuud hiljem

§ 18lg-s 5 ja Korra § 4 lg-s 1 sätestatud tähtajast.

Ka esitas kaebaja avalduse Tallinna Haridusametile õppelaenu taotlemiseks alles

1. aprillil
2. a. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole menetlustähtajaga, mida on vastavalt HMS §-le 34 võimalik ennistada, vaid materiaalõigusliku tähtajaga, mille ületamise osas on seadusandja ette näinud imperatiivse tagajärje – õppelaenu põhiosa kustutamise õiguse kaotuse. Seega ei saanud vastustaja kehtivaid õigusakte järgides kaebaja
3. aprilli
4. a. taotlust õppelaenu kustutamiseks rahuldada.

§ 18

lõikes 5 sätestatud piirang, mis võimaldas isiku õppelaenu kustutada vaid juhul, kui vastav taotlus oli esitatud enne

1. juulit 2009 ning isik oli olnud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses teenistuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juures tööl vähemalt 12 kuud enne
2. juulit 2009, hakkas kehtima seoses Riigi
3. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi Lisaeelarve seadus) vastuvõtmise ja jõustumisega. Lisaeelarve seaduse §-ga 22 muudeti muuhulgas eeltoodud sätteid, mis Lisaeelarve seaduse § 23 järgi jõustusid
4. juulil
5. Vaidlus puudub selle üle, et enne nimetatud muudatuste tegemist oleks kaebaja
6. augusti
7. a. seisuga täitnud kõik

§ 18

lõikest 5 tulenevad õppelaenu kustutamiseks vajalikud kriteeriumid, milleks olid

§ 15

lõikes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses õppe lõpetamine seoses õppekava täitmisega täies mahus ning tööle asumine kohaliku omavalitsuse asutusse. Seega oleks vastustajal olnud võimalik kaebaja

1. novembril
2. a. esitatud taotlus õppelaenu põhiosa kustutamiseks rahuldada. Kui kaebaja leiab, et vastustaja on tema õigusi vastava taotluse lahendamisel rikkunud, jättes taotluse lahendamata või rahuldamata, on tal õigus vastustaja tegevus halduskohtus vaidlustada.
3. Käesolevas haldusasjas saab kohus võtta seisukoha vaid selles, kas kaebaja
4. aprilli
5. a avalduse esitamise ja lahendamise ajal kehtinud

§ 18lg 5 (alates 1.

juulist 2009 jõustunud redaktsioonis) ning Korra § 4 lg 1 (alates 7. augustist 2009 jõustunud redaktsioonis) on põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga kooskõlas. Lisaeelarve seaduse eelnõu (511 SE) seletuskirja kohaselt oli

§ 18

lõikes 5 sätestatud soodustuse andmise eesmärgiks huvi suurendamine teatud asutustes töötamise vastu, kuid tööturu tänases olukorras ei täida nimetatud säte oma algset eesmärki ning sellest on kujunenud teatud osa õppelaenu võtnud isikute hüve, mis seab põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda õppelaenu mittevõtnud isikud, muude isikute juures töötavad õppelaenu võtnud isikud või õppelaenu võtnud isikud, kellel üldse puudub töö. Seletuskirja järgi oleks riigi tagatud õppelaenu tagasimaksmata osa riigieelarve vahendite arvelt kustutamise lõpetamine alates

1. juulist 2009 vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega vaid juhul, kui tuvastada, et isikud on õppelaenu võtnud vaid seetõttu, et nad teadsid, et kehtib regulatsioon, mille alusel on neil õigus pärast õpingute edukat lõpetamist riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle või teenistusse asumisel laenu kustutamisele riigieelarve vahenditest. Selline väide ei oleks seletuskirja järgi aga kooskõlas õppelaenu olemusega, mille kohaselt on õppelaen riigitagatisega laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Isiku õiguspärase ootuse riivest saaks rääkida vaid juhul, kui isik oleks läinud haridust omandama vaid 5 ja ainuüksi seetõttu, et saada tulevikus õppelaenu kustutamist riigieelarve vahenditest. Seletuskirja kohaselt omandatakse haridust siiski muul põhjusel ning seetõttu ei saa pidada õppelaenu riigieelarve vahendite arvelt kustutamise lõpetamist isiku õiguspärast ootust rikkuvaks. Ka ei saanud isikud võtta õppelaenu selle kustutamise eeldusel seetõttu, et isikutel ei saanud olla õppelaenu võttes teadmist, et laenu kustutamiseks õiguse tekkides on nad saanud riigitööle (puudub nö suunamine riigitööle) või et nad endiselt on riigitööl (riigitöötaja staatus ei ole eluaegne). Lisaks tuleb eelnõu seletuskirja koostajate arvates arvestada, et õppelaenu kustutamise lõpetamiseks on olemas avalik huvi, mis kaalub üles sellist soodustust saanud isikute isiklikud huvid – arvestades õppelaenu kustutamisega riigieelarvele kaasnevat koormust ning asjaolu, et selline soodustus ei täida enam oma algset eesmärki ning seab ebavõrdsesse olukorda isikud, kelle õppelaenu ei kustutatud, on olemas pingelise riigieelarve olukorras ülekaalukas huvi soodustuse lõpetamiseks.
2. Kohus nõustub Lisaeelarve eelnõu seletuskirjas toodud seisukohtadega. Kohus on ühtlasi seisukohal, et pingelise riigieelarve olukorras esines ülekaalukas avalik huvi õppelaenu kustutamise lõpetamiseks.
3. aastal muudeti riigieelarvet lisaeelarve seadustega kahel korral olukorras, kus oli ilmne, et
4. a. riigieelarves planeeritud riigi tulud jäävad üldise majandusolukorra halvenemise tõttu märkimisväärses osas laekumata.
5. aasta riigieelarve koostamisel oli aluseks võetud rahandusministeeriumi
6. aasta suvine majandusprognoos, mis eeldas
7. aastaks 2,6%-list majanduskasvu.
8. aasta lisaeelarve koostamisel lähtuti prognoosist, et Eesti sisemajanduse kogutoodang väheneb
9. aastal reaalselt 8% võrra ning jooksevhindades 6,5% võrra. Sellest tulenevalt prognoositi lisaeelarve seaduse vastuvõtmise ajal, et
10. aasta riigieelarvesse kavandatud 77,117 miljardi krooni suurustest maksutuludest laekub tegelikult 66,405 miljardit krooni, s.o 10,712 miljardit vähem. Samuti peeti reaalseks riigieelarves kavandatud mittemaksuliste tulude laekumata jäämist 0,8 miljardi krooni ulatuses (Vt riigi
11. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 432 SE seletuskirja Riigikogu kodulehel). Eeltoodust tulenevalt tuli pidada põhjendatuks riigieelarve puudujäägi vähendamist erinevate riiklike soodustuste andmise lõpetamise, palkade ning muude kulude kärpisime kaudu. Tuleb märkida, et Riigikohtu üldkogu on pidanud vajadust, vähendada taolises olukorras riigieelarve puudujääki ning suurendada riigi tulusid, põhiseadusega kooskõlas olevaks (Riigikohtu üldkogu
12. märtsi 2010 otsus asjas nr. 3-4-1-8-09, p 105). Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. III
13. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 6