tjad Dmitri Rumjantsev (xxxxxxxxxx) ja Olga Rumjantseva (xxxxxxxxxxxx),
tjate esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa. RESOLUTSIOON:
tja I) ja Olga Rumjantseva (
tja II) vastu haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 23 857 krooni 53 sendi ja viivise 4053 krooni 28 sendi väljamõistmiseks.
tjate ühisomandis on kaks korteriomandit aadressil Tallinnas, Lubja 7 asuvas elamus korter nr 3, üldpinnaga 109,6 m2, ja korter nr 4, üldpinnaga 185,7 m2. 23.03.2007 toimus Lubja 7B korteriomanike üldkoosolek ning moodustati korteriühisus Lubja 7B. Majavalitsejaks valiti Leili Tint, kes täidab majavalitseja kohustusi. Majavalitsejal on õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse Lubja 7B nimel.
tjatele väljastati igakuuliselt neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest arved, kuid
tjad keeldusid neid tasumast. Ajavahemikul jaanuar 2009 – oktoober 2009 on
tjate omandis oleva korteri nr 4 põhivõlg 17 104 krooni 11 senti ja viivis 3443 krooni 4 senti ning
tjate omandis oleva korteri nr 3 põhivõlg 6753 krooni ja viivis 610 krooni 24 senti.
tjatele esitatud arvete koosseisu kuulus tasu tarbitud kütte, veeja kanalisatsiooni, prügiveo, gaasipliidi, halduse, remondifondi ja ühekordse makse eest. Korteriühisuse Lubja 7B majanduskava ja kodukorra kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma majavalitseja arveldusarvele kaasomandi korrashoiu ja haldamisega seotud kulud, osutatud kommunaalteenused ja eraldised remondifondi ning ühekordsed maksed majanduskavas ja kodukorras ettenähtud suuruses ja korras.
tjale esitatud arvete aluseks on olnud korteriühisusele Lubja 7B esitatud ja korteriühisuse poolt tasutud Eesti Gaas AS, AS Cleanaway, KÜ Lubja 7a, AS Eesti Energia arved. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud vastavalt Lubja 7B korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja Lubja 7B kinnitatud 2009.a majanduskavale. Korteriühisuse 2009.a majanduskava p 3 kohaselt on tähtajalt tasumata arvetelt viivis 0,5% päevas. Hageja on viivist arvestanud korteri nr 3 osas 01.07. 01.11.2009 eest kokku 610 krooni 24 senti ning korteri nr 4 osas 01.03. – 01.11.2009 eest 3443 krooni 4 senti. 23.03.2007 üldkoosolek ei olnud otsusevõimetu, kuna Lubja 7B korterelamus oli 5 korteriomandit ja üldkoosolekul osalesid kolme korteri omanikud, seega on
Igal korteriomanikul on
lg 1 kohaselt 1 hääl, sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, 23.03.2007 ja 06.12.2008 koosolekute otsused on vastu võetud häältega 3 poolt ja 1 vastu või erapooletu ning on seega vastavad
sätetele. Kohus on varasemalt mitmel korral tunnistanud korteriühisust Lubja 7B õigusliku subjektina.
lg 4 kohaselt kehtivad korteriomaniku õigusjärglase suhtes varasemad üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid olenemata sellest, kas ta nendega nõustub või mitte.
tjad ei esita valitsejale arvestite tarbijanäite ega võimalda valitsejale ligipääsu näidikutele. Korteriomanike esitatud näidud fikseeritakse vastavas andmeraamatus ning kõigil korteriomanikel on õigus nende andmetega tutvuda. Üldelektri kulu on kõigi kaasomanike vahel jagatud vastavalt majanduskavas kinnitatud põhimõttele (vastavalt reaalosa suurusele). Alates 2009.a aprillist ei kajastu üldelektri kulu eraldi ühegi Lubja 7B korteriomaniku arvel, sest üldtarbimist mõõtvale näidikule tõkestavad
tjad juurdepääsu ning
tja lülitas omavoliliselt välja üldtarbimises oleva gaasikatla, samuti trepikoja- ja välisvalgusti, millega teoreetiliselt viidi üldelektri tarbimine nulli. Alates 2009.a oktoobrist on
tja I lõhkunud välja korterelamu Lubja 7B kogu maja teenindanud, kaasomandis olnud gaasikatla ja lõiganud läbi teistesse korteritesse soojust 2 tarnivad torud ja asendanud selle isikliku oma tarbeks mõeldud katlaga. Üldelektri mõõdikust laseb
tja arvatavasti läbi oma isiklikuks tarbeks mineva voolu, mistõttu on üldelektri kulu varasema 50 - 80 kw kuus kasvanud mõistatuslikult 300 - 500 kw kuus, kuigi ainsaks ühiselektrit tarbivaks elemendiks oleks koridoris asuv säästupirn ning välisvalgusti, kuid kahjuks ei ole ka need enam töös. Samas on
tjate elektritarbimine vähenenud võrreldes varasemaga ligi 3 kordselt. Ühiselektri tarbijapaigaldise kontrollpaneel asub avaldaja poolt hõivatud lukustatud ruumis, kus ta vajadusel elektripaigaldised kontrollide (Eesti Energia, kohtutäitur ja politsei) saabudes ka tagasi sisse lülitab. Avaldaja poolt omavoliliselt hõivatud ruumi suhtes on jõustunud kohtulahend 2-07-5821, milles on sõnaselgelt öeldud, et ei ole tõendatud, et tarbijapaigaldiste ruum oleks
tjale kuuluva korteri reaalosa ning sellele juurdepääsu tõkestamine
tja poolt on ebaseaduslik. Otsuse täitmisega tegeleb kohtutäitur, kes on teinud kohtule ettepaneku
tja trahvimiseks. Algatatud on ka kriminaalmenetlus, milles on tunnistatud kannatanuteks korterite 1,2,5 ja 6 omanikud. Kuna tarbijanäite fikseerivad paigaldised on
tjate poolt omavoliliselt kontrollitavas ruumis,
tjad näite ühisusele ei teata, alates 2009.a maist ei ole
tjad ka otse Eesti Energia AS-ile midagi tasunud, on
tjatele elektrienergia tasu arvestatud järgmisel ainuvõimalikul viisil: kogu maja üldelektri näidust, mis asub majavalitseja ja
tjatele vabalt ligipääsetavas kohas ning mille alusel Eesti Energia korteriühisusele arveid väljastab, arvestatakse maha korterite 1, 2, 3, 5 ja 6 esitatavate näitude põhine tarimine ning kuna üldelektri tarbimine eeltoodu põhjustel puudub, on jääk käsitletav korteri nr 4 tarbimisena. Sel teel saadav tarbimisnäit kajastub ka
tjatele esitatavas arves.
tjate võlgnevuse tõttu ähvardab elektrienergiast ilmajäämine ka teisi korteriomanikke, kes korralikult oma näite teatavad ning tarbitud elektri eest igakuiselt tasuvad. Üldkoosolekul on kokku lepitud prügikulude jaotamises reaalosa ruutmeetrite järgi. Selline kulujaotus kehtib seni, kuni üldkoosolekul ei lepita kokku teisiti. Seejuures on 06.12.2008 üldkoosoleku otsused kehtivad, koosolekult puudus korteriomanikest ainult J. H, häälteenamusega vastuvõetud otsused kehtivad
Ühisusel on 360 l, mitte 100 l prügikonteiner. Konteinerit tühjendati varem 2 -3 korda kuus, kuid seoses prügi vähesusega alates 01.03.2010 üks kord kuus. Lubja 7B korteriühisuse konteiner ei ole kunagi olnud lukustatud, konteineri avamise eest tuleks prügifirmale eraldi tasuda ning seega kajastuks konteineri lukustatus prügiveoarvetel.
tjate väidetav kokkulepe prügi ladustamiseks KÜ Lubja 7A konteineris ei oma tähtsust, kuna
tjad on korteriomanikeks Lubja 7B korteriühisuse hallatavas elamus ning ei oma tähtsust, kas nad soovivad kasutada oma õigust ladustada prügi Lubja 7B konteineris või viia seda mujale. Hagejatele ei ole teada, et
tja oleks kohaliku omavalitsuse poolt vabastatud kohustuslikust olmeprügi äraveost. Tõendamata on
tja väide, et 2009.a oktoobris ta tasus Lubja 7B ühisuse eest Eesti Energiale 5000 krooni, Eesti Energia klienditeenindaja poolt 2010.a jaanuaris väljastatud õiendist sellise summa tasumist 2009.a. oktoobris ei nähtu.
tjad on oma vastusele lisatud lisas 3 näidanud enda tasumisena summad, mille on tegelikult tasunud korter 6 omanik. 20.04.2010 seisuga on
tjatel tarbitud ja maksmata arvete võlg Eesti Energiale juba 22 088 krooni 31 senti ning Eesti Energia ähvardas kogu majal 29.04.2010 elektri välja lülitada. Majavalitseja tegi päringuid teenusepakkujatele, et saada teada, kas
tjad on tasunud tarbitud teenuste eest otse teenuse osutajale.
tjate poolt teenuspakkujatele tehtud vähesed ja harvad maksed kajastuvad ühisuse poolt
tjatele esitatud arvetel. Teised kaasomanikud on kandnud otseseid kulutusi lumekoristusele, uuele välisuksele, vihmaveetorudele, katlamaja hooldusele jne. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja jätta menetluskulud
tjate kanda. 3
tjate vastus 2.
tjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 23.03.2007 üldkoosolekul osalesid hagejad, kellele kuulusid sellel ajal kortermajas Lubja tn 7B korteriomandid. Protokolli kohaselt puudusid üldkoosolekult korteriomanikud N H ja J H, kellele kuulusid kinnistusraamatu andmetel üle poole kinnisasja Lubja tn 7B kaasomandi osadest.
lg-st 2 tulenevalt ei olnud Lubja tn 7B korteriühisuse moodustamise üldkoosolek 23.03.2007 otsustusvõimeline ja sellel vastu võetud otsused on tühised. Seega on tühine ka Leili Tindi majavalitsejaks valimine ja talle ühisuse nimel lepingute sõlmimiseks volituste andmine, samuti majanõukogu valimine ning Lubja tn 7B korteriomanike nimel L. Tint või A. Annus poolt sõlmitud lepingud, millega korteriomanikele on võetud kohustusi. Samuti on õigustühised ning ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi arved, mis on esitatud korteriomanikele korteriühisuse Lubja 7B nimel, samuti nimetatud arvetest tulenevad nõuded korteriomanike, kaasaarvatud
tjate, suhtes. Hagejatel puudub hagi esitamiseks alus, kuna poolte vahel puudub võlasuhe. Ainuüksi arve esitamisest võlasuhet ei teki. Arvete esitamiseks peab olema õiguslik alus. Hagejatel ei ole seadusest või kehtivast lepingust tulenevat õigus
tjatele nõuete esitamiseks. Puuduvad tõendid ja viited
tjate poolt kahju õigusvastasele tekitamisele ning muudele VÕS §-s 3 nimetatud võlasuhte tekkimise alustele. Jääb arusaamatuks, mille alusel on hagejateks hagejad kui füüsilised isikud. Hagile ei ole lisatud tõendit, mis tõendaks hagejatena hagiavalduses esinevate isikute õigust esindada korteriühisust Lubja 7B. Selline volitus ei omaks ka tähendust, kuivõrd korteriühisuse Lubja 7B moodustamine on õigustühine. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, et
tjad oleksid hagejatega sõlminud kaasomandi eseme korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe. Õigus nõuda kulutuste hüvitamist tekib siis, kui hagejad on
tjate eest vajalikud kulutused kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste osas kandnud. 06.12.2008 üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja tagantjärele tehtud. Sellist koosolekut toimunud ei ole, koosoleku protokollis osalejaks märgitud N. H tegelikult koosolekul ei osalenud. Koosolekul osalenud isikutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, mistõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline ning koosoleku otsused on tühised ega oma õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui arved oleksid esitatud õiguslikel alustel, ei ole põhjendatud korteritele 3 ja 4 esitatud arved, kuna arvetel sisalduvate kommunaalteenuste kogused ei vasta tegelikkusele. Üldelektri jaotamine vastavalt iga korteri reaalosa suurusele on vastuolus heade kommetega ega vasta elementaarsele loogikale. Trepikojas põlev elektripirn valgustab trepikoda võrdselt kõigile korteriomanikele, iga korteri reaalosa suurus ei oma tähtsust ega suurenda üldelektri kulu.
tjad ei tunnista nõuet arvetel kajastatud üldelektri osas summas 120,70 krooni. Lisaks on üldelekter
tjatele esitatud arvetel välja toodud üksnes korteri nr 4 eest ja sedagi vaid kolmel arvel nr 200902/00002, 200901/00001 ja 200903/00003. Hilisematel arvetel üldelektrit ei ole ja jääb arusaamatuks, kuidas üldelektri kulu on korterite vahel üldse jagatud. Kuna arvetel on elektrienergia kulude arvestusel märgitud vaid kulutatud kilovattide kogused ja ei ole märgitud arvestusperioodi alg- ega lõppnäitu, ei ole arved kontrollitavad. Lisaks ei ole arvete alusel üldse võimalik vahet teha üldelektri kogustel, mida tuleb korteriomanike vahel jagada, ja korteri poolt tarbitud elektrienergia kogusel. Samuti on heade kommetega vastuolus kortermaja kaasomandi vähemuse omanike otsus jagada prügiveoga seotud kulud vastavalt korteriomanike reaalosade suurusele. Korteriomandi reaalosa m2 iseenesest ei tooda prügi ja
tjad on nõudnud prügiarvete jagamist igas korteris elavate isikute arvule.
tjad ei pea võimalikuks ühineda kortermaja Lubja 7B kaasomanike poolt vastu võetud kaasomandi ühise majandamiskavaga. Samuti on hagejate poolt korraldatud 4 prügi hoiustamine halvasti, sest konteiner on pidevalt täis ja
tjatel ei ole seda võimalik kasutada ja seetõttu ladustavad
tjad oma prügi teistest Lubja 7B korteriomanikest eraldi. Seetõttu on Lubja 7B ühisuse prügiveo arved
tjatele põhjendamatud.
tjad ei kasuta kommunaalteenuseid tasuta, vaid nad on kandnud summad otse teenuste osutajatele: Eesti Energia AS-ile 2009.a kokku 10 596 krooni 82 senti (samal ajal on ülejäänud korteriomanike elektrienergia tarbimise eest Eesti Energia AS-ile kantud 7574 krooni 52 senti); KÜ-le Lubja 7A on vee eest tasunud 1550 krooni, AS-ile Eesti Gaas gaasi tarbimise eest. Hagiavalduses toodud
tjate võlgnevuse arvestus ei vasta tõele.
tjad ei ole kunagi ühisusele ega hagejatele tasunud arvestuses laekumiste all näidatud summasid. Lubja 7B majas teostatav raamatupidamine ei vasta raamatupidamisseadusele ega kajasta reaalselt majaelanike makseid ja nende poolt tarbitavate kommunaalteenuste koguseid. Hagejate nõuded igakuiste remondifondi, halduskulude ja ühekordsete maksete osas on täiesti alusetud, kuna majas ei teostata mingit hooldust ega remonditöid. Täielikult põhjendamatu ja korteriomanike õigusi riivav on eelmiste perioodide võlgnevuste katmiseks ühekordsete võrdsete maksete kogumine.
tjate vastu hagiavalduses esitatud nõue erineb arvetel kajastatud võlgnevusest ja viivisest seisuga 14.11.2009 19 726 krooni 56 sendi võrra ning hagis esitatud väited
tjate võlgnevuse olemasolu ja selle suuruse kohta on alusetud, paljasõnalised, kuna hagile lisatud tõendid on tõendamiseks kõlbmatud ning hagis toodud väidete ja nõuete suurusega vastuolus.
tjad ei tunnista hagiavalduses esitatud põhinõude suurust ja sellest tulenevaid kõrvalkohustusi viivise näol. Samuti on põhjendamatu ja heade kommetega vastuolus nõutav viivise määr 0,5% tasumata summalt päevas. Maakohtu otsus 3. 12.11.2010 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis
tjatelt hagejate kasuks välja 27 910 krooni 81 senti, riigilõivu 5000 krooni ja jättis menetluskulud solidaarselt
tjate kanda. Hagejad on esitanud
tjate vastu elamu majandamiskulude hüvitamise nõude. Pooled on Lubja 7B elamus asuvate korteriomandite omanikud.
tjatele kuuluvad ühisomandina korteriomandid Lubja 7B-3 (1096/6008 kaasomandist) ja Lubja 7B-4 (1857/6008 kaasomandist). 23.03.2007 korteriomanike üldkoosolek otsustas moodustada korteriühisuse ja elamu valitsejaks valida Leili Tint. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega anti valitsejale õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse Lubja 7B nimel.
tjate väited 23.03.2007 otsuse tühisusest ei ole põhjendatud ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
lg-st 1 ja §-st 9 tulenevalt tekib korteriomanike ühisus automaatselt kinnisasja korteriomanditeks jagamisega ning kehtib kuni korteriühistu moodustamiseni, korteriomanike eraldi otsus ühisuse moodustamiseks ei ole vajalik. Koosoleku pädevuses on valida valitseja ning kinnitada majandamiskava.
lg 3 järgi tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, mis kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Nii on ka korteriühisuses Lubja 7B tehtud korteriomanike otsused
tjale kohustuslikud.
tjal puudub õiguslik alus keelduda maksmast kommunaalteenuste eest tasu vastavalt temale kuulunud korteriomandi ruutmeetri järgi, kuna vastavalt on korteriomanikud otsustanud. Nimetatu on analoogiliste suhete tavapärane praktika. Samuti sätestab
lg 1, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 5 Õige on
tjate väide, et korteriomanike üldkoosoleku otsusevõime sõltub koosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluvatest kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest, mitte korteriomandite arvust. Samas on võimalik korteriomanike vähemuse poolt kehtivate otsuste vastuvõtmine korduskoosolekutel, mistõttu ei saa tuletada koosoleku otsuste tühisust üksnes sellelt pinnalt, et koosolekul osalenutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest. Kinnistusraamatu andmetel kuulus ühisuse moodustamise ajal korter nr 3 J. Hammerile (1096/6008 mõttelist osa kaasomandist) ja korter nr 4 N. Hammerile (3078/6008 mõttelist osa kaasomandist), kokku neile seega 4174/6008 mõttelist osa, mis moodustab üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.
tjad kanti korteriomanikena kinnistusraamatusse alles vastavalt korteri nr 4 osas 09.01.2009 ja korteri nr 3 osas 17.06.2009. J. Hammer ja N. Hammer 23.03.2007 üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud. Vastupidi – N. Hammer (kes on J. Hammeri ema), on osalenud korteriühisuse koosolekutel, osalenud ühisuse majanduskavade vastuvõtmisel ning tunnustanud valitseja tegevust ja ühisuse õigusvõimelisust tema vastu võlgnevuse väljamõistmiseks algatatud kohtuvaidluses kompromissi sõlmimise kaudu.
lg 4 kohaselt kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kinnistusraamatusse kandmata. Hagejad nõuavad
tjatelt põhivõla 23 857 krooni 53 sendi väljamõistmist.
lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 alusel on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Korteriühisuse Lubja 7B majanduskava p 3 sätestab korteriomanike kohustused kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele.
tjatele väljastati igakuiselt arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Ühisus on
tjatele esitanud arveid 01.01. – 01.11.2009
tjate omandis oleva korteri nr 4 osas kokku 17 104 krooni 11 senti ning korteri nr 3 osas 01.
tjad näite ei esitanud. 6
tjatele esitatud arvetega ja korteriühisuse otsusega ning 2009.a majandamiskavaga on hagejate nõue tõendatud.
tjale esitatud arvete aluseks on korteriühisuse poolt tasutud arved AS-le Eesti Gaas, AS-le Cleanaway, KÜ-le Lubja 7a ja AS-le Eesti Energia. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud vastavalt Lubja 7b korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja majanduskavale. Hagejad on arvesse võtnud
tjate poolt otse teenuseosutajatele tehtud makseid, kuigi
tjad ise ei ole vastavaid andmeid ühisusele esitanud. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust
tjate väited, et
tjal on oma prügikonteiner ning erikokkulepped Korteriühistuga Lubja 7A, mille kaudu toimub Lubja 7B korteriomanike veevarustus ja kanalisatsioon. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidele kaasomanikele. Korteriühisuse üldkoosolekul vastu võetud 2009.a majandamiskavaga on kindlaks määratud kaasomandi korrashoiu ja osutatavate teenuste eest tasumise kord.
lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutab kaasomanik kaasomandi eseme korrashoiu kulude eest iga juhul vastavalt oma osa suurusele. Kui kaasomanik soovib vabatahtlikult lisaks mingeid kulusid kanda ja sõlmib eraldi lepinguid, ei vabasta see teda kaasomanike otsuste alusel jaotatud kulude tasumisest. Sellest
lg-s 1 sätestatud põhimõttest kõrvalekaldumiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe.
tjad ei ole valitsejatele teatanud oma näitusid. Hagejad on võrrelnud
tjate poolt teenuse osutajatele tehtud makseid ja kajastatud need
tjatele väljastatud arvetel. Kuivõrd
tjate vastuväited ei ole rohkem kontrollitavad, jättis kohus tähelepanuta
tjate paljasõnalised vastuväited, et arvetel näidatud suuruses vett ja kanalisatsiooni ning üldelektrit ei ole
tjad tarbinud. Kohtul puudus kahtlus hageja arvestuse õigsuses. Kuna
tjad ei ole esitanud hagejate vastu mingit vastunõuet ega tasaarvestuse vastuväidet, ei analüüsinud kohus
tjate üldsõnalisi ja tõendamata väiteid, et
tja I on oma vahendite arvel remontinud kaasomandi esemeks oleva elamu katust.
lg 1 kohaselt koostab valitseja kalendriaastaks majanduskava ja lg 2 alusel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.
lg 3 järgi esitab valitseja korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi.
lg 4 kohaselt võivad korteriomanikud oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist. Seega on
tjal õigus nõuda igal ajal korteriühistu valitsejalt vastava kalendriaasta aruande esitamist, millest nähtuksid tema õigused ja kohustused. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka
tjate väide, et ühisuse esitatud arvetel nõutakse arvete tasumist valitseja Leili Tindi isiklikule arvele.
Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriühisuse kodukorras on sätestatud viivis 0,5% päevas tasumata summalt.
tja ei ole esitanud vastuväiteid viivise matemaatilise arvestuse kohta. Kohus rahuldas hagi ja mõistis
tjatelt hagejate kasuks välja põhivõlgnevuse 23 857 krooni 53 senti ja viivise 4053 krooni 28 senti. VÕS § 65 lg 2 alusel on
tjad hagejate ees solidaarvõlgnikud. Kohus jättis menetluskulud
tjate kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määras kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis
tjatelt hagejate kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni. 7 Apellatsioonkaebus 4.
tjad palusid otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei ole analüüsinud
tjate vastuväiteid, on tuvastanud vääralt hagi aluseks olevad asjaolud ja teinud nendest väärad järeldused. Hagejatel puudub nõudeõigus
tjate suhtes, kuna nende vahel ei eksisteeri võlasuhet. Puuduvad tõendid või viited
tjate poolt kahju õigusvastasele tekitamisele. Samuti puuduvad hagiavalduses tõendid muudele VÕS §-s 3 sätestatud võlasuhte tekkimise alustele. Hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, et hagejad on osutanud
tjatele haldus- või kommunaalteenuseid, millest tulenevalt oleks poolte vahel võlasuhe ja
tjad oleksid hagejatele võlgu hagis nõutud summas. Pole esitatud tõendeid, et hagejad oleksid kandnud
tjate eest kaasomandi majandamise kulusid hagis nõutud ulatuses. Maakohus on jätnud
tjate väited tähelepanuta ja võtmata seisukoha, samuti pole põhjendanud, miks ei ole vastuväiteid arvestatud. Kohus on vääralt tõlgendanud ja rakendanud
Maakohus on otsuses tuginenud väärale arusaamale seadusest ja selle tõlgendusest, lugedes hagis esitatud arved kaasomandi majandamise kuludeks. Kohus on vääralt hinnanud hagejate tõendeid ja jõudnud väärale otsusele. Kuna hagile tõenditena lisatud,
tjatele esitatud arved, sisaldavad valdavalt summasid
tjatele kuuluvate korteriomanditele (mitte kaasomandile) kulunud elektri, gaasi ja vee eest ja vähesel määral korteriomanike kaasomandi korrashoiule ja majandamisele (halduskulud, remondifond, ühekordsed maksed) kulunud summasid, siis on maakohus alusetult pidanud hagejate nõuet
tjate suhtes põhjendatuks.
tjad on tasunud neile kuuluvate korteriomandite majandamise kulud ja nad esitasid kohtule maksekorraldused ja Eesti Energia AS-i , Eesti Gaas AS-i ja Lubja 7 majaühistu õiendid, nende poolt tarbitud elektri, vee ja gaasi eest tasumise kohta. Samuti esitasid
tjad AS-i Eesti Energia ja AS-i Eesti Gaas õiendid, et puuduvad võlgnevused tarbitud gaasi ja elektrienergia eest. Kohus ei ole neid tõendeid oma otsuses õiglaselt hinnanud ega arvestanud, ega põhjendanud mittearvestamist. Maakohus on põhjendamatult pidanud hagejate poolt esitatud väiteid õigeteks ja on jätnud alusetult tähelepanuta
tjate vastuväited selles, et korteriühisuse arvetel ei ole
tjate poolt kommunaalmaksete eest otse teostatud makseid arvestatud. Kohtul on vajaduse tekkimisel ja asjaolude kontrollimiseks õigus protsessiosalistelt küsida lisadokumente ja omaalgatuslikult koguda lisaandmeid, kuid kohus ei ole seda õigust kasutanud ja teinud otsuse oletustele tuginedes. Kohustus, tõendada oma hagis esitatud väiteid ja nõude suuruse õigsust, lasub hagejatel. Hagejad ei ole seda esitatud tõenditega teinud. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
lg 3 sätetel ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi tõendit, selle kohta, et
tjad oleksid hagejatega sõlminud kaasomandi eseme korrapärase korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe.
sätete kohaselt tekib korteriomanikel õigus teistelt korteriomanikelt nõuda kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste hüvitamist vaid peale seda, kui need korteriomanikud on teiste korteriomanike eest vajalikud kulutused, kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste osas, juba kandnud. Hagejad on küll esitanud hagiga koos
tjatele esitatud arvete koopiad, kuid ei ole mitte millegagi tõendanud, et on
tjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud ja omavad seetõttu õigust nõuda vastavalt
lg 2
tjatelt tehtud kulutuste hüvitamist.
tjad on esitanud tõendeid, mis tõendavad seda, et hagejaid on jätnud tasumata tarbitud 8 kommunaalkulude eest. Hagejate veendumus, et majanduskava kinnitamisega on sõlmitud kaasomandi eseme korrapärase majandamise kokkulepe on ilmne eksimus. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta
tjate väiteid, et hagiavaldusele lisatud korteriühisuse üldkoosoleku 06.12.2008 protokoll, millega hagejate väitel kinnitati 2009.a majanduskava, on õigustühine, kuna üldkoosolekul osalesid Leili Tint, kes ei ole Lubja tn 7B majas korteriomandi omanik ega oma üldkoosolekul hääleõigust ja üldkoosolekul osalenud hagejate omandis on alla poole Lubja 7B maja kaasomandist. N. Hi osalemine ei ole koosolekul tõendatud, faktiliselt ei ole sellist koosolekut ka toimunud. Kohus on jätnud
tjate väited kontrollimata. Vastupidiselt on kohus ise põhjendanud, et korteriomanike vähemusel on õigus otsuseid vastu võtta korduskoosolekute kaudu. Samas ei ole korduskoosoleku pidamist hagejad väitnud, pole esitanud sellekohaseid tõendeid ega
tjate väiteid ka ümber lükanud. Maakohtu põhjendus on eelpool käsitletud üldkoosoleku osas omaalgatuslik. Sellega on kohus rikkunud poolte võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus on jätnud tähelepanuta
tjate väited, et nad ei tunnista nõuet arvetel kajastatud üldelektri osas summas 120 krooni 70 senti. Üldelektri eest on
tjatele esitatud arvetel välja toodud summad vaid korteri nr 4 eest ja sedagi kolmel korral arvetel 200902/00002, 20090100001 ja 200903/00003. Hilisematel arvetel ei ole üldelektrit välja toodud ja
tjatele on jäänud arusaamatuks, kuidas üldelektri kulu on korterite vahel üldse jagatud.
tjad on tõendanud, et arvetel kajastatud summad ei arvesta
tjate teostatud otsemakseid ja arveid ei ole võimalik sisuliselt kontrollida. Põhjendamatult nõudelt ei saa arvestada ka viivist. Samuti on
tjad esitanud oma seisukoha viivise suuruse heade kommetega vastuolu kohta. Maakohus on jätnud selgitamata, miks ta ei nõustu
tjate seisukohaga hagile vastuväite p-s 6.2.
tjad on tõendanud fotodega, et Lubja 7B maja prügikonteinerit ei ole võimalik reaalselt kasutada, sest see on lukus. Tulenevalt eeltoodust ei nõustunud
tjad hagejate nõude osas
tjate suhtes prügiveo maksumuse osas summas 539 krooni 60 senti. Kohus on jätnud tähelepanuta
tjate väited hagejate nõude ja selles sisalduvate viivise mittevastavuses nende poolt esitatud arvetele. Hagiavalduses on esitatud hagejate nõue
tjate vastu põhivõla summas kokku 23 857,53 krooni ja viivise osas kokku summas 4053,28 krooni, s.t kokku 27 910,81 krooni. Hagiavaldusele on hagejate poolt lisatud arved, milledest nähtub, et
tjate võlg arvete alusel hagejate ees on seisuga 14.11.2009 põhiosas 43 584,10 krooni ja viivise osas 4053,27 krooni, s.t kokku 47 637,37 krooni.
tjatele on jäänud arusaamatuks, millisel alusel erineb arvete alusel esitatud kogunõue hagis esitatud nõudest 19 726,56 krooni võrra.
tjad ei tunnista põhinõuet ja sellest tulenevat kõrvalkohustust viivist. Maakohus on
tjatele teadmata põhjusel leidnud, et
tjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise matemaatilise arvestuse kohta. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta
tjate väited selles osas, et
tjad peavad põhjendamatuks ja heade kommetega vastuolus olevaks hagejate poolt nõutava viivise määra 0,5% päevas tasumata summalt vastavalt TsÜS § 86 lg-te 1, 2 ja 3 sätete alusel.
tjad on maakohtule edastanud informatsiooni sellest, et alates 07.05.2010 on Eesti Energia AS ja Leili Tint vahel, Lubja 7B majale, sõlmitud elektrienergia tarnimise leping lõpetatud ja korteriomanikud on läinud üle otselepingutele Eesti Energia AS-ga.
tjad esitasid kohtule ka oma lepingute ärakirjad. Lepingute sõlmimise eelduseks oli see, et korteriomanikud likvideerivad igaüks oma võlgnevused elektri eest Eesti Energia AS-le vastavalt Eesti Energia AS arvestustele, mis tugineb Eesti Energia AS metoodikale elektri tarbimise koguste kindlakstegemisel.
tjad on Eesti Energia AS poolt arvestatud võlgnevused Eesti Energia AS-i eest kustutanud ja esitanud toimiku materjalidele lisamiseks Eesti Energia AS tõendi võlgnevuste puudumise kohta.
tjad on tõendanud lisadokumentide esitamisega hagis esitatud nõuete mittevastavust tegelikkusele. 9 Menetluse käik
tjad Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2010 määruse peale.
tjate kanda. Ringkonnakohtu otsus 9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Vaidlust ei ole selles, et pooled on Tallinnas, Lubja 7B asuvate korteriomandite omanikud: hageja Anneli Annusele kuulub korteriomand nr 5, hageja Ahto Pärtmale korteriomand nr 1, hageja Marek Hiisile korteriomand nr 2 ja
tjate Dmitri ja Olga Rumjantsevi ühisomandis on korteriomandid nr 3 ja 4. Hagejad esitasid
tjate vastu elamu majandamiskulude tasumise nõude perioodi 01.01.-01.11.2009 eest. Hagejate väitel toimus 23.03.2007 korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati moodustada korteriühisus Lubja 7B ja valiti majavalitsejaks Leili Tint. Valitseja on sõlminud ühisuse nimel lepingud elamu hooldamiseks. Hagejad on tasunud ühisusele esitatud haldus- ja kommunaalteenuste osutamise eest esitatud arved, kuid
tjad on keeldunud neile esitatud arveid tasumast. Hagejate väitel on ühisuse poolt tasutud arvete osas toimunud kulude jaotus vastavalt korteriomanike üldkoosoleku otsusele ja Lubja 7B 2009.a majanduskavale.
tjad on apellatsioonkaebuses väitnud, et 23.03.2007 korteriomanike üldkoosoleku otsus korteriühisuse moodustamise ja 06.12.2008 üldkoosoleku otsus 2009.a. majanduskava kinnitamise kohta on tühised, kuna koosolekud olid otsustusvõimetud, kuna nendel osalenud hagejate omandis on alla poole maja kaasomandist ja N Hi osalemine koosolekul ei ole tõendatud. Veel on
tjad väitnud, et arved
tjatele esitas korteriühisus, kuid hagi on esitanud 3 füüsilist isikut, kelle vahel puudub
tjatel lepinguline suhe. Puuduvad tõendid, et hagejad esindavad ühisust või et hagejad oleksid kandnud
tjate eest kaasomandi majandamise kulusid. Kuna arved on tasunud korteriühisus, siis oleks
tjate väitel tulnud menetlusse kaasata ka korteri nr 6 omanik V N.
tjate väitel ei ole hagejatel alust nõuda võlgnetavat raha endale. Lisaks vaidlustavad
tjad nõude suuruse ja leiavad, et neile on esitatud arved kokku suuremas summas, kui hagiavalduses soovitakse neilt saada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud välja selgitamata ja teinud lahendi puudulikult väljaselgitatud asjaolude pinnalt. Kohus on jätnud vajalike asjaolude esitamise võimaluse hagejatele selgitamata ja jätnud täitmata selgituskohustuse, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Maakohus ei ole menetlusosalistele selgitanud tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Seetõttu ei ole hageja esitanud menetluses asjaolusid, mis on asjas õige ja seadusliku lahendi tegemise eelduseks. 10 Kuivõrd enamik hagi rahuldamise eelduseks olevatest asjaoludest on tõendamata, ei saa ringkonnakohus maakohtupoolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada, sest enamiku hagi rahuldamise eelduste väljaselgitamine ja tõendite kogumine ning hindamine viiks sisuliselt TsMS § 9 lg-s 3 sätestatud nõude rikkumiseni. Tulenevalt TsMS § 9 lg-st 3 ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Seega tuleb maakohtul lahendada asja uuel läbivaatamisel hagejate nõue
tjate vastu sisuliselt uuesti. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, millega maakohtu otsuses nõustuda ei saa, seejärel selgitab tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ja ei vasta seetõttu TsMS § 436 lgle 1. Pooltel oli vaidlus, kas 23.03.2007 toimunud korteriomanike üldkoosolek oli otsusevõimeline või mitte. Maakohus on leidnud vastuoluliselt, et korteriomanike üldkoosolek oli küll otsustusvõimetu, kuid kuna seadus võimaldab korteriomanike vähemusel otsuseid vastu võtta korduskoosolekutel, siis ei ole korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine. Selle käsitlusega ei saa nõustuda. Maakohus oleks pidanud nimetatud asjaolu selgitamiseks tegema hagejale ettepaneku esitada tõendeid oma väite, et tegemist oli korduskoosolekuga, kinnitamiseks. Kui tõendamist ei leia, et tegemist oli korduskoosolekuga, on Riigikohus 25.05.2011 lahendis nr 3-2-1-38-11 leidnud, et sel juhul on 23.03.2007 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus tühine TsÜS § 87 järgi. Samuti tuleb maakohtul lahendada 06.12.2008 üldkoosoleku otsusevõimelisuse vastuväide. Sellest otsustusest sõltub hagejate nõue nii põhivõla kui ka viivise osas. Samas lahendis on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et hagis nõutud summa väljamõistmine kolme korteriomaniku kasuks ühiselt ei ole õige ( Riigikohtu 25.05.2011 määruse 3-2-1-38-11 p 12). Hagi ei esitanud valitseja, kellel oleks
lg 2 p-des 1 ja 5 järgi õigus kõigi korteriomanike nimel õigus esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks. Hagejad on väitnud, et lepingud teenuse pakkujatega on sõlminud kõigi korteriomanike nimel valitseja ja nad on tasunud teenuste eest teenuse pakkujatele ka
tjatele langeva osa. Hagejate väitel on hagejate tagasinõudeõigus tekkinud juba täidetud solidaarkohustuse järgi. Eelnimetatud määruses on juhitud tähelepanu, et juhul, kui hagejad on maksnud osutatud teenuste eest teenuse pakkujale solidaarvõlasuhtest või kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka
tjatele langeva osa, saab
tjatelt hagejate kasuks välja mõista
tjate eest tasutud summad eraldi igale hagejale. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kui palju on iga hageja
tjate eest tasunud. Kuivõrd maakohus jättis valdava osa hagi rahuldamise eelduseks olevatest asjaoludest tuvastamata ja välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus ise asja lõplikult lahendada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtusse. 04.07.2011 esitas vastustaja Anneli Annus apellatsioonikohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et vastavate tõendite juurdevõtmiseks apellatsioonimenetluses puudub õiguslik alus. Kuid kuivõrd ringkonnakohus saadab asja uueks arutamiseks maakohtule, on vastustajal võimalik vastavate tõendite juurdevõtmist taotleda maakohtult asja uue arutamise käigus. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.