3-11-1201/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1201 Haldusasi K.S.a kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni
2. aprilli 2011 protokolli nr 12 otsuse punkti 1.1 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
3. septembril 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: K.S. Vastustaja: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Esindaja: v.adv Katrin Prükk RESOLUTSIOON
4. Jätta K.S.a kaebus rahuldamata.
5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6). ASJAOLUD
6. K.S. osales
7. veebruaril 2011 toimunud kohtutäituri eksamil. Eksam koosnes 29 küsimusest (tl. 15 jj), mille hulgas oli nii valikvastustega kui vaba vastamist eeldavaid küsimusi. Käesoleva vaidluse seisukohast omavad tähtsust eelkõige eksamitöö küsimused nr 13 ja 21, mis olid sõnastatud järgmiselt:
8. Vabatahtlik täitmistähtaeg täitemenetluses algab … ja lõppeb … 1
9. Hüpoteek a. b. c. d. e. f. g. on asjaõigus; on aksessoorne; lõpeb tagatud nõude rahuldamisel; annab õiguse kinnistu müügiks sõltumata nõude olemasolust; tekib hüpoteegilepingu sõlmimisega; võimaldab sellega koormatud kinnistut võõrandada üksnes hüpoteegipidaja nõusolekul; annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada oma nõue võlgniku vara arvelt enne teiste võlausaldajate nõudeid; h. seatakse kohtutäituri poolt täitemenetluses kinnistu arestimisel; i. võimaldab koormata mitut kinnisasja; j. võib seada maksimaalselt 99 aastaks; k. mis asub eespool või samal järjekohal, kustutatakse täitemenetluses kinnistusraamatust kohtutäituri avalduse alusel; l. ulatud üürinõudele; m. on jagatav osadeks. Kaebuse esitaja vastas küsimusele nr 13 järgmiselt: algab täitmisteate kättesaamisest ja lõppeb tähtaja saabumisega. Vastuseks küsimusele nr 21 tähistas kaebuse esitaja ringidega vastusevariandid a, b, g ja i.
10. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjon otsustas
11. aprillil 2011 koosolekul lugeda K.S.a eksami mittesooritatuks ning vastav otsus vormistati koosoleku protokolli nr 12 punktis 1.
12. (tl. 45). Eksamitulemuse spetsifikatsiooni (tl. 21) kohaselt kogus K.S. kokku 27,2 punkti, mida hinnati 2 palliga. Eksami sooritamiseks oleks olnud vaja saavutada tulemus 3 palli, mis eeldanuks minimaalselt 29 punkti kogumist. Samal päeval esitas K.S. eksamikomisjonile taotluse (vaide, tl. 9), et eksami õigusteadmiste testi tulemus üle vaadataks. Eksamikomisjoni
13. aprilli 2011 koosoleku otsusega, mis vormistati protokollis nr 14 (tl. 12), jäeti vaie rahuldamata. KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
14. K.S. esitas
15. mail 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni otsuse, millega loeti ta kohtutäituri eksami mittesooritanuks, tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et komisjon on valesti hinnanud vastuseid eksamitöö küsimustele nr 13 ja
16. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema vastus küsimusele nr 13 on õige ja ammendav, kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõikest 1 tulenevalt on tähtaja alguseks kalendripäev või sündmus, antud juhul siis täitmisteate kättetoimetamine ning sama paragrahvi
17. lõike kohaselt lõppeb tähtaeg tähtaja saabumisel. Oma seisukoha kinnituseks viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07 (p. 14), kus tehakse selget vahet tähtaja alguse ja tähtaja kulgemise vahel ning kus leiti, et reeglina ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Kaebuse esitaja leiab seetõttu, et nimetatud küsimusele antud vastust oleks tulnud hinnata maksimaalse võimaliku 1 punktiga.
