← Eesti

2-11-20317/4

Obsah (10)§ 142§ 407§ 444§ 448§ 367§ 113§ 162§ 1741§ 144§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 09.augustil 2011.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20317 Tsiviilasi

) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-20317 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot (750.00 krooni) ja hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 63.91 eurot. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank AS või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 1700157198 Nordea Pank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule sisuliselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja perekonnaliikmele edasiandmiseks kostjale.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt

§ 448

lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 18.02.2008.a. sõlmisid kostja ja Aarnet OÜ kui müüja Ego järelmaksu müügilepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx (Leping), mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba (sülearvuti Celeron 530) ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising ASle (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti). Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.02.2010.a. intressimääraga 19,9%. Kostja ei suutnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita ning hageja ütles lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata järelmaks ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kuna kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud, pöördus hageja algselt kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Et 22.03.2011.a. kohtumäärusega jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, oli hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga 259.13 eurot ja tasumata intresse 15.01 eurot. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Lepingu juurde kuuluva Lepingu üldtingimuste p 8.2 kohaselt kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi koheselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja on teatanud kostjale saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta teatise koostamise ja postitamise eest menetlustasu. Seega on hageja nõue 3.20 (50.00) krooni osas kirja koostamise ja postitamise kulude eest võla menetlemise tasuna põhjendatud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust summas 259.13 eurot tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 29.04.2011.a.

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t.

kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 63.91 eurot ja

§ 144p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kuludest 750.00 krooni.

Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 111.84 eurot.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.