3-09-2730/116

Haldusasi nr 3-09-2730 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2011.a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2730 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.F.M. Kohtuistungi toimumise aeg 01.07.2011.a, Tallinnas Resolutsioon Pikendada luba I.F.M.i väljasaatmis-keskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.09.2011.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast, st hiljemalt 11.07.2011.a ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Lääne Piirivalvepiirkond pidas 21.11.2009.a Pärnu maakonnas kinni Afganistani Islamivabariigi kodaniku I.F.M.i (sünd. xx xx xxxx). Isik väitis kinnipidamisel, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik, kuid tal puudus isikut tõendav dokument. Lääne Piirivalvepiirkond tuvastas väärteoasjas nr 17.31/09/502 läbi viidud väärteomenetluses, et I.F.M.il ei olnud Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, mistõttu taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba I.F.M.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.
2. Tallinna Halduskohus andis 23.11.2009.a määrusega haldusasjas nr 3-09-2730 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa I.F.M.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohtu 21.01.2010.a, 18.03.2010.a, 18.05.2010.a, 14.07.2010.a, 09.09.2010.a, 10.11.2010.a, 06.01.2011.a, 04.03.2011.a ja 03.05.2011 kohtumäärustega on I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega korduvalt pikendatud, viimasel korral kuni 03.07.2011.a.
3. 20.06.2011.a saabus Tallinna Halduskohtule Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja veelkordseks pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu (VSS) §-le
4. Taotluse põhjendus: 3.1 I.F.M.il puudus kinnipidamisel isikut tõendav dokument ning ta tuvastati tema enda ütluste alusel. Isiku sõnade kohaselt omab ta elukohta Afganistanis, xxxxxxxxxxxx. Lääne Piirivalvepiirkonna poolt alustatud väärteoasjas nr 17.31/09/502 on tuvastatud, et 21.11.2009.a Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud I.F.M.il esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, millega ta pani toime välismaalasena seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise, rikkudes sellega välismaalaste seaduse § 51 lg
5. Varasemad karistused Eestis I.F.M.il karistusregistri andmetel puuduvad. 3.2 I.F.M. avaldas väljasaatmiskeskuses viibimise ajal soovi taotleda Eestis varjupaika. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Pagulaste osakond võttis varjupaigataotluse menetlusse 07.12.2009.a. 16.08.2010.a keeldus PPA I.F.M.ile varjupaiga andmisest. Isik vaidlustas keelduva otsuse Tallinna Halduskohtus. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 42 lg 2 ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtul lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. 29.03.2011.a jättis Tallinna Halduskohus oma otsusega haldusasjas nr 3-10-2127 I.F.M.i kaebuse PPA varjupaiga andmisest keelduva otsuse peale rahuldamata. Sellega avanes PPA-l võimalus jätkata isiku väljasaatmismenetlusega. 3.3 08.04.2011.a tegi PPA kodakondsus- ja migratsiooniosakonna migratsioonibüroo päringu Välisministeeriumile, milles palus pöörduda diplomaatilisi kanaleid pidi Afganistani Islamivabariigi Suursaatkonna poole palvega osutada abi I.F.M.i dokumenteerimisel. 25.05.2011.a I.F.M. oli telefoni teel intervjueeritud Afganistani Suursaatkonna poolt, kuid käesolevaks ajaks ei ole veel PPA oma päringule vastust saanud. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et I. F. M. puudub väljasaatmist võimaldav reisidokument, taotleb PPA migratsioonijärelevalve büroo Tallinna Halduskohtult luba pikendada I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
7. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde. I.F.M. vaidleb taotlusele vastu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
9. VSS 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I.F.M.il puuduvad seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. PPA 17.06.2010.a otsusega nr 7000910040-1 lükati I.F.M.i varjupaigataotlus VRKS § 21 lg 2 alusel ning VRKS § 20 punktidele 10 ja 11 tuginedes tagasi, I.F.M.ile keelduti elamisloa andmisest ning talle tehti VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. I.F.M. vaidlustas PPA 17.06.2010.a otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-102127) ning Tallinna Halduskohus jättis 29.03.2011.a otsusega kaebuse rahuldamata. VRKS § 42 lg 2 sätestatu kohaselt ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme kohtu otsuse tegemist. Seega on PPA-l alates 29.03.2011.a võimalik jätkata isiku 2 väljasaatmismenetlusega ning PPA-l ei ole lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseks vaja ära oodata Tallinna Ringkonnakohtu lahendit.
10. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lg-te 11, 2 või 3 järgi. Isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede.
11. Kohus on seisukohal, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et tegemist oleks ebaproportsionaalse meetmega. Kuna I.F.M. saabus Eestisse ebaseaduslikult, võib väljasaatmiskeskusest vabastamine raskendada isiku väljasaatmist. VSS § 24 lg 11 sätestatu kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Kuna I.F.M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23.11.2009.a, PPA võttis tema varjupaigataotluse menetlusse 07.12.2009.a ning tegi keelduva otsuse 17.06.2010.a, ei ole käesolevaks ajaks veel möödunud VSS § 24 lg-s 11 sätestatud tähtaeg. Samas ei ole PPA taotlusest nähtuvalt võimalik isiku kohene väljasaatmine kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ning PPA ei ole veel saanud vastust oma palvele I.F.M.i dokumenteerimiseks. Ka ei ole väljasaatmine muutunud võimatuks.
12. Eeltoodud põhjustel kohus pikendab luba I.F.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.09.2011.a. Indrek Paukštys kohtunik 3