← Eesti

2-10-29691/22

Obsah (7)§ 150§ 660§ 187§ 430§ 432§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-10-29691; BIGBANK AS versus Evi Pehtla ja H

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Kinnitada poolte vahel

  1. mail 2011 sõlmitud alljärgnev kompromissleping: hageja BIGBANK AS (reg kood 10183757, asukoht Rüütli 23), keda esindab Liisu Kreisman, ühelt poolt ning kostjad Evi Pehtla (isikukood 46107036013; aadress Tallinna mnt 22 pk 47, Viljandi) ja Heiko Riiet (isikukood 38403216014; aadress Kooli 7b-24, Sindi) teiselt poolt, sõlminud kompromisslepingu alljärgnevas:
  2. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud: 1.
  3. hageja on kohtule esitanud hagi kostjate vastu 4954,62 euro nõudes.
  4. Kostjad tunnistavad tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 5695,62 eurot, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 2.1.
  5. 3768,63 eurot tagastamata krediidisumma, 2.1.
  6. 670,46 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2.1.
  7. 920,28 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 10.05.2011.a. seisuga, 2.1.
  8. 189,25 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu, 2.1.
  9. 147,00 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud. 2.
  10. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 367,49 eurot, millest 21,73 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 271,62 eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 95,87 eurot on hageja õigusabikulud. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.
  11. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 543,25 eurot, millest 271,62 eurot taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i Swedbanki arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse “lep nr 0900427/45kt, tsiviilasi nr 2-10-29691, riigilõivu osaline tagastamine".

  1. Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku 6063,11 eurot, millest 5695,62 eurot moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 367,49 eurot lepingu punktis 2.
  2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20900427459 alljärgnevalt: 4.
  3. tasudes alates 2011.a. maikuust kuni 2011.a. septembrikuuni igakuiselt hiljemalt
  4. kuupäevaks solidaarselt 50 eurot. 4.2 tasudes võla jäägi hiljemalt 12.10.2011.a. ühekordse maksena.
  5. Kui kostjad ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist

(14)päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. 6. Maksete tasumisega viivitamisel tasuvad kostjad hagejale solidaarselt viivist 0,0603 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 271,62 eurot BIGBANK AS-i kontole nr 1120092793 Swedbank AS-s (selgitusse märkida lep nr 0900427/45kt, tsiviilasi nr 2-10-29691, riigilõivu osaline tagastamine), mis laekus BIGBANK AS-i kontolt nr 10002006454004 AS-s SEB Pank 18.06.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699; ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Selgitada:

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; kompromisslepingu kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud 2 Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja 18.06.2010 tasutud riigilõivust 543,25 eurot (8500 krooni) tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 271,62 eurot. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.