KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-21818 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 13.0

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Pooled leppisid 22.05.2008 töövõtulepinguga nr 15 kokku, et hageja teostab vastavalt lepingu p-le 2.2 XXXXX, XXXXX XX XX elumaja välised ehitustööd ning maja välised ja sisemised sanitaartehnilised ja elektritööd kokkulepitud mahus peatöövõtu korras. Töövõtulepingu juurde 14.07.2008 sõlmitud lisa p 2 kohaselt lepitakse tööde tegelik maht kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Hageja on oma kohustused täitnud kooskõlas töövõtulepinguga ja hea ehitustavaga. Kostja on teostatud tööd vastu võtnud ja sellekohased üleandmis-vastuvõtu aktid pretensioonideta allkirjastanud. Kostja poolt on hagejale tasumata 15 656,08 krooni. Hageja on kostjale teostatud tööde eest arved esitanud, kostja arveid vaidlustanud ei ole. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastavat kohustust tulenevalt 22.05.2008 töövõtulepingust ei eksisteeri, kuna kostja on tasunud õigeaegselt ja lepingule vastavalt kõik oma senised lepingust tulenevad kohustused hageja ees. Töövõtuleping puudutab üksnes kindlustusseltsi poolt 1/3 kostjale ja 2/3 V K väljamakstud kindlustushüvitise alusel teostatavaid töid ehk maja ühiseid remonttöid. Vastavalt töövõtulepingu punktile 8.2 leppisid pooled kokku, et lepingu alusel teostatavate tööde eest tasuvad kostja 31,2 % ehk 191 142 krooni ja V K 68,8 % ehk 421 494 krooni tööde maksumusest.
3. Pärast tööde alustamist sõlmiti poolte vahel töövõtulepingule 14.07.2008 lisa, milles p-s 2 lepiti kokku, et tööde tegelik maht lepitakse kokku enne tööde algust ja allkirjastatakse kõikide osapoolte poolt. Augustis 2008 sõlmiti lisa nr 2, milles täpsustati lepingu lisas 1 toodud tööde nimekirja ja hindu. 18.09.2008 töövõtulepingu lisaga elektritööde kohta täpsustati samuti lepingu lisas 1 toodud tööde nimekirja ja hindu. 28.09.2008 töövõtulepingu lisas elektritööde kohta olid toodud täiendavad teenused, mis ei kuulunud lepingu lisas 1 toodud nimekirja, seetõttu tasus kostja summa 2598,36 krooni ise. 09.03.2009 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga on töö vastu võetud. Nimetatud lepingu lisadega leppisid pooled kokku tööde teostamise väiksemas summas kui maja põlengu- ja veekahjustuste likvideerimise hinnapakkumises ja töövõtulepingu lisas
4. Tööde väiksemas mahus teostamisest tulenevalt vähenes proportsionaalselt ka lepingu p-s 8.2 nimetatud rahaline summa (st lepingus märgitud 31,2% ja 68,8% ei olnud enam summaliselt sama, kuna summa muutus). Nimetatud asjaolu ei muutnud aga töövõtulepingu p-s 8.2 toodud põhimõtet, mille järgi kõik lepingu alusel teostatud tööd tasutakse hagejale selliselt, et kostja tasub 31,2 % ja V K tasub 68,8 %. Esimese astme kohtu otsus
5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja, kostja ning V K vahel on 22.05.2008 sõlmitud hagis nimetatud töövõtuleping nr 15, millega hageja kohustus teostama XXXXX, aadressil XXXXXX XX XX, asuva elumaja välised ehitustööd ning maja välised ja sisemised sanitaartehnilised tööd ning elektritööd kokkulepitud mahus peatöövõtu korras. Samuti ei olnud vaidlust selles, et 14.07.2008 on pooled sõlminud töövõtulepingu juurde lisa, mille kohaselt lepitakse teostatavate tööde tegelik maht 2

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

1. Maakohus on uurinud tõendeid piisavalt ning jõudnud õigete järeldusteni .Kohus on analüüsinud kõiki olulisi asjaolusid ning viidanud lahendis ka kõigile hageja poolt hagiavalduses välja toodud lepingu lisadele.
2. Hageja leiab apellatsioonikaebuses, et poolte vahel sõlmitud lepingu lisadega on muudetud tasu maksmise proportsioone ning seetõttu on maakohtu otsus vale. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on õigesti aktsepteerinud kostja positsiooni selles osas, et kuigi pärast poolte vahel lepingu sõlmimist on lepingu lisadega muudetud tööde mahtu ei ole siiski muudetud lepingu p-s 8.
3. sätestatud poolte vahel kokkulepitud tööde eest tasumise proportsiooni osavõlgnike vahel. Teistsugust tasumise kokkulepet viidatud lepingu lisad ei sisalda, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi muud tõendit tööde eest tasumise kokkuleppe osas. Menetluskulude jaotus ja selgitus 16.

§ 173

lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda.

17.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Malle Seppik Gaida Kivinurm Kaupo Paal 4