18. Küsimusele nr 21 antud vastuse osas ei nõustu kaebuse esitaja eksamikomisjoni seisukohaga, et õiged vastusevariandid olnuksid j, k, l, m. Esiteks viitab kaebuse esitaja asjaõigusseaduse § 5 2 lõikele 1 ja §-le 276 ning märgib, et hüpoteek on igal juhul asjaõigus ning seega oleks vastusevariant a igal juhul õige. Kaebuse esitaja väitel on ilmselgelt ekslik komisjoni seisukoht, nagu oleks hüpoteeki võimalik seada maksimaalselt 99 aastaks ning seega ei saa vastusevariant j õige olla. Samuti ei pea kaebuse esitaja õigeks vastusevarianti k, viidates täitemenetluse seadustiku § 158 lõigetele 1 ja
19. Seevastu peab kaebuse esitaja õigeks kõiki enda poolt märgitud vastusevariante (a, b, g, i).
20. Vastusevariandi b osas leiab kaebuse esitaja, et hüpoteegi aktsessoorsus on mitmeti tõlgendatav. Seejuures viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 (p. 12), kus leiti, et hüpoteegipidaja saab täitemenetluses nõuda kinnisasja müümist vaid hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning hüpoteegi realiseerimine on keelatud tagatava nõudeta. Kaebuse esitaja leiab eeltoodust tulenevalt, et hüpoteek on seega n.ö poolaktsessoorne tagatis. Oma seisukoha kinnituseks viitab kaebuse esitaja Villu Kõve ettekande Hüpoteegist loengumaterjalile, kus märgitakse, et hüpoteek on poolaktsessoorne tagatis.
21. Õigeks peab kaebuse esitaja enda märgitud vastusevarianti g, viidates seejuures TMS § 2 lg 1 punktile 19 ning leides, et sundtäidetakse konkreetset hüpoteeki ning kohtutäitur ei saa hüpoteegi sundtäitmisel nõuda raha maksmist, vaid ainus nõue on hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüük või sundvalitsemine, mis tähendab, et hüpoteegipidaja nõue on seotud vaid hüpoteegiga koormatud kinnisasjaga ning tema nõue saab olla vaid konkreetse kinnisasja sundvõõrandamine või sundvalitsemine. Kaebuse esitaja toob välja, et küsimuse valikvastuses ei märgitud, et teised võlausaldajad oleks hüpoteegipidajad, kus läheks arvesse hüpoteekide järjekohad. Kaebuse esitaja leiab, et tema antud vastus on õige või äärmisel juhul mitmeti tõlgendatav, millisel juhul tuleks see aga õigeks lugeda.
22. Ka vastusevarianti i peab kaebuse esitaja õigeks, viidates AÕS §-le
23. Eeltoodu tõttu leiab kaebuse esitaja, et küsimusele nr 21 antud vastuse eest oleks pidanud ta saama 4 punkti.
24. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eksamikomisjon rikkus õigusaktides sätestatud tingimusi eksamitööde kontrollimisel, kuna kohtutäiturimäärustiku § 76 lg 2 kohaselt peavad õigusteadmiste testi hindama komisjoni liikmed, ent protokolli kohaselt hindas neid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantselei.
25. Kaebuse esitaja peab asjakohatuks vastustaja viidet sellele, et kaebuse esitaja on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo tõttu ega saaks seetõttu niikuinii kohtutäituri ametisse asuda. Seejuures viitab kaebuse esitaja eksamikomisjoni
26. märtsi 2011 otsusele, millega lubati teda kandideerida vabale kohtutäituri kohale.
27. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja väitega, et kohus ei saa eksamitööd sisuliselt hinnata. Seejuures viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-20-00 ning määrusele haldusasjas nr 3-3-1-97-
29. Kaebuse täienduses esitas kaebuse esitaja ka etteheited vastustajale tema vaide läbivaatamisel. Kaebuse esitaja toob välja selle, et vaideotsuses on valesti märgitud vaide esitamise aeg ning eksamikomisjon on rikkunud vaide läbivaatamise 10-päevast tähtaega. Samuti leiab kaebuse esitaja, et vaide on lahendanud selleks mittepädev organ, kuivõrd HMS §-st 80 tulenevalt oleks eksamikomisjon ise saanud vaide kas rahuldada või siis oleks pidanud selle edastama tema üle 3 teenistuslikku järelevalvet teostavale organile. Ka heidab kaebuse esitaja vaidemenetlusele ette, selle raames ei kuulatud ära tema seletusi vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 82 punktile
30. VASTUSTAJA SEISUKOHT
31. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjon peab K.S.a kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks leiab vastustaja, et kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist, kuna
32. aprillil 2011 esitatud vaides ei vaidlustanud kaebuse esitaja eksamiküsimuse nr 21 vastusevariantidele b, j ja k antud hinnangut ega teinud ka etteheiteid eksamitööde kontrollimisele, mistõttu nendes osades ei ole alust kaebetähtaja arvutamiseks eksamikomisjoni
33. aprilli 2011 vaideotsusest arvates.
34. Teiseks leiab vastustaja, et eksamikomisjoni otsus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebuse esitaja on eelnevalt distsiplinaarsüüteo eest vabastatud avalikust teenistusest ning ei vasta seega niikuinii kohtutäiturile esitatavatele nõuetele, mis tähendab, et ka eksami sooritamise korral ei oleks võimalik teda kohtutäituri ametisse nimetada. Samuti selgitab vastustaja, et kaebuse esitaja õigusi ei saa kuidagi rikkuda see, et eksamikomisjon loeb õigeks
35. küsimusele antud vastusevariante j ning k, kuna kaebuse esitaja neid vastusevariante oma töös ära ei märkinud ning ei saanud nende eest ei pluss- ega miinuspunkte.
36. Kolmandaks leiab vastustaja, et kohus ei saa asuda komisjoni asemel eksamitööd sisuliselt hindama ning kohus saab eksami hindamisse sekkuda vaid juhul, kui hinnang näib olevat suvaline, mis antud juhul nii ei ole. Eksamitöö
37. küsimuse osas selgitab vastustaja, viitega TsÜS §-le 135, et kehtiv õigus ega selle kommentaarid vahetegu tähtaja alguse ja kulgemise vahel ei toeta. Eksamitöö
38. küsimuse osas selgitab vastustaja, et AÕS § 325 lõikest 4 tuleneb üheselt, et hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis, samuti märgitakse seda sõnaselgelt asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes. Vastusevariandi g vääraks lugemist põhjendab vastustaja viitega AÕS § 325 lõikele 1 ning selgitab, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud pandiõiguse olemust, mis annab pandipidajale prioriteedi vaid pandieseme arvel.
39. Vastustaja ei nõustu etteheitega eksamitööde kontrollimise nõuete rikkumise kohta, selgitades, et kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantselei abistas eksamikomisjoni eksamitööde hindamisel. Vastustaja selgitab, et arvestades, et osaliselt oli eksami näol tegemist valikvastustega testiga ning testi vastused olid komisjoni poolt kinnitatud, on testküsimuste vastuste kontrollimine tehniline töö ja selle teostamine tehnilise personali poolt ilmselgelt ka lubatav. Samuti märgib vastustaja, et eksamikomisjoni liikmed kontrollisid selle tehnilise töö üle ja andsid eksamitöö eest hinded, mida tõendab kaebaja eksamitöö hindamine, mida eri komisjoni liikmed on hinnanud erinevat. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
40. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuseses seoses, leiab, et K.S.a kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, samuti nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et eksamitöö küsimusele nr 13 antud vastuse eest üksnes 0,5 punkti andmist ei ole eksamikomisjon piisavalt põhjendanud, samas kui
41. küsimuse vastuse eest on kaebuse esitajale lõppkokkuvõttes õige arv punkte antud, mis tähendab seda, et ka juhul kui kaebuse esitaja oleks
42. küsimusele antud vastuse eest saanud maksimaalselt võimaliku 1 punkti, ei oleks terve testi 4 eest antud punktisumma selline, mis õigustaks selle hindamist 3 palliga ehk eksami sooritatuks lugemist.
43. Esmalt ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et kaebus on osaliselt esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Vaidlust ei ole selles, et eksamikomisjon tegi oma otsuse
44. aprillil 2011 ega ka selles, et samal päeval käis kaebuse esitaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas eksamiprotokolli ja oma tööga tutvumas. Vaidlust pole ka selles, et samal päeval esitas ta eksamikomisjonile taotluse, mida viimane käsitas vaidena ning mille eksamikomisjon jättis
45. aprilli 2011 koosoleku protokollis nr 14 kajastatud otsusega rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 9 lõikes 3 on sätestatud, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Käesoleval juhul on K.S. läbinud kohtueelse menetluse, nimelt vaidemenetluse – eksamikomisjon ise on kaebuse esitaja
46. aprilli 2011 taotlust käsitanud vaidena ning sellisena selle ka läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud. Õige ei ole vastustaja seisukoht, nagu oleks kaebuse esitaja vaidlustanud otsuse tema eksamitöö mittesooritatuks lugemise kohta üksnes osaliselt. Vaides esitatud taotlus on sõnastatud järgmiselt: [E]eltoodust tulenevalt palun Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja eksamikomisjonil vaadata ümber minu õigusteadmiste testi tulemus, kuivõrd testi positiivsest sooritamisest jäi puudu väidetavalt 2 punkti. Seega oli vaide esemeks eksamikomisjoni taotlus tühistada otsus, millega loeti K.S. eksami mittesooritanuks ning teha selles osas uus otsus. Asjaolu, et vaide esitaja on otsuse õigusvastasust põhjendanud üksnes teatud eksamiküsimustele antud vastustele komisjoni poolt omistatud väärhinnangutega, ei ahenda vaide eset. Ka kohtule esitatud kaebuse ese on sama – eksamikomisjoni
47. aprilli 2011 otsuse tühistamise taotlus. Haldusakti tühistamise taotluse rahuldamisel saab halduskohus HkMS § 26 lg 1 p 1 alusel teha ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta, teisisõnu saab kohus haldusakti tühistades panna haldusorganile kohustuse kõrvaldada haldusakti negatiivsed tagajärjed, ilma, et kaebuse esitaja peaks kaebuses eraldi esitama vastavasisulist kohustamistaotlust. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse ning kohtueelses menetluses on tehtud otsus kaebuses sisalduva taotluse täieliku rahuldamata jätmise kohta. Seetõttu tuleb kaebetähtaega arvestada HkMS § 9 lg 3 alusel ning see, millal kaebuse esitaja sai esmakordselt teada eksamitulemusest või millal sai ta tutvuda eksamitööga, ei oma kaebetähtaja arvestamise seisukohast tähtsust. Kaebetähtaja arvestamisel ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele ei HkMS § 9 lg 1 ega ka sama paragrahvi lõige 9, millele vastustaja viitas kohtuistungil. Eksamikomisjoni vaideotsus on tehtud
48. aprillil 2011, kaebus on halduskohtule esitatud
49. mail
50. Kuivõrd
51. ja
52. mai langesid laupäevale ja pühapäevale, siis tuleb esmaspäeval,
53. mail esitatud kaebus lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 8 kohaselt esitatuks HkMS § 9 lõikes 3 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.
54. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, nagu alluks sellise eksami hindamine kohtulikule kontrollile vaid väga piiratud ulatuses. Põhiseaduse §-st 29 tuleneb isiku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kusjuures seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Üheks selliseks tingimuseks võib olla ka teatud eksami sooritamine. Haldusasjas nr 3-3-1-20-00 asus Riigikohus seisukohal, et kuna pankrotihalduri eksami tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida oma põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks, kusjuures kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks peavad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus olema kontrollitavad. Samasugusele seisukohale asus 5 Riigikohus ka haldusasjas 3-3-1-97-08 tehtud määruses, kus leidis, et sisulisele kohtulikule kontrollile allub ka gümnaasiumi lõpueksami hindamine. Eelnevast tuleneb, et eksamite tulemused, mis on tihedalt seotud isiku õigusega valida vabalt tegevusala, on täielikult kohtulikult kontrollitavad. Kohtutäituri eksam on loomult eksam, millest sõltub isiku õigus tegutseda kohtutäituri ametis. Nimelt on kohtutäituri eksami sooritamine kohtutäituri seaduse (KTS) § 17 lg 1 punkti 2 kohaselt kohtutäituri ametisse nimetamise eelduseks. Isikut, kes eksamit sooritanud ei ole (ega vasta sama lõike
55. punktis nimetatud tunnustele) ei saa kohtutäituri ametisse nimetada. Seega seondub kohtutäituri eksami tulemus tihedalt isiku õigusega sellel tegevusalal tegutseda.
56. Vastustaja seisukoht, et käesoleval juhul ei piira vaidlustatud ostus kaebuse esitaja õigust kohtutäiturina tegutseda, kuna ta on avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud, ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohane. See asjaolu välistab küll KTS § 17 lg 2 p 4 kohaselt kaebuse esitaja kohtutäituriks nimetamise, ent küsimus sellest, kas kaebuse esitaja vastav KTS § 17 lõikes 2 sätestatud nõuetele, saab tõusetuda alles pärast seda, kui isik on KTS § 17 lõikes 1 sätestatud eeldused täitnud. See, et esineb mõni KTS § 17 lõikes 2 sätestatud alus, mis välistab isiku nimetamise kohtutäituriks, ei võta isikult õigust osaleda kohtutäituri eksamil või vabale kohtutäituri ametikohale kandideerida. KTS § 19 lg 1 kohaselt võib vabale kohtutäiturikohale kandideerida KTS § 17 lõike 1 tingimustele vastav isik. Tõsi, justiitsministri
57. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud kohtutäiturimäärustiku (KTm) § 72 lõikes 2 viidatakse konkursil osalemise eeldusena KTS §-s 17 sätestatud nõuetele vastavusele. Tegemist on aga olukorraga, kus uuema alamalseisva akti (määruse) regulatsioon erineb varasema kõrgemalseisva akti (seaduse) regulatsioonist, millisel juhul tuleb juhinduda seaduses sätestatust. See, et kohtutäituri eksamile lubamise eelduseks ei ole KTS § 17 lõikes 2 sätestatud asjaolude mitteesinemine, on iseenesest ka loogiline, eriti, mis puudutab käesolevas asjas kõne all olevat alust. Kaebuse esitaja on selgitanud, et on talle määratud distsiplinaarkaristuse kohtus vaidlustanud. Vastustajal on küll õigus, väites, et haldusakti, millega distsiplinaarkaristus määrati, vaidlustamine kohtumenetluses ei mõjuta iseenesest selle haldusakti või sellega määratud distsiplinaarkaristuse kehtivust. Kaebuse esitaja pole ka väitnud ega tõendanud, et distsiplinaarkaristuse kehtivus oleks näiteks esialgse õiguskaitse korras peatatud. Samas on võimalik, et kohtumenetluse tulemusena distsiplinaarkaristus tühistatakse. KTS-ist ega kohtutäiturimäärustikust ei tulene, et kohtutäituri eksamitulemuse ajaline kehtivus oleks piiratud. See tähendab seda, et isegi juhul kui eksami tegemise ajal on isikul kehtiv distsiplinaarkaristus, võib tal olla huvi eksam sooritada, lootuses, et vabale kohtutäituri kohale uue kohtutäituri ametisse nimetamise ajaks on see takistus kõrvaldatud (näiteks kohus on distsiplinaarkaristuse tühistanud). Asjaolu, et käesoleval juhul korraldati kohtutäituri eksam konkreetse vaba ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursi raames, ei muuda eelnevat seisukohta kuidagi. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et olles lubanud isiku eksamile, peab eksami korraldaja igal juhul tagama talle eksamitöö nõuetekohase hindamise või, kui selleks on seadusest tulenev alus, keelduma eksamitöö sisulisest hindamisest (läbi vaatamisest). Isikul, kelle suhtes on tehtud otsus, millega loetakse ta mingil tegevusalal tegutsemise õiguse saamise eelduseks oleva eksami mittesooritanuks, on õigus seda kohtulikult vaidlustada.
58. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja etteheitega, et eksamitöid on hinnanud selleks mittepädevad isikud. Vastustaja poolt vaidlusaluses otsuses märgitust, et valikvastustega küsimusi hindasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja töötajad, ei saa asjaolusid kogumis hinnates teha järeldust, et nimetatud isikud oleks langetanud lõpliku otsuse eksamitöö üle. Samas otsuses on 6 kinnitatud, et valikvastustega küsimustele antud vastuseid kontrollisid eksamikomisjoni liikmed, ka eksamiprotokolli lisast (tl. 21) nähtub, et kõik komisjoni viis liiget on omapoolse hinnangu andnud kõigile küsimustele, sealhulgas valikvastustega küsimustele, antud vastuste osas. Sisuliselt ei ole seega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja töötajad teinud eksamiotsust, vaid üksnes tehniliselt kontrollinud seda, kas valikvastustega küsimustele antud vastused on sellised, nagu komisjon on eelnevalt õigeks pidanud. Selle tehnilise töö on eksamikomisjoni liikmed liiatigi üle kontrollinud. Sisulise otsuse igale küsimusele antud vastuse õigsuse kohta on seega siiski teinud eksamikomisjon. Valikvastustega testi esmase kontrollimise delegeerimine eksamikomisjoni teenindavatele muudele isikule, ei ole keelatud ega muuda eksamikomisjoni otsust õigusvastaseks.
59. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse täienduses (tl. 59 jj) tehtud etteheiteid vaidemenetluse läbiviimise kohta. Eksamikomisjoni vaideotsus väljub käesoleva vaidluse esemest. Isegi kui nõustuda, et komisjon on vaidemenetluse läbiviimise eeskirju rikkunud, ei muuda see kohtumenetluses
60. aprilli 2011 eksamiotsusele antavat hinnangut.
61. KTm § 75 lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri eksam kolmest osast: õigusteadmiste test, kaasuste lahendamine (õigusliku arvamuse koostamine) ja vestlus. KTm §-st 76 tuleneb, et eksamiküsimuste vastuseid ja kaasuse lahendusi hinnatakse kuuepallisel skaalal, kusjuures kui õigusteadmiste testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasuste lahendusi ei hinnata ning kandidaat loetakse konkursi mitteläbinuks. Õigusteadmiste testi hindamiseks kinnitab eksamikomisjon koos õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Õigusteadmiste testi koondhinne on komisjoniliikmete antud pallide kogusumma jagatud testi hinnanud komisjoniliikmete arvuga. Vaidlusaluse otsuse kohaselt on eksamikomisjon kinnitanud
62. märtsi 2011 koosolekul koos õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks, kusjuures õigusteadmiste testi läbimiseks vajaliku 3 palli saamine eeldas vähemalt 29 punkti kogumist. Selles küsimuses pole poolte vahel vaidlust. Kaebuse esitaja kogus hindamistulemuste põhjal õigusteadmiste testi eest 27,2 punkti, saades sellega hindeks 2 palli, mis tõi kaasa otsuse, et eksam on mittesooritatud. Poolte vahel on vaidlus aga selles, kas eksamikomisjon on õigesti hinnanud kaebuse esitaja poolt õigusteadmiste testi küsimustele nr 13 ja 21 antud vastuseid.
63. Kohus leiab, et eksamikomisjoni hinnang küsimusele nr 13 antud vastusele on põhjendamatu. Vastustaja selgituse ning eksamiprotokolli lisa (tl. 21) kohaselt oli vastuse eest sellele küsimusele võimalik saada maksimaalselt 1 punkt. Vaidlusalune küsimus oli sõnastustud järgmiselt: 13.Vabatahtlik täitmistähtaeg täitemenetluses algab ... ja lõpeb ... ning kaebuse esitaja vastas sellele järgmiselt: algab täitmisteate kättesaamisest ja lõpeb tähtaja saabumisega. Kaebuse esitaja vastust on hinnatud 0,5 punktiga ning vaideotsuses on vastustaja selgitanud hindamistulemust sellega, et kaebuse esitaja on TsÜS § 135 lõikes 1 sätestatut arvestades valesti määratlenud tähtaja alguse. Kohus leiab, et eksamikomisjoni põhjendus ei õigusta vastuse hindamist poolväärtuslikuks. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. TMS § 24 lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates muuhulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. TsÜS § 135 on pealkirjastatud Tähtaja algus ja lõpp ning selle
64. lõikes on sätestatud, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kaebuse esitaja väide, et sellest sättest tulenevalt tähistab tähtaja algust mingisugune sündmus või kalendripäev, on iseenesest õige. Kohtu hinnangul on eksamitöö
65. küsimus koostatud õiguslikus mõttes küündimatult, kuna juhul kui eesmärk oli 7 küsida eksaminandilt kaebetähtaja kulgemise kohta, oleks tulnud küsimus täpsemalt sõnastada ning küsida mitte tähtaja alguse, vaid tähtaja kulgemise alguse kohta. Test on iseenesest selline kontrollivorm, mis eeldab küsimuste ja neile eksaminandile ette antud valikvastuste väga täpset ja läbimõeldud esitamist. Püstitades küsimuse ebatäpselt, tuleb ka vastust vastavalt hinnata. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja oma vastuses õigesti sidunud vabatahtliku täitmise tähtaja ühelt poolt täitmisteate kättetoimetamisega, milline sündmus määrab ära vastava tähtaja alguse ning teiselt poolt täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtpäeva saabumisega. Küsimuse sõnastust (kahe lüngaga lause) arvestades ei saanuks eksaminandilt eeldada põhjalikumat vastust või täpsemaid selgitusi. Kuna küsimus on püstitatud ebatäpselt, ent selle ebatäpse püstituse raames on vastus õige ja ammendav, ei ole alust vastuse hindamiseks vähema kui maksimaalse 1 punktiga. Seetõttu leiab kohus, et eksamikomisjon on K.S.a tööle andnud põhjendatust 0,5 punkti vähem.
66. Järgnevalt on vaidlus küsimusele nr 21 antud vastuse hindamise üle. Eksamiprotokolli lisast nähtuvalt oli sellele küsimusele antud vastuse eest võimalik saada maksimaalselt 4 punkti. Vaideotsuses (tl. 14) on välja toodud, et õigeteks vastuseks loeti vastusevariandid j, k, l ja m, kusjuures ka iga vale vastuse märkimine andis sama palju miinuspunkte kui vastava küsimus õige vastuse eest. Samuti tuleneb vaideotsusest, et komisjon luges tööde hindamisel õigeks ka vastusevariandi a. Vaidlust pole selles, et selline hindamise kord oli eksamineeritavatele eksami alguses teada (tl. 46). Kaebuse esitaja tähistas selle küsimuse juures ringidega vastusevariandid a, b, g ja i ning vastust on hinnatud 0 punktiga, kuna kaebuse esitaja märkis ära kask õiget vastust ning kaks vale vastust.
67. Esiteks on kaebuse esitaja välja toonud selle, et vaideotsuses õigena nimetatud vastusevariant j ei saa olla õige, seevastu peaks õige olema vastusevariant i. See seisukoht on iseenesest õige, ent ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust, sest kaebuse esitaja on vastusevariandi i oma töös ära märkinud ning komisjon on selle õigeks lugenud. Seega on komisjon tegelikult õigeks lugenud vastusevariandid a, i, k, l ja m. Vastustaja poolt viidatud hindamise juhendi kohaselt oli Valikvastustega küsimusel vale vastuse märkimisel saab eksamineeritav sama palju miinuspunkte, kui vastava küsimuse õige vastuse eest (kui näiteks küsimus annab maksimaalselt kolm punkti ning valikvastustest kolm on õiged, annab iga õige vastus 1 punkti ja iga ebaõige vastus 1 miinuspunkti. Sellise hindamise korral muudab eksami kontrollimisel tehtud eksamikomisjoni otsus lugeda lisaks varem määratutele õigeks ka vastusevariant a, õigete ja valede vastuste eest antavate punktide ja miinuspunktide suurust. Kuna küsimuse eest on maksimaalselt võimalik saada 4 punkti ning vastusevariante, mille komisjon lõpuks õigeks luges, oli 5 (a, i, k, l ja m), siis ei anna iga õige vastus mitte 1 punkti, vaid 4/5 ehk 0,8 punkti ning sama palju saab eksamineeritav vale vastusevariandi äramärkimise eest miinuspunkte.
68. Vaidlust ei ole selle üle, et õiged on kaebuse esitaja eksamitöö
69. küsimusele antud vastusevariandid a ja i. Ka eksamikomisjon on need õigeks lugenud. Valeks on eksamikomisjon lugenud vastusevariandi b (hüpoteek on aksessoorne) äramärkimise. Kohus leiab, et selles osas on eksamikomisjoni seisukoht õige. Tagatise aktsessoorsuse all peetakse üldteadaolevalt silmas seda, kas tagatise kehtivus sõltub tagatava nõude olemasolust ning kas selle kehtivus lõpeb tagatava nõude lõppemisega või mitte. Üldteada on õigusteoorias tagatiste jagamine aktsessoorseteks ja mitteaktsessoorseteks. Asjaõigusseaduse § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Käsipant seevastu lõpeb panditud nõude lõppemisega (AÕS § 284). Aktsessoorseteks tagatisteks on ka erinevad võlaõiguslikud tagatised (nt. käendus – võlaõigusseaduse § 153 lg 1 p 8 1). Üldlevinud õigusteoreetilise lähenemise kohaselt ei ole hüpoteek seega aktsessoorne tagatis. Kaebuse esitaja viited Riigikohtu seisukohale ning doktor Villu Kõve ettekandele on iseenesest asjakohased, ent ei muuda eksamikomisjoni hindamisotsustust vääraks. Isegi kui liigitada tagatisi kolmeks: aktsessoorsed, poolaktsessoorsed ja mitteaktsessoorsed, ei oleks siiski alust valikvastustega testis, kus nö. jah/ei valikuvariandiks on hüpoteek on aktsessoorne, seda õigena ära märkida. Asjaolu, et hüpoteegi mitteaktsessoorsus on piiratud, nagu Riigikohus seda selgitab või et doktor Kõve nimetab seda poolaktsessoorseks tagatiseks, ei anna alust väita, et tegemist on aktsessoorse tagatisega. Seega on eksamikomisjon õigesti leidnud, et
70. küsimuses vastusevariandi b äramärkimine on väär ning kaebuse esitajale on selle eest teenitult antud miinuspukte. Käesoleva otsuse eelmises punktis märgitu kohaselt oleks miinuspunkte tulnud küll 1 asemel anda 0,
72. Põhjendatult on eksamikomisjon vääraks lugenud ka vastusevariandi g äramärkimise. Nimetatud vastusevariant sisaldas väidet Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada oma nõue võlgniku vara arvelt enne teiste võlausaldajate nõudeid. Vara on TsÜS § 66 kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisit. AÕS § 325 lg 1 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega ei anna hüpoteek hüpoteegipidajale eelisõigust oma nõude rahuldamiseks kogu võlgniku vara arvel, vaid üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Seega on vastusevariandis g esitatud väide väär ning kaebuse esitaja poolt selle äramärkimine tõi õigustatult kaasa miinuspunktid.
73. Kaebuse esitaja on samuti leidnud, et õigeks ei saa lugeda eksamikomisjoni poolt õigeks peetud vastusevarianti k. Kuna kaebuse esitaja seda vastusevarianti oma töös ära ei märkinud, ei saanud ta selle eest ei pluss- ega miinuspunkte. Isegi kui eksamikomisjon on selle vastusevariandi ekslikult õigeks lugenud, ei muuda see kaebuse esitaja tulemust. Ainsana mõjutaks see üksnes seda, kui palju punkte või miinuspunkte tuleks ühe õige või vale vastusevariandi eest anda, arvestades, et kogu küsimus andis maksimaalselt 4 punkti. Kaebuse esitaja seisukohast ei muudaks see aga midagi, kuna nii ehk naa on ta märkinud kaks õiget ja kaks vale vastusevarianti, mis tähendab, et sõltumata konkreetsele vastusevariandile antavate punktide arvust (vastavalt kas 1 või 0,8) oleks
74. vastuse eest antavate kogupunktide arv
76. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et eksamitöö eest talle omistatud 27,2 punkti asemel oleks kaebuse esitaja töö väärinud
77. küsimusele antud vastuse eest 0,5 punkti enam,
78. küsimuse eest oleks kaebuse esitaja pidanud ikkagi saama 0 punkti. Seega kokkuvõttes oleks tema õigusalaste teadmiste test väärinud 27,9 punkti, mis oleks aga ikkagi vähem kui 3 palli teenimiseks vajalik 29 punkti. Seega on eksamikomisjoni lõppjäreldus eksami mittesooritamise kohta õige ning kaebus tuleb rahuldamata jätta.
79. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja on taotlenud kaebuse esitajalt 700 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja õigusabikulu on mittevajalik ja põhjendamatu. Halduskohtute praktikaks on aastate jooksul asutud seisukohale, et haldusorganil ei ole õigust üldjuhul nõuda kaebuse esitajalt õigusabikulude väljamõistmist, välja arvatud juhtudel, kui vaidluse on sedavõrd keerukas, kaalukas või ebaharilik, et mõistlikult ei saa eeldada, et haldusorgan osaleks kohtumenetluses oma ametnike või liikmete kaudu. Käesoleval juhul vastustajaks olev eksamikomisjon koosneb õigusala asjatundjatest, komisjoni kohtus 9 esindanud Katrin Prükk on ise komisjoni liige, vaidlus pole sedavõrd keeruline ega välju haldusorgani tavapärase tegevuse valdkondadest, et tingimata vajalik oleks sisseostetud õigusabiteenuse kasutamine. Õigusabikulu ei saa õigustada sellega, et eksamikomisjoni liikmete töö ei ole tasustatav. Haldustegevus hõlmab endas ka kohustust selle tegevuse käigus tehtud otsustusi vajadusel kohtumenetluses kaitsta ning asjaoluga, et komisjoni liikmed ei saa oma töö eest tasu, ei saa õigustada komisjoni ülesannete valikulist teostamist. Eeltoodu tõttu tuleb kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 10