) § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohtule esitatud kaebus leidis kohtuistungi käigus lahenduse ,sest kaebaja teatas, et tal ei ole kohtutäituri vastu enam pretensioone, siis kohtul ei tule koostada lahendit kellegi kasuks ega kahjuks,kuna kaebaja on sisuliselt kaebusest loobunud ning lahendada tuleb ainult menetluskulude küsimus. Kohus saab käesolevas hagita menetluses rakendada analoogiat hagimenetlusega rakendades
5: Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud ,kannab kostja hageja menetluskulud. Nimetatud põhimõtet toetavad ka
7.
lg 1 sätestab : Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 7 sätestab : Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamata ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlus ei olnud põhjendamatu,üksnes avalduse alusel algatatud menetluses ei ole avaldus jäänud rahuldamata. Avaldus –kaebus on tagasi võetud, sellest on loobutud. Avaldus oli esitatud täitemenetluse alustamise peale ning kinni oli peetud eelnevast kohtueelse lahendamise korrast.
kohaselt on kodanikul kohtusse pöördumise õigus.
lg 3 –le viidates tuleb viidata ka TMS § 218 ,mille kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Antud juhul on kaebaja kohtutäiturile tema tegevuse kohta 04.oktoobril 2010 kaebuse esitanud ning saanud otsuse, et kaebus tagastatakse(tl 19 –kohtutäituri otsus),kuna on esitatud selleks seaduses ettenähtud tähtaega mitte järgides. Kaebus on esitatud 05.oktoobril 2010, kuigi esitamise tähtaeg oli 04.10.2010. Kohus leiab , et kaebus on esitatud tähtaegselt , sest kaebaja sai täitmisteate kätte 27.09.2010,mil loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Avaldaja kaebus on seotud täituri tegevusega täitemenetluse algatamise protseduuris. Avaldaja küll leiab , et ,et kohtutäituril ei olnud õigust alustatud täitemenetlust 11.novembril 2010 ,so enne kohtuvaidluse lõpetamist lõpetada , kuid kohus ei pea seda avaldaja arvamust õigeks ,sest täitemenetluse jätkamine oleks olnud ilma selleks aluse olemasoluta ebaseaduslik. Tuginedes eeltoodule kohus lõpetab menetluse avaldaja poolt esitatud nõudest loobumisega ning mõistab kohtutäiturilt välja menetluskulud ,mille avaldaja kandis seoses avalduse 4 esitamisega kohtule tasudes avalduselt nii riigilõivu kui pöördudes eelnevalt advokaadi poole õigusabi saamiseks täitemenetluse algatamise või jätkamise küsimuses.
sätestab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise kohtulahendis.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses
sätestab menetluskulude kindlaksmääramise
lg 1 kohaselt Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Marge Tamme kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.