Obsah (9)

§ 128§ 127§ 208§ 217§ 222§ 214§ 111§ 219§ 237

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2011, Tallinn Tsiviilasja number

) § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata, mida tõendab Pärnu Maakohtu maksekäsus 20.04.2009 tehtud määrus, milles kohustati hagejat tasuma kostjale põhinõue 10 482 krooni ja kõrvalnõuded. Seega keeldus kostja põhjendatult puudusi kõrvaldamast enne, kui hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Hageja ei ole kostjale pärast oma võlgnevuse tasumist teatanud, et ta soovib jätkuvalt kostja poolt puuduste kõrvaldamist, mistõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist ning puuduste kõrvaldamata jätmisest tulenevat õigust nõuda viivist. 15.

§ 128

lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja väite kohaselt soovis ta pärast remonti korteri võõrandada, kuid kuna kostja töös esinesid puudused, siis ei õnnestunud temal korterit müüa enne kinnisvara hindade langust.

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Antud juhul on tõendamata, et kostja oleks teadnud hageja soovist pärast korteri remontimist see võõrandada ja võtnud seetõttu endale vastutusriski. Kostja ei saanud ega pidanudki ette nägema töövõtulepingu sõlmimisel kahju tekkimist hagejal, kuna hageja sellele asjaolule tähelepanu ei juhtinud. Korteriomand on käesoleva ajani müümata ning ühtegi tõendit ei ole esitatud, millest nähtuks, et hagejal oli lepingu sõlmimise ajal korteri müügi soov.

1. Samuti on alusetu ekspertarvamusele tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Ekspertarvamuse sisust lähtuvalt ei olnud selle tellimine vajalik. Eelnevalt oli allkirjastatud puuduste kõrvaldamise akt, milles olid fikseeritud töös esinenud puudused. Kui hageja oleks tähtaegselt täitnud oma lepingulised kohustused, siis oleks ka kostja täitnud omapoolsed kohustused või oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt oma kohustuste täitmist. Apellatsioonkaebus
2. S A palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi osaliselt rahuldada ning mõista kostjalt välja tekitatud kahju 265.58 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt teostas kostja töid hageja poolt määratud isiku M.S juuresolekul ning nimetatud isik kirjutas ka tööde vastuvõtuaktile alla. Antud väide ei vasta tõele. Kohtuistungil selgus, et korteriukse avas M.S oma isa palvel, kuna viimane ei saanud seda teha, kuigi apellant palus just nimelt M.S isal töömeestele uks avada. Tööde teostamise juures kedagi ei olnud ja pärast kasutati vastustaja tööliste poolt lihtsalt ära olukorda ning kästi M S alla kirjutada. Mingeid volitusi selleks ei olnud apellandi poolt M.Sle antud ja keegi ka talle ei teatanud, et tööd juba valmis on.
4. Kohus leidis, et apellandi korteris paigaldati aknalauad lepingus kokkulepitud mõõdus. Kohus jättis tähelepanuta, et puuduste kõrvaldamise aktis on tunnistatud puudusi aknalaudade osas ja kokku ei lepitud väiksemates aknalaudades. Mõõdud võttis vastustaja. Kohus on alusetult jätnud välja mõistmata tekitatud kahju 4155.48 krooni ehk 265.58 eurot. Apellant pöördus koheselt pärast tööde teostamist vastutaja poole ja seda korduvalt. Vastustaja põhjendus, et kuna apellant ei täitnud oma rahalisi kohustusi, ei pidanud ka nemad midagi tegema, ei ole asjakohane. Igasugustel töödel on garantii ja kuna tööd 5 teostati sisuliselt praagina, siis on alust ka nõuda kahju hüvitamist. Vastustaja kirjale, millest teatati, et tekitatud on kahju, ei reageeritud.
5. Kohus leidis, et ekspertarvamuse kulutuste nõue summas 5000 krooni on alusetu. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja loobus selles osas kohtuistungil nõudest. Antud juhul on tegemist kohtu väga subjektiivse hinnanguga ja terve kohtumenetlus oli suunatud kostja huvide kaitsmisele kohtu poolt.
6. Kohus on kohtuotsuses kajastanud fakte, mis ei vasta tegelikele asjaoludele, otsus on põhjendamata ja keeleliselt arusaamatu. Samuti vastuoluline ja motiveerimata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohustused on mõlemal lepingupoolel, kuid antud juhul ei ole vastustaja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et summa 4155.48 osas oli kostja nõus pidama kompromissläbirääkimisi. Vastustaja seisukoht
7. OÜ Arutech Parimad Aknad palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
8. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada osaliselt menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata nõue 4155.48 krooni ja menetluskulude jaotuse osas. Vaidlustatud rahaline nõue koosneb lepingu alusel hageja poolt kostjale tasutud aknalaudade maksumusest 901.88 krooni, paigalduse maksumusest 2235.60 krooni ja aknalaudade demontaaži maksumusest, milleks hageja on arvestanud ½ paigaldamise kuludest ehk 1118 krooni.
10. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste tegelikkuses asetleidnud asjaolude üle: 1) 27.06.2008 sõlmisid nad lepingu (t lk 12, lisa nr 1 lk 9-10), millega kostja kohustus valmistama ja paigaldama hageja eluruumi 6 akent koos 4 aknalaua ja 6 veeplekiga; aknaavad mõõtis kostja töötaja; 2) hageja tasus 27.06.2008 ja 03.07.2008 ettemaksuna 10 600 krooni (t lk 7); ülejäänud lepingujärgne tasu mõisteti kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses määrusega 20.04.2009 (kostja tasus selle samal kuul); 4) paigaldus toimus 15.08.2008 ja üleandmise-vastuvõtmise aktile (t lk 66) andis allkirja isik, kelle käes olid hageja eluruumi võtmed; 5) 06.10.2008 allkirjastas kostja töötaja akti märkuste (puuduste) kohta töös (t lk 11, tõlge lk 72), kusjuures puudusena oli muuhulgas nimetatud aknaplokist lühemad aknalauad; 6) kostja keeldus puuduse kõrvaldamisest ja aknalauad on senini vahetamata.
11. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise suhte töövõtuks. Hageja on hagiavalduses lähtunud müügilepingu regulatsioonist.

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Arvestades vaidlusaluse puuduse iseloomu (valmistatud aknalauad olid võrreldes aknaplokkidega lühemad, seega ilmselt pigem valmistamise, mitte aga paigaldamise probleem), lähtub kolleegium vaidluse lahendamisel

-i

1. peatüki (müügileping) ja
2. peatüki (kohustuse rikkumine) sätetest. Maakohus jättis tähelepanuta, et vaidluse lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu, et tegemist on tarbijalemüügiga

§ 208

lg 4 mõttes (majandustegevuses tegutsev müüja ja majandus- või kutsetegevuses mitte tegutsev füüsiline isik ostjana ning lepingu esemeks vallasasi). 27. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, milliste mõõtudega aknalauad kostja valmistas ja paigaldas. Seega tuleb tuvastada, kas on tõendatud hageja väide, et temale müüdud ja 6 paigaldatud aknalauad (nende mõõdud) ei vasta poolte vahel 27.06.2008 sõlmitud lepingu tingimustele. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna paigaldatud aknalauad vastasid nendele mõõtudele, mis olid märgitud allkirjastatud lepingudokumendis (t lk 10), siis ei ole müüja lepingut rikkunud. Puudub vaidlus, et aknaavad mõõtis müüja esindaja, seega isik, kelle erialastele oskustele sai ostja tarbijana õigustatult tugineda. 06.10.2008 ja fotoga (t lk 16) on tõendatud, et valmistatud ja paigaldatud aknalauad on lühemad kui aknaplokid. Seega ilmselt ei sobi need tooted selleks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ning tõendatud on, et valmistatud ja paigaldatud asjad ei vasta lepingutingimustele

§ 217lg 2 p 2 mõttes.

28. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt (

§ 222lg 1).

29. Käesolevas asjas on kostja kirjaga 30.10.2008 (t lk 61) tõendatud, et kostja nõustus esinenud puudused kõrvaldama, kuid alles peale seda, kui hageja on maksnud tasumata osa hinnast. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja keeldumine ei olnud kooskõlas seaduse ega pooltevahelise lepinguga. Kuigi faktiliselt olid valmistatud aknalauad ostja valduses alates 15.08.2008, siis õiguslikult ei olnud tööde vastuvõtmist toimunud ja ostuhinna tasumata osa tasumise kohustus ei olnud tulenevalt

§ 214lg-st 2 sissenõutavaks muutunud.

Lepingus oli lõpphinna tasumine seotud tööde vastuvõtmisega (p 3.2). Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et 15.08.2008 vormistatud üleandmisevastuvõtu akt tõendab asjade üleandmist ostjale kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Puudub vaidlus, et aktile kirjutas alla mitte ostja, vaid isik, kelle kätte oli ostja andnud korteri võtmed, et paigaldajad korterisse sisse saaksid. Hageja eitab sel isikul tööde vastuvõtmiseks temapoolsete volituste olemasolu. Kostja ei tõendanud, et akti allkirjastanud isikul oleksid olnud volitused lisaks hageja korteri ukse avamisele/sulgemisele ka hageja nimel tööde vastuvõtmiseks või et nimetatud isik oleks allkirja andes kostja töötajatele volituste olemasolu kinnitanud. Seega ei ole tõendatud alused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 rakendamiseks. Hageja ei pidanudki paigaldamisega samal päeval vastuvõtmist korraldama, sest lepingu p-de 2.2 ja 2.5 kohaselt oli ta kohustatud korraldama tööde vastuvõtmise kolme päeva jooksul pärast tööde lõpetamise kohta teate saamist. Sellist teadet hagejale ei esitatud. Seega ei olnud põhjendatud ka müüja keeldumine puuduste kõrvaldamisest viitega pooltevahelistele vastastikustele kohustustele ning viitamine

§ 111lg-le 1.

Puudub vaidlus, et müüja ei kõrvaldanud puudusi ka siis, kui ostja maksekäsu kiirmenetluses tehtud kohtumääruse alusel tasumata hinnaosa aprillis 2009 tasus ega ole seda teinud ka kohtumenetluse ajal. 30. Asjakohased ei ole kostja vastuväited sel alusel, et kuna 15.08.2008 akt ei sisaldanud ostja pretensiooni puuduste kohta, siis puudub tal õigus neile hilisemalt viidata. Isegi kui lugeda nimetatud akti tööde vastuvõtmist tõendavaks dokumendiks (millega kolleegium eelmises otsuse punktis esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu), on selline seisukoht vastuolus

§ 219lg-ga 1 ja § 220 lg-ga 2.

Viidatud sätete kohaselt on ostetud asja kohustatud viivitamatult üle vaatama ja lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama ainult ostja, kes sõlmis müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Tarbijast ostjale sellist kohustust seadusest ei tulene ja juhul, kui sellekohased punktid tarbijalemüügi lepingus sisalduvad, on need tühised vastavalt

§ 237lg-le 1.

Täiesti arusaamatuks jääb kostja seisukoht, nagu oleks 06.10.2008 akti näol tegemist täiesti uue töö tellimisega. Ükski tõend seda seisukohta ei kinnita. 31. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ostja on õigustatud ise asja parandama ja nõudma müüjalt selleks tehtud mõistlike kulude hüvitamist vastavalt

§ 222lg-le 5.

Hageja on oma eeldatavate kulude suuruseks määranud kokku 4155.48 krooni (nõue on lahti 7 kirjutatud otsuse p-s 24). Samas nähtub arvestusest, et hageja on paigaldamise kuluna arvestanud kõigi lepingujärgsete toodete paigaldamise eest tasutud kogu rahasummat 2235.60 krooni. Kuna aga aknalauad moodustasid lepinguobjektist vaid osa (lisaks 6 akent ja 6 veeplekki) ning aknalaudade paigaldamine seega paigaldusega seonduvate toimingute mahust mitte enam kui 1/3 osa, tuleb mõistliku kulu arvestamisel tuleb seda asjaolu arvesse võtta. Konkreetseid tõendeid kulu täpsemaks tõendamiseks hageja ei esitanud (näiteks hinnapakkumist). Eeltoodu alusel asub kolleegium seisukohale, et mõistliku kuluna puudustega aknalaudade vahetamiseks tuleb lugeda tõendatuks 3600 krooni ehk 230 eurot.

1. Lisaks nähtub vaidlustatud maakohtu otsusest, et selle resolutsioon ja põhjendav osa on vastuolulised. Nimelt jättis maakohus otsuse resolutsiooni kohaselt hagi täies ulatuses rahuldamata, sama järeldus nähtub ka otsuse p-st 13, kuid otsuse p-s 5 leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Sellisel kujul ei ole otsus selge ega üheselt mõistetav ning on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik. Otsuse sisu seaduslikkus on sätestatud TsMS §-s
3. Hagi osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud jaotada vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas asjas esitas hageja maakohtusse rahalise nõude suuruses 118 642.38 krooni. Maakohus jättis selle täies ulatuses rahuldamata. Apellatsiooniastmes vaidlustas hageja otsuse 4155.48 krooni osas. Sellest kuulub rahuldamisele 3600 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele 3% ulatuses. Järelikult jäävad hageja maakohtus kantud menetluskuludest kostja kanda 3% ja kostja menetluskuludest hageja kanda 97%. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 87% ulatuses. Seega apellatsioonimenetluses kantud kuludest jäävad 13% hageja ja 87% kostja kanda. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok