TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1249 Otsuse kuupäev 17.12.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vangla vastu 750.- krooni varalise kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.M. kaebus Tartu Vangla vastu 750.- krooni varalise kahju nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 17.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus A.M. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , mille taotleb Tartu Vanglalt välja nõuda 750.krooni talle tekitatud kahju selle eest, et
- juulil ja
- juulil
- aastal saatis A.M. ema A.M. pisipakid, mis on jäetud Tartu Vangla poolt kaebajale edastamata. Kaebaja on märkinud, et pisipaki sisuks olid habemeajamisvahendid , mis vangla kaupluses maksavad 150.- krooni ja 4 habemeajamiskreemi, mis vangla kaupluses maksab 2 x 64.90 ja 2 x 87.-; 3 paari aluspesu , mis vangla kaupluses maksab 3 x 40.- ja kolm paari sokke , mis vangla kaupluses maksab 3 x 32.- , pisipakile oli lisatud küüslaugumugulad. Kuna Tartu Vangla jättis pakid kaebajale edastamata ja tagastas saatjale põhjusel, et need kaalusid üle 2 kg ja olid seetõttu käsitletavad pakina, mida kinnipeetavatel ei ole lubatud saada, on kaebaja seisukohal, et vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Kaebaja leiab, et kaebajale saadetud kahe maksikirja kaalumine ja saatjale tagastamine on Tartu Vangla poolt õigusvastane. Tartu Vangla ei ole postiteenuse osutaja, kellele on õigus otsustada postisaadetise liigi üle. Vangistusseadus ei võimalda enne kirjade avamist selle tagastamist, võimalik on vaid kirjades sisalduva tagastamine pärast selle avamist kinnipeetava juuresolekul. Maksikirjade õigusvastase tagastamisega on kaebajale tekitatud kahju 750.- krooni. Esemete kogumaksumus 668.80 krooni , millele lisandub postiteenusele lisanduv summa 81.- krooni. Vastustaja seisukoht Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kaebajale ei ole varalist kahju tekkinud. Esmalt märgib vastustaja, et kahjusumma arvestamisel on kaebuse esitaja teinud arvestusliku vea: 81 krooni + 668 krooni ja 80 senti = 749 krooni ja 80 senti, mitte 750 krooni, nagu kaebaja on ekslikult märkinud. Tulenevalt Vangistusseaduse §-st 28 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele enda kulul ja justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 50 lg 1 kohaselt edastatakse saabunud kiri kinnipeetavale vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. See tähendab, et kinnipeetaval on õigus saada üksnes kirju, mitte aga pakke. Postiseaduse ( PostiS) § 4 lõike 1 punkt 1 nimetab ühe postisaadetise liigina kirisaadetist. PostiS § 4 lõike 2 kohaselt on kirisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud esemed. Tulenevalt PostiS § 5 lg 2 p. 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri
- 02.2009 määruse nr 8 „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ § 1 lg 1 p-st 1 ja lisast 1 loetakse kirjaks kuni 2 kg kaaluvat postisaadetist. Kuna
- ja
- juulil 2009 kaebaja nimele saadetud postisaadetised kaalusid üle kahe kilogrammi, oli tegemist postipakkidega, mille kättesaamiseks puudus kaebajal õigus. Seetõttu toimis vanglateenistus õiguspäraselt, kui tegi pakkidele tagastamise põhjusi selgitava märke ning tagastas mõlemad pakid Eesti Postile, kes korraldas pakkide tagastamise saatjale. Paki saatja ei ole käesoleva ajani pretensioone esitanud, millest vastustaja järeldab, et talle on paki tagastamise põhjused selged. Seega peab paki saatja üleliigsete ja asjatute kulutuste vältimiseks ka ise hoolsust üles näitama ja eelnevalt kontrollima, millised piirangud kehtivad kinnipeetavale paki saatmisele. Kaebaja kannab vabadusekaotuslikku karistust alates 2004.aastast ja on seetõttu kindlasti teadlik asjaolust, et tal kui kinnipeetaval ei ole õigust pakki saada. Seega oleks ta saanud väidetava kahju tekkimise välistada ainuüksi sellega, kui ta oleks kirisaadetistele kehtestatud kaalupiirangust teavitanud õigeaegselt ka oma ema. Kohtu seisukohad: Kaebuse esitaja A.M. on esitanud halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista talle tekitatud kahju hüvitisena 750 krooni selle eest, et
- ja
- juulil 2009 saatis ema talle pisipakid, mille Tartu Vangla jättis kaebajale edastamata ja tagastas saatjale põhjusel, et need kaalusid üle 2 kg ja olid seetõttu käsitletavad pakina, mida kinnipeetavatel ei ole lubatud saada. Kahju koosneb postikuludest 81 krooni ja pakkides olnud esemete kogumaksumusest summas 668 krooni ja 80 senti, seejuures on kaebaja lähtunud samade kaupade hinnast vangla kaupluses. RVS § 7 lg 1 kohaselt saab kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on rikutud avaliku võimu kandja poolt, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada Riigivastutuse seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamist võib isik nõuda üksnes tema õigusi rikkuvas ulatuses. Kui isiku subjektiivne õigus puudub või kui seda ei ole rikutud, siis puudub ka hüvitamisele kuuluv kahju. Kahju hüvitamine ei tohi kaasa tuua kannatanu rikastumist. Antud juhul nähtub asja materjalidest, et 08.ja
- juulil 2009 on kaebajale saatnud pakid ema, kes on teinud pakkide sisu peale teatud kulutused ning tasunud paki saatekulud, mistõttu kaebaja ise ei ole teinud mingeid kulutusi. Asja materjalidest nähtuvalt on saadetised Eesti Postile tagastatud, kes korraldas paki tagastamise selle saatjale ning paki saatja ei ole pretensioone esitanud. Kahju nõude eeldused on : avaliku võimu kandja õigusvastane tegu, mis tähendab, et peab olema tuvastatud teo õigusvastasus; isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mis tähendab, et kahju hüvitamist saab nõuda üksnes tema õigusi rikkuvas ulatuses; peab olema tuvastatud kahju tekkimine ning põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju hüvitamise puhul luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Antud juhul tuleb silmas pidada, et kahju hüvitamine ei tooks kaasa kannatanu rikastumist. Kui enne
- ja
- juulit 2009 ei omanud kaebaja pakis kirjeldatud esemeid, siis pärast nimetatud kuupäevi ei olnud kaebajal ka samu esemeid. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja ema tasus saatekulud ja pakis olevate esemete eest, seega ei olnud kaebaja tasunud pakkides olnud esemete ega saatekulude eest, mistõttu pärast pakkide tagastamist Eesti Postile, kes korraldab pakkide tagastamise selle saatjale, oli kaebaja samas olukorras kui enne ema poolt soovitud pakkide saatmist. Kuna kaebaja on pärast pakkide tagastamist varalises mõistes samaväärses olukorras kui enne pakkide saatmist, ei ole muutunud kaebaja majanduslik olukord ning seega ei saa olla tegemist ka kahju tekkimisega. Kuna puudub kahju tekkimise element kahju nõude koosseisust, ei saa rääkida kahju hüvitamisest. Samas ei ole vangla rikkunud pakkide tagastamisega kaebaja õigusi. Vastustaja on rõhutanud, et lisaks õigusele lähtuda Postiseadusest, tuleb kinnipeetavale kirja saatval isikul arvesse võtta ka vangistuse täideviimist reguleerivaid sätteid, sealhulgas paki saamise keeldu. Seejuures ei saa vanglasse postisaadetist saata sooviv isik lähtuda üksnes asjaolust, et Eesti Post võttis paki saatmiseks vastu või et Postiseaduses paki saatmisele muid piiranguid ei ole. Eesti Post on täitnud oma kohustuse paki saatja kui lepingupartneri ees sellega, et toimetab paki adressaadini. Eesti Post ei tea ega peagi teadma, kas kinnipeetavana vanglas viibival adressaadil on lubatud saadetist ka kätte saada või mitte. Seda asjaolu kontrollib vangla. Seega peab paki saatja üleliigsete ja asjatute kulutuste vältimiseks ka ise hoolsust üles näitama ja eelnevalt kontrollima, millised piirangud kehtivad kinnipeetavale paki saatmisele. Kaebaja kannab vabadusekaotuslikku karistust alates 2004.aastast ja on seetõttu kindlasti teadlik asjaolust, et tal kui kinnipeetaval ei ole õigust pakki saada. Seega oleks kaebaja saanud väidetava kahju tekkimise välistada ainuüksi sellega, et ta oleks kirisaadetistele kehtestatud kaalupiirangust teavitanud õigeaegselt ka oma ema. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009 määrusega (kehtestatud Postiseaduse § 61 lõike 2 alusel) nr. 8 § 1 lg 7 kohaselt on maksikiri postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed kaaluga kuni 2 kilogrammi ning nimetatud määruse lisas 1 on märgitud, et standardkiri on kuni 2 kg kaaluv postisaadetis. Postiseaduse § 5 lg 2 p. 1 tähenduses on üle 2 kilogrammise postiteenuse osutamise puhul tegu postipakiga. Käesolevas asjas on tegu postipakiga (üle 2 kilogrammi) ning kinnipeetavatele postipakke pole lubatud saata. Vanglasse saabuvad maksikirjad kaalutakse üle ja kaalu kohta tehakse kirjale vastav märge ning ülekaalulised maksikirjad (postipakid) kuuluvad tagastamisele Eesti Postile, mille saab kätte postipaki saatja. Vangla on viidanud kohtulahendile nr 3-4-1-3-09, milles on Riigikohus märkinud, et kirjavahetus on olemuslikult isikute kahepoolse suhtlemise vorm. Nii ei puuduta kirjavahetus kinnipeetavaga üksnes vanglas kinnipeetavat isikut, vaid ka isikut, kes kinnipeetavale kirja adresseeris. Postisaadetise saatjana on viimane õigustatud postiteenuse kasutamisel lähtuma postiseadusