TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-585 Otsuse kuupäev 28.06.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Siiri Reiljani kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingule (dokumentide praakkoopiate väljastamine ja arve esitamine) ja Valga Linnavalitsuse korraldusele nr. 281/19.08.
- Asja läbivaatamise kuupäev 09.06.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Siiri Reiljan, tema esindaja Janno Reiljan ; Valga Linnavalitsus, esindaja Janar Kuus Resolutsioon Jätta Siiri Reiljani kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, viimane apellatsioonikaebuse esitamise kuupäev on 28.07.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Siiri Reiljan on esitanud Tartu Halduskohtule 08.03.2010 kaebuse , milles on taotlenud teabenõude sisule mittevastava dokumentide kogumi praakkoopiate eest 12.08.2009 esitatud arve nr. 1356-09 summas 498.- krooni täies ulatuses õigusvastaseks tunnistamist ja kehtetuks tunnistamist(tühistamist) ning Valga Linnavalitsuse korralduse nr. 281 „Teabenõude täitmise kulude katmine“ 19.08.2008 õigusvastasuse kindlakstegemist ja kehtetuks tunnistamist (tühistamist). Kohus on teinud kohtumääruse 18.03.2010 kaebuse käiguta jätmise kohta, kus on selgitatud, et arvete tühistamine (kehtetuks tunnistamine) ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebaja poolt haldusakti – 19.08.2008 Valga Linnavalitsuse korralduse nr. 281- vaidlustamine tühistamise nõudes (kehtetuks tunnistamise nõue) ei ole tähtaegne. Siiri Reiljan on esitanud kaebuse täienduse ning muutnud oma taotlust. Kaebaja on soovinud, et kohus teeks kindlaks teabenõude sisule ja tehniliselt praakdokumentide eest arve esitamise kui haldustoimingu õigusvastasuse ning teeks kindlaks Valga Linnavalitsuse korralduse nr. 281 „Teabenõude täitmise kulude katmine“ 19.08.2008 õigusvastasuse. Kohtuistungil on kaebaja esindaja esitanud kirjalikud teesid, kus on lisanud nõue, et kohus kohustaks vastustajat tühistama vastustaja poolt esitatud arve ja kaevatava korralduse. Kaebuse kohaselt ei vasta linnavalitsuse poolt väljastatud koopiate kaust „Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga seotud õigusaktid“ selle sisu pealkirjale ega esitatud teabenõudele, kuna dokumendid ei kujuta endast detailplaneeringu menetlust kajastavate dokumentide täielikku kogumit. Toimiku lehekülgedest moodustab suur hulk praakkoopiaid, mis ei ole kõik loetavad. Kuna kopeeritud dokumendikogum ei sisaldanud mitmeid detailplaneeringu menetlusprotsessi kajastavaid dokumente (kinnitatud detailplaneeringu koopia, maavanema järelevalvesse suunatud detailplaneeringu koopia, protokollid detailplaneeringusse tehtud muudatuste põhjendustega jms) siis ei olnud tegemist kaebuse esitaja poolt teabenõudes nõutud täielike dokumentidega. Seega ei ole nõuetekohaselt informatsioon jõudnud kodanikuni. Teabenõude sisule ja sihtotstarbele mittevastava dokumendikogumi praakkoopiate väljastamine on rikkunud kaebaja õigusi, jättes kaebaja ilma õigusest saada täielikku informatsiooni. Valga Linnavalitsus on rakendanud ka Valga Linnavalitsuse korraldust nr. 281 kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuval viisil. Tasu saab linnavalitsus nõuda ainult kvaliteetse haldustoimingu eest, Valga Linnavalitsuse korraldus nr. 281 19.08.2008 on õigusvastane, sest see rikub kaebaja õigusi heale haldusele. Vaidlustatud korralduses on kehtestatud koopia hinnaks 3 krooni leht, kuid ei ole selgitatud millise koopia hinnaks võib kehtestada maksimaalse koopiahinna, kas A3 formaat või A4 formaat ning kas koopia on must-valge või värviline. Kaebaja toob kohtuistungil näiteid, kus haldusorganites küsitakse tunduvalt vähem raha koopiate tegemise eest. Kaebaja toob välja põhjendatud huvi alusena oma õiguste kaitse, kuna kaebajal on haldusakti ja toiminguga otsene ja isiklik puutumus ning soovitud tuvastamine annab kaebajale otsuse ja õigusliku kasu ja eelise oma õiguste edasisel kaitsel Valga Linnavalitsuses dokumentide koopiate nõudmisel. Kaebaja on märkinud, et ebakvaliteetse haldustoimingu eest arve esitamine ja selle arve tühistamisest keeldumine linnavalitsuse poolt kahjustab kaebajat ka materiaalselt. Kaebaja on märkinud, et vastaspool on koopiate hinna kujundamisel kaalutlusõigust valesti teostanud, samas on märgitud, et linnavalitsus on pahatahtlikult kaebaja suhtes käitunud. Kaebaja esindaja esitab kohtule ka kohtukulude nimekirja taotledes kaebaja kasuks kohtukulude väljamõistmist. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli olemas suurem osa detailplaneeringu menetlemist käsitlevatest dokumentidest juba enne vastustajale teabenõude esitamist ning koopiaid oli vaja saada üksnes kontrollimiseks. Sisuliselt aga ei takistanud osaliselt ebakvaliteetsed koopiad kaebajal kohtusse pöördumist. Kaebaja ise tunnistab kaebuses, et valmistas kohtuasja ette muude käepäraste materjalide alusel. Käepärasteks materjalideks said olla lisaks nn ebakvaliteetsetele koopiatele üksnes vastustaja poolt juba saadetud detailplaneeringu menetlemist käsitlevad dokumendid. Isegi siis, kui kaebajal oleks vaidlusaluse õigusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, siis leiab vastustaja, et paberkandjal koopiate valmistamise eest tasu küsimine on toimunud kooskõlas kehtiva õigusega. Avaliku teabe seaduse § 25 lg 2 kohaselt tasub paberkandjal koopiate valmistamise eest teabenõudja kuni kolm krooni iga väljastatud lehekülje eest alates
- leheküljest. HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Koopiate hinna kehtestamisel teostab kohalik omavalitsus samuti diskretsiooniõigust, mistõttu ei saa kaebaja taotleda kohtult, et kohus kohustaks vastustajat muutma vaidlusalust korraldust selliselt, et viiakse sisse kulupõhine lehekülje hind. Riigikohus on leidnud
- oktoobri 2003.a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Vastustaja arvates kohaldatakse arve esitamisega seotud vaidlustele võlaõigusseaduse sätteid, mistõttu ei saa sellised vaidlused kuuluda halduskohtu pädevusse. Riigikohus leidis
- aprilli
- a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-7-10, et kui isik on sõlminud võlaõiguslepingu, puuduvad tal halduskohtus kaitstavad õigused, mida oleks saanud rikkuda vallavalitsuse vaidlustatud korraldus. Seega järeldub eeltoodust, et kui isiku nõuded tulenevad võlaõiguslikust õigussuhtest, siis puudub tal õigus, mida oleks võimalik halduskohtus kaitsta. Vastustaja on väitnud, et on pakkunud välja lahendust, et asendab praakkoopiad uute väljastatud koopiatega nõutud lehekülgedest, kuid kaebaja ei ole sellega nõustunud. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et ka koopiate kvaliteedi hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulude osas juhib vastustaja esindaja tähelepanu asjaolule, et Eesti õiguskorras on ebaloomulik, et üks abikaasa võtab teiselt abikaasalt õigusabitasu tema esindamise korral. Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Kohus on kohtumäärusega menetlusse võtnud Siiri Reiljani kaebuse, milles taotletakse õigusvastasuse tuvastamist Valga Linnavalitsuse toimingu (haldustoiming) suhtes, mis seisneb dokumentide praakkoopiate väljastamises ja arve esitamises praakkoopiate eest , koopiad ei vasta nii sisult kui tehniliselt nõuetele ning samas taotletakse õigusvastasuse tuvastamist Valga Linnavalitsuse korralduse nr. 281 /19.08.2008 suhtes, millega on kehtestatud teabenõudele vastamise käigus paberkandjal koopiate väljastamise tasuks 3.- krooni iga väljastatud lehekülje eest alates
- leheküljest. Valga Linnavalitsus on esitanud arve teabenõude korras nõutud paljundatud dokumentide eest 186 lehte (12.08.2009 arve nr. 1356-09), mille kohaselt on nõue tasuda 498.- krooni paljundatud dokumentide eest. Arve on tasumata käesoleva ajani. TsMS § 218 lg 1 p. 5 alusel on kohus lubanud Siiri Reiljanit kohtus esindada tema abikaasal Janno Reiljanil. Kaebaja esindaja on esitanud kohtuistungil kirjalikud seisukohad ja kohtukõnede teesid, esitanud lisanõude, milles taotleb kohustada Valga Linnavalitsust tühistama esitatud arve ja kohustada tühistama kaevatav korraldus. Kaebaja esindaja on esitanud ka arve õigusabikulude kohta ning taotleb vastustajalt välja mõista õigusabikulud õigusabi eest, mida on osutanud abikaasale FIE-na. . Kuna tulenevalt HKMS § 7 lg 1 kohaselt nõuab seadus haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemisel põhjendatud huvi alust, on kaebaja väitnud, et tema põhjendatud huvi alus on saada jätkuvalt Valga Linnavalitsuselt oma huvide ja õiguste kaitseks vajalik detailplaneeringu sisult täielik ja vormilt korrektne menetlustoimiku koopia. Samuti on kaebaja põhjendatud huviks saada menetlustoimiku koopiad õiglase hinnaga, mis võimaldab Valga Linnavalitsusel katta koopiate tegemise kulud , kuid ei rikuks kaebaja õigusi. Vastustaja on seisukohal, et halduskohtu pädevusse ei kuulu arvete vaidlustamine ning samuti kopeeritud dokumentide kvaliteediküsimuse otsustamine. Vastustaja rõhutab, et on pakkunud kaebajale võimalust asendada praakkoopiad uutega, kuid kaebaja ei ole seda soovinud ning haldusakti vaidlustamine on võimalik üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Asja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud teabenõude 06.08.2009 Valga linnas Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetluskäigu kõigi materjalide koopiate väljastamiseks teabenõude esitajale maavanema järelvalvemenetluse õigusvastaseks tunnistamise kohtumenetluse algatamiseks. Valga Linnavalitsus on väljastanud koopiad 166 lehel pealkirjaga „Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga seotud õigusaktid“ ja kehtestatud detailplaneeringu 20 lehekülge . Kaebaja seisukohalt ei vastanud koopiate kogum teabenõudes selgelt väljendatud dokumendikogu sisule ja sihtotstarbele. Kohus asub seisukohale, et Valga Linnavalitsus ei ole rikkunud kaebaja õigusi koopiadokumentide väljastamisel. Valga Linnavalitsus on teatanud 13.08.2009 kirjaga, et väljastatakse vastavalt 06.08.2009 esitatud teabenõude peale Valga linna Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (20 lehel) menetluse käiku kajastavad materjalid (166 lehel) Vastustaja on ära märkinud ka selle, et seonduvalt detailplaneeringu menetlemise jätkamisega ei ole menetlemist kajastavad materjalid lõplikud. Valga Linnavalitsus on märkinud, et koopiate tegemise eest väljastatakse ka arve. Kaebaja on märkinud, et koopiate saamisega oli kiire seonduvalt kohtusse pöördumise tähtajaga. Teabenõue on esitatud 06.08.2009, Valga Linnavalitsus on teabenõudele vastanud 13.08.2009 ja teavitanud dokumentide väljastamisest, seega ilma viivituseta. 01.09.2009 väljastatud Valga Linnavalitsuse kirjaga nr. 2-2.2/2096-3 (vastusena kaebaja pretensioonile) on Valga Linnavalitsus selgitanud kaebajale millist informatsiooni kajastab Valga linna Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kaust ja materjalid. Selgitatud on, et detailplaneeringu juurde kuuluvasse lisasse on kogutud õigusaktid, arutelude protokollid, väljavõtted ajalehest „Valgamaalane“ (menetlusega seotud teated) ja planeeringuga seotud kirjavahetus. Avalikule väljapanekule pandud detailplaneeringu koopia lisamist menetlustoimikusse ei ole peetud vajalikuks, kuna Valga Linnavalitsuse 07.05.2008 korraldusega nr. 161 vastuvõetud ja avalikule väljapanekule suunatud detailplaneering asub Valga Linnavalitsuse kantseleis ning on alati kättesaadav. Märgitud on, et planeeringus tehtud muudatused, täpsustused ja parandused on fikseeritud menetlustoiminguid kajastavates kirjavahetuses ja protokollides. Samas on antud kaebajale võimalus ebakvaliteetsed koopiadokumendid välja vahetada kopeerimistasu võtmata. Asjaolu, et linnavalitsuse poolt väljastatud koopiad (materjalid 166 lehel) on linnavalitsuse poolt kinnitustempli saanud alles 13.09.2009, mis kaebaja nõudel on hilisemalt tehtud, ei ole selline kaebaja õiguste rikkumine, mis annaks alust vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna hilisem koopiate kinnitamine ei oleks muutnud ega muuda kaebaja õiguslikku olukorda. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna vastustaja on tunnistanud, et on esinenud praakdokumente koopiate tegemisel, on vastustaja ise nõustunud need asendama kvaliteetsete koopiatega ning seega ei ole tegemist kaebaja suhtes hea haldustava rikkumisega. Samas kui kaebaja on leidnud, et koopiadokumendid on sisult puudulikud (ei vasta teabenõude sisule) saanuks koheselt linnavalitsusele teha uus teabepäring ja täpsustada oma nõuet. Kohtul puudub alus arvata, et linnavalitsus oleks keeldunud kaebajale kaebajat puudutavatest dokumentidest koopiate tegemisest. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et sisuliselt ei ole takistanud ebakvaliteetsed koopiad kaebajat kohtusse õigeaegselt pöördumast, kuna kohtusse on võimalus esitada ka hilisemalt täiendavaid dokumente. Kaebaja on ise märkinud, et valmistas kohtuasja ette muude käepäraste dokumentide alusel. Samas on kaebajal olnud võimalus nõuda ka dokumentide esitamist elektrooniliselt, mida kaebaja ei ole kasutanud. Kaebaja on väitnud, et talle ei ole seda võimalust pakutud, kuigi on üldteada ning pidi olema teada ka kaebajal, et haldusorganid saavad saata dokumente elektrooniliselt. Kohus on seisukohal, et Valga Linnavalitsus on esitanud õiguspäraselt arve nr. 1356-09 12.08.2009 , kuna koopiate tegemine on linnavalitsuses tasuline tulenevalt Valga Linnavalitsuse korraldusest nr. 281 19.08.2008, mille kohaselt on nõutud koopiate tegemise eest 3 krooni arvates
- leheküljest. Kaebaja on esitanud teabenõude ning linnavalitsus on teabenõude täitnud lähtudes koopiate hinna küsimisel korraldusest nr. 281 /19.08.
- Andes hinnangut kaevatavale linnavalitsuse korraldusele, on kohus seisukohal, et kaevatav linnavalitsuse korraldus nr. 281 19.08.2008 on õiguspärane. Valga Linnavalitsus on tuginenud korralduse andmisel Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p. 3, mis annab õiguse kohalikul omavalitsusel korraldada kohaliku elu küsimusi ning Avaliku teabe seaduse § 25 lg 2, mille kohaselt on kehtestatud , et paberkandjal koopiate valmistamise eest tasub teabenõudja kuni kolm krooni iga väljastatud lehekülje eest alates
- leheküljest. Nimetatud sätetest lähtuvalt on Valga Linnavalitsus kehtestanud koopia väljastamise hinnaks 3.- krooni iga lehekülje eest alates
- leheküljest ning on ka kaebajalt nõudnud vastavat hinda. Kaebaja väide, et haldusaktis pole täpsustatud , kas hinna määramisel on silmas peetud A4 või A3 formaadis koopiat või värvilist koopiat , ei ole antud juhul kaebaja õigusi rikkuv ,kuna vaidlust koopiate tegemise ajal selle üle ei ole toimunud ning kaebajale on väljastatud kõik A4 formaadis koopiad ning must-valged. Seega on nimetatud küsimuse püstitamine kaebaja poolt otsitud põhjus haldusakti vaidlustamiseks. Mis puudutab hinna suurust ja kaalutlemist hinna suuruse üle, on kohus seisukohal, et ei ole halduskohtu pädevuses hinnata koopia eest kehtestatud hinna suurust ega sekkuda vastustaja diskretsiooniõigusesse kuna kohus kontrollib üksnes kaalutlusotsustuse tegemisel seda, kas on rikutud menetlusnorme. Asja materjalidest nähtub, et Valga Linnavalitsus on korduvalt püüdnud probleemi lahendada ja asendada praakkoopiad (kiri 01.09.2009, 12.01.2010, 05.02.2010, ) ning samas on tuletanud meelde, et tasumata on arve summas 498.- krooni. Kohus möönab, et praakkoopiate eest tasu võtmine ei vasta hea halduse tavale, kuid kuna kaebaja pool ei soovi praakkoopiate asendamist uute koopiatega, jääb üle arve sisu vaidlustamine võlaõigussuhtes. Arve tühistamine või kehtetuks tunnistamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna rahalised nõuded on võlaõiguslikud küsimused. Kohus ei ole tuvastanud ka asja menetlemise käigus vastustaja poolset pahatahtlikku suhtumist kaebajasse. . Kohus on hinnanud antud küsimuses vastustaja toimingut , mis on seotud koopiate väljastamisega ja arve esitamisega ning on hinnanud kaevatava haldusakti õiguspärasust ja asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebaja väidetavate õiguste rikkumine ei ole kohtus tuvastamist leidnud. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks