3-11-1402/2

3-11-1402 Kohtumäärus Pärnus

1. juunil 2011.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud kirjalikus menetluses läbi T. S taotluse riigi õigusabi saamiseks t e g i k i n d l a k s: 07.06.2011 esitas T. S Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks kohtutäitur Svetlana Põllult T.Sle tekitatud kahju summas 215 000 krooni hüvitamiseks. Taotluse asjaolude kohaselt võõrandas kohtutäitur 09.07.2007 täiteasjas nr 181/2004/249 läbiviidud enampakkumise käigu kaebajale kuulunud Jussi kinnistu. Eelnimetatud täiteasjas oli täitedokumendiks avaldajale Saare PP 25.08.2003 a. koostatud kiirmenetluse otsus 11218150 , väärteoasjas nr 274003001495, mis jõustus 10.09.
2. T.S on seisukohal, et : „Kuni 21.07.2005 kehtinud karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sõnastuse kohaselt ei asutud otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on üks aasta, 21.07.2005 kuni 31.12.2009 kehtinud sõnastuses - … möödunud kaksteist kuud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TMS § 804 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 lõike 1 punkt 3 alusel lõpetamisele 10.09.2004 (21.07.2005 kuni 31.12.2009 kehtinud sõnastuse kohasel alates 10.03.2005)seoses selle täitmise aegumisega.“ Kohtutäitur S. Põllu aga jätkas aegunud täiteasja nr 181/2004/249 täitmist, arestides kaebajale kuulunud Jussi kinnistu. 14.06.2007 arestimise aktis määras kohtutäitur kinnisasja hinnaks 80 000 krooni. Kinnistu võõrandati 09.07.2007 toimunud enampakkumisel alghinnaga. Kaebaja, kandes karistust kinnipidamisasutuses, arestimise/ enampakkumise juures ei viibinud, samuti ei teavitanud kohtutäitur avaldajat täitetoimingute tegemisest, mistõttu puudus T.Sl igasugune võimalus täitetoimingute vaidlustamiseks. 17.02.2010 täiturile esitatud kahju hüvitamise nõudele saadud vastuses keeldus kohtutäitur kahju hüvitamisest. 04.11.2010 kordas T.S kohtutäiturile oma nõuet tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid korduvalt esitatud nõudele kohtutäitur ei vastanud. Põhjusel, et avaldaja ei ole saavutanud kohtutäituriga kohtuvälist kokkulepet tekitatud kahju hüvitamiseks pöördus kaebaja avaldusega halduskohtu poole. Eeltoodust nähtuvalt on kaebus sisuliselt kohtutäiturilt kahju hüvitamise nõudes avaldaja enda poolt juba valmis kirjutatud, vajalik on vaid kaebus nõuetekohaselt ära vormistada ja kõigi oma väiteid kinnitavate tõendite/dokumentide juurdelisamisega kohtule esitada. Tasuda tuleks riigilõiv, kuid piisavate rahaliste vahendite puudumisel on võimalik taotleda ka riigilõivu tasumisest vabastamist. Taotluse materjalidest nähtuvalt on T.S taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist 10.05.2010 Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-10-18321, mille on kohus 24.05.2010 määrusega ka rahuldanud. Seega võib järeldada, kaebaja on teadlik võimalusest esitada kohtule koos kaebusega taotlus enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi ka RÕS) § 10 lg 2 alusel lahendab riigi õigusabi taotluse kohus, kelle pädevuses on asja lahendamine, milleks riigi õigusabi soovitakse. Antud juhul on Tallinna Halduskohtu pädevuses lahendada riigi õigusabi taotlus kaebuse esitamiseks kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis tähendab seda, et vajalikud asjaolud selgitatakse kohtumenetluse käigus välja olenemata sellest, millist materjali protsessiosalised esitavad. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid õigusi sõltumata menetlusosaliste õigusteadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel. Oluline on ka kaebuse esitamine tähtaegselt, milleks on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitatavate kaebuste puhul üldjuhul aega 3 aastat, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates (HKMS § 9 lg 4). Kui kannatanu pöördus esmalt kahju hüvitamise taotlusega haldusorgani poole, kuid ei nõustunud täituri otsusega, pidi ta kaebuse halduskohtule esitama 30 päeva jooksul (RVastS § 18 lg 2). Täpsustusi on võimalik ka hiljem juurde esitada. Täpsustamist vajavate asjaolude korral jätab kohus kaebuse käiguta ning selgitab, kuidas ning millises osas oleks vaja seda täiendada. Kui seejärel peaks taas selguma, et riigi kulul advokaadi määramine võiks olla siiski põhjendatud, on võimalik õigusabi uuesti taotleda. Tulenevalt eeltoodust on taotlus ennatlik ja jääb rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 471 lg 2, RÕS § 7 lg 1 p 1 ja § 15 lg 8 kohtunik m ä ä r a s:
3. Jätta T. S riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamise päevast arvates Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Aivar Koppel, halduskohtunik 2