p-des 1 ja 2 ning Kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest 8 ööpäeva kartserit. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kinnipeetava rikkumine selles, et ta ei allunud vanglateenistuse ametnike korduvatele seaduslikele korraldustele minna temale määratud kambrisse nr 8116, segades sellega vanglaametnike töökorralduste täitmist. Lisaks käitus kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt, kasutades solvavaid väljendeid. 2. Kinnipeetava rikkumine on tõendatud viienda üksuse valvuri A. Kangro 21.12.2009 koostatud ettekandega nr 5156 ja kinnipeetav I. Ostovi 21.12.2009 seletuskirjaga. Ettekandest tuleneb, et 21.12.2009 kella 13:15 paiku A. Kangro märkas, et kinnipeetav I. Ostov viibib väljaspool oma elukambrit. Nende kambri uks on päevasel ajal lahti, kuna kaaskinnipeetav omab õigust viibida väljaspool kambrit. A. Kangro läks ja andis kinnipeetav 2 I. Ostovile seadusliku korralduse minna kambrisse, kuid selle peale väljendus kinnipeetav ebatsensuurselt. Pärast mitmekordset korraldust läks kinnipeetav lõpuks oma kambrisse. Kinnipeetava seletuskirjast tuleneb, et tal oli vaja minna inspektor-kontaktisiku juurde, kuna ta soovis vangla kodukorda, kuid enne lõunat inspektor-kontaktisikut ei olnud. Valvur ütles talle, et ta peab minema kambrisse, kuid kinnipeetav lausus sellepeale ebatsensuursed sõnad (nimetatud käskkirjas, protokollis ja seletuskirjas). Eelpooltoodust tulenevalt on kinnipeetava süütegu leidnud piisavalt tõendamist. 3.
p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ning alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p-st 8.1.1 tuleneb kinnipeetavale kohustus täita VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluda vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Kuna kinnipeetav ei täitnud koheselt valvuri korraldust, minna kambrisse, siis rikkus kinnipeetav nimetatud sätetest tulenevaid nõudeid. Kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vanglateenistujatega, teiste kinni peetavate isikute ja vanglat külastavate isikutega viisakas, kuid kuna kinnipeetav kasutas valvuri juuresolekul ebatsensuurseid sõnu, siis ei käitunud ta viisakalt ning rikkus nimetatud sättest tulenevaid nõudeid. Oma eelpoolnimetatud tegevusega häiris kinnipeetav valvureid nende töökohustuste täitmisel ning rikkus sellega
E-ga ning
ga, mistõttu oli kinnipeetav teadlik kohustustest alluda valvuri seaduslikule korraldusele, olla vanglateenistujatega viisakas ning keelust segada vanglateenistuse ametnikke nende töökohustuste täitmisel. Eelpooltoodust tulenevalt pani kinnipeetav rikkumised toime süüliselt, mistõttu võis teda karistada distsiplinaarkorras. 5. Kinnipeetava allumatus on vangla julgeolekut ohustav raske rikkumine. Vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldustele peab kinnipeetav alluma vastuvaidlemata ja viivitamata. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS-i § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Siinkohal on ka Riigikohus viidatud lahendis leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud
Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus minna kambrisse, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vastanud HMS-i § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu oleks kinnipeetav pidanud korralduse viivitamatult täitma. 6. Vastustaja leiab, et kaebajale I. Ostovile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud kõiki
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse 3 algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebaja on saanud anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.
lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. 8. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud tähtaja arvestamist. 9.
lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas HMS-i § 33 lg 1 kohaselt tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.. 10. I. Ostovile määrati 21.01.2010 käskkirjaga nr 6.-3/141-D distsiplinaarkaristus rikkumise eest, mille I. Ostov pani toime 21.12.2009. Rikkumise kohta on 21.12.2009 koostatud ettekanne, mistõttu sai vangla rikkumisest teada samal päeval. Seega oli
lg 41 kohaselt õigus määrata distsiplinaarkaristus ühe kuu jooksul arvates 21.12.
st tulenevalt on tähtaeg määratud kuudes, siis vastavalt TsÜS-i § 136 lg-le 3 tähtpäev saabus viimase kuu vastaval päeval s.o 22.01.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi p 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorra eeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele 4 korraldustele. Kodukorra p 8.1.3 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vanglateenistujatega, teiste kinni peetavate isikute ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava allumatus on vangla julgeolekut ohustav raske rikkumine. Vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldustele peab kinnipeetav alluma vastuvaidlemata ja viivitamata. Kaebaja subjektiivne arusaam vangla sisekorrast ja kodukorrast ning suhtumine nende täitmisse ei vabasta kinnipeetavat vanglaametnike korralduste täitmisest. Seda põhimõtet on väljendanud Riigikohus 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.