Obsah (5)

§ 3§ 37§ 20§ 22§ 38

3-11-1446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 21.september 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1446 Haldusasi E.A. kaebus Eest

-s on hüvitise saamise õigus otseselt seotud töötuskindlustusmakse tasumisega ainult töötuskindlustushüvitise korral (

§ 3

lg 1 ja § 6 lg 1 p 2).

§ 37

lg 2 p 1 kohaselt kasutatakse töötuskindlustushüvitiste maksmiseks töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning selle paigutamisest saadav investeeringutulu. 3

§ 3

lg 2 p 3 kohaselt ei ole kindlustatu isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. See tähendab, et juhatuse eest makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja talle ei laiene töötuks jäämisel

-s sätestatud õigused kindlustushüvitiste saamiseks. Kui juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu

mõttes. Samuti ei tõenda töötuskindlustusmakse tasumine, et tegemist on töösuhtega. Vastustaja hinnangul on kaebuse esitaja makstud tasudelt töötuskindlustusmakse alusetult kinni peetud. Enammakstud töötuskindlustusmakseid on võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras maksuhaldurilt tagasi taotleda või tasaarvestada. Erinevalt töötuskindlustushüvitisest ei teki

järgi tööandja maksejõuetuse hüvitise saamise õigus otseselt makstud töötuskindlustusmaksete alusel. Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine

§ 20alusel ei ole otseselt seotud töötuskindlustusmaksete tasumisega.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Vastavalt töötuskindlustuse seaduse (edaspidi

) § 21 lg 1 esitab hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral pankrotihaldur töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Sama seaduse § 22 lg 1 sätestab, et töötukassa vaatab halduri avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

§ 22

lg 11 kohaselt jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud. Eeltoodust tuleneb, et töötukassa peab uurimisprintsiipi järgides hindama tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise aluseks olevaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid igakülgselt ja täielikult. Sealhulgas tuleb tuvastada, kas nõudeavalduse esitaja oli pankrotistunud isikuga tegelikult töösuhetes. Käesoleval juhul keelduti kaebuse esitajale hüvitise määramisest põhjusel, et kaebuse esitajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu, kuna E.A. ja AS Teploimport (pankrotis)vahel sõlmitud lepingu näol on sisuliselt tegemist kokkuleppega juhatuse liikme kohustuste täitmiseks.

§ 3

lg 2 p 1 kohaselt ei ole

kohaselt kindlustatuks juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. 17.

§ 22lg-s 1 sätestatud otsus hüvitise määramata jätmise kohta on kaalutlusotsus.

HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutusõigust teostada koosõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt . Kaebuse väitel on vastustaja on ebaõigesti hinnanud asjas väljaselgitatud asjaoludele ja tõenditele ning teinud väärad järeldused

1. Töötukassa ei vaidle vastu kaebuse esitaja väitele, et ettevõtte juhatuse liikmeks olek ei välista iseenesest töötamist töölepingu alusel ning on vaidlustatud otsuses ka viidanud Riigikohtu lahendis 3-2-1-134-02 väljendatud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme 4 kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt on töötukassa põhjendatult leidnud, et tekkinud vaidluses tuli välja selgitada kaebuse esitajaga sõlmitud lepingu õiguslik iseloom . 19.Töötukassa on otsuse tegemisel tuvastanud ja seda kinnitab ka kaebuse esitaja, et juhatuse liikme lepingut vastavalt põhikirja p.4.3, mis sätestab sellise lepingu sõlmimise kohustuslikkuse ( tl 30 pöördel), kaebuse esitajaga ei olnud sõlmitud ja ainus kaebajaga sõlmitud leping oli temaga 15.07.1999 sõlmitud tööleping müügi- ja ehitusdirektori ametikohale asumise kohta ( tl 4-5). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et äriregistri andmete kohaselt oli kaebuse esitaja ettevõtte ainus juhatuse liige alates 22.09.1999.a. ning kaebuse esitaja on asja arutamisel kinnitanud, et ta tegeles ettevõtte juhtimisega ( tl 49). Töölepingu kohaselt oli müügi- ja ehitusdirektori töö sisuks küttesüsteemide materjalide ja paigaldustööde müügi haldamine, suhtlemine klientidega, alltöövõtjatega, tarnijatega, eelarvete ja hinnapakkumiste koostamine, klientide nõustamine ja süsteemlahenduste väljatöötamine. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult leidnud, et oma sisult võivad need ülesanded olla nii juhatuse liikme kui ka töölepingu alusel tööd tegeva isiku tööülesanded. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.Kaebuse esitajale töölepinguga pandud kohustusi võib samuti iseloomustada kui äriühingu esindamist ja juhtimist.
2. Töötukassa ei ole otsuse tegemisel tuginenud ainuüksi eeltoodud andmete pinnalt tehtud järeldusele, et peale kaebuse esitaja juhatusse määramist luges ettevõtte nõukogu kaebuse esitajaga sõlmitud töölepingust tulenevad ülesanded tema kui juhatuse liikme tööülesanneteks, vaid on kontrollinud, kas poolte vahel esines ka muid töösuhet iseloomustavaid tunnuseid või mitte. Sealjuures on töölepingu tunnuste määramisel vastustaja põhjendatult lähtunud kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses avatud töölepingu mõistest ja kehtiva töölepingu seaduse § 1 lg 1 ,millest lähtuvalt on vastustaja poolt töölepingu tunnustena esiletoodu :töötaja annab oma tööandja käsutusse oma tööjõu ja on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema, töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile ja töölepingu alusel tehtav töö on tasuline, kooskõlas eespoolnimetatud seadustega. 22.Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitajaga töölepingu sõlminud V. Y. on äriregistri andmete kohaselt AS Teploimport ( pankrotis) juhatuse liige. Kuigi kaebuse esitaja on haldusmenetluses töötukassale teatanud ( 16.03.2011 tl 29 pöördel), et ettevõtte nõukogu liige V. Y. täitis AS Teploimport (pankrotis) juhataja kohustusi, jagab kohus vastustaja seisukohta, et väide on paljasõnaline ja tõendamata . Kooskõlas esitatud tõenditega ja tuvastatud asjaoludega on töötukassa järeldus, et kaebuse esitajal puudus tööalane alluvussuhe V. Y., sest kohustus täita nõukogu seaduslikke korraldusi ja alluda nõukogu kontrollile on aktsiaseltsi juhatuse kohustuseks vastavalt ÄS § 306 lg 2 (Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil )ja 3 ( Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis. Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta teisiti.)ning selline alluvussuhe ei kinnita töösuhte olemasolu. Lisaks kinnitab eeltoodud seisukohta kaebuse esitajal töötaja ja tööandja 5 alluvusvahekorra puudumisest töölepingu punkt 2.2., mille kohaselt kaebuse esitajale annab tööülesandeid ning kontrollib nende täitmist vahetult juhataja, aga samuti ametijuhend ( tl 6), millest nähtuvalt on kaebuse esitaja otseseks ülemuseks juhataja. Siinkohal kohus rõhutab, et juhatajaks oli kaebuse esitaja ise.
3. Kaebuse väide, mille kohaselt oli juhatuse liikmena kaebaja ülesanneteks üksnes ettevõtte raamatupidamise korraldamine ja ettevõtte esindamine Eesti Vabariigi finantsasutustes ja riiklikes institutsioonides, ei ole asja arutamisel kinnitust leidnud. Haldusasjas esitatud töölepingutest nähtuvalt ( tl 31 pöördel-32) andis kaebuse esitaja näiteks nii müügijuhile kui ka projektijuhile tööülesandeid ja kontrollis nende tööd. Vastustaja kirjaliku seletuse ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt nähtub AS Teploimport( pankrotis) töötajatega sõlmitud töölepingutest, et lisaks nimetatutele kontrollis ja andis kaebaja tööülesandeid müügi- ja ehitusdirektorile, tehnosüsteemide projekteerijale, küttesüsteemide projektijuhile, küttesüsteemide tehnikule, raamatupidajale jne. Kaebuse esitaja eeltoodule vastuväiteid ei esitanud. Viimatimärgitud töölepinguid ei ole kohtule esitatud, ent kohus ei pea nende väljanõudmist vajalikuks ja leiab, et piisab esitatud töölepingutest. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et nähtuvalt müügijuhi ja projektijuhi töölepingutest võeti kaebuse esitaja juhatuse liikmeks määramise ajal tööle töötajad, kelle tööd kaebuse esitaja kontrollis ja kellele andis tööülesandeid ning kelle tööülesanded ( töö hulgiklientidega, töö klientidega, kalkulatsioonide koostamine, turu analüüs) langevad kokku müügi- ja ehitusjuhi direktori ametijuhendi järgsete töökohustustega, mis kinnitab seisukohta kaebuse esitaja poolt juhtorgani liikme ülesannete täitmisest.
4. Asjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja tegeles sisuliselt ettevõtte juhtimisega, mistõttu asjaolu, et kaebuse esitajaga ei olnud sõlmitud juhatuse liikme lepingut ja formaalselt kehtis sõlmitud tööleping, ei tähenda, et kaebuse esitajale makstud tasu, mida on nimetatud töötasuks, ei olnud sisuliselt ainukese juhatuse liikme tasu. Kuigi kaebuse esitaja eest on makstud töötuskindlustusmakset, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada aktsiaseltsiga töölepingulises suhtes olekut.

§ 3

lg 2 p 3 kohaselt ei ole kindlustatu isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. Tulumaksuseaduse § 9 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas juhatus. Seega kaebuse esitajale juhatuse liikmena on põhjendatult keeldutud tööandja maksejõuetushüvitise määramisest. Samuti on vastustaja asja arutamisel ja kirjalikus seletuses põhjendatult esile toonud, et tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine

§ 20

alusel ei ole otseselt seotud töötuskindlustusmaksete tasumisega.

§ 38

lg 2 p 1 kohaselt kasutatakse tööandja maksejõuetuse hüvitiste maksmiseks koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende paigutamisest saadav investeeringutulu. 25.Eesti Töötukassa 11.05.2011 otsus nr 311000238, millega jäeti kaebuse esitajale tööandja maksejõuetushüvitis määramata, tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. 6 IV MENETLUSKULUD 26. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, ent kuna vastustaja HkMS § 93 lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda üksnes tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 7