2-10-62125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.september 2011 Võru kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohtuistungile ei ole ilmunud kostja, kellele on kohtukutse kätte toimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 7.mail 2011.a.

(tl 92) ja kostja on kohtule teatanud, et eelmisel päeval haigestus laps ja abikaasa ei tulnud Tartust koju, mistõttu ei saa ta kohtuistungile tulla ning taotleb kohtuistungi edasilükkamist (tl 95). Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile on kohtul õigus

§ 410alusel teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsus.

Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist (tl 98). Kohus leiab, et ei esine

§ 413

lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid, sest kostja ei ole põhistanud kohtule mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega esitanud sellekohaseid tõendeid. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 410, 413 lg 1 sätteid arvestades hageja taotlusel asja tagaseljaotsusega.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. 2

§ 444

lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.veebruaril 2006 laenulepingu (leping 1) summas 100 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.03.

1. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.11.
2. Lepingu p 10.1 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 alusel. 12.07.2006 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 60 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas, tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Lepingu 2 p 5.
3. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. 01.02.200931.03.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. Hageja saatis kostjale 10.06.2009 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 25.06.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustab hageja kohtumenetlust kogu võlgnevuste sisenõudmiseks. 10.08.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ning 23.07.2009 sulges lepingu 2 kasutuslimiidi. Seisuga 10.detsember 2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 120 896,43 krooni (7 726,69 eurot), millest lepingust nr 1 tulenev võlgnevus kokku 50 161,10 krooni (3 205,88 eurot; põhiosa on 40 473,04 krooni, intress 4 947,41 krooni ajavahemiku 30.01.2009 kuni 10.08.2009 eest ja põhiosa viivis 4740,65 krooni ajavahemiku 30.01.2009 kuni 10.12.2010 eest); lepingust nr 2 tulenev võlgnevus kokku 70 735,33 krooni (4 520,81 eurot; põhiosa on 59 942,18 krooni, intress 2 424,24 krooni ajavahemiku 01.02.2009 kuni 23.07.2009 eest ja põhiosa viivis 8 368,91 krooni ajavahemiku 31.03.2009 kuni 10.12.2010 eest). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktika kohaselt ei ületa väljamõistetavate viiviste suurus põhinõude suurust. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 413lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja 3

§ 367

sätestatut viivis põhinõudelt, so 6 417,70 eurolt alates hagi esitamisest, so 13.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui 6 417,70 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 798,90 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 12 500 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendi ( tl 8) .

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv 12 500 krooni, s.o. 798,90 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt R. P. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 798,90 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 798,90 eurot. Kohtunik: 4