§-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja T. T. .xx.xxxx.x. lapse J. T. xx.xx.xxxx.x. lapse N. T. . Kostja elab oma vanemate juures ja ei ole lapsi piisavalt toetanud alates 2010.a. detsembrikuust. 2011.a. jaanuarist kuni märtsini elas kostja küll koos lastega, kuid selle aja jooksul andis ta laste ülalpidamiseks 315 eurot ja maksis küttepuude eest 80 eurot. Neil asjaoludel taotleb laste seaduslik esindaja- nende ema I. N. elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 01.12.2010. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja kohtu määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta isiklikult kätte toimetatud 21.mail 2011 (tl.11). Kostja ei ole hagile kohtu poolt antud tähtaja – 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, kirjalikult vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, seega tuleb alaealised J. ja N. T. hagejateks, kuid kuna neil puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 202 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tsiviilkohtumenetlusteovõime, esindab neid PKS § 120 lg 1 alusel tsiviilkohtumenetluses nende ema I. N. leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud ning hageja on 09.septembril 2011 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt
lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud 2
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt
lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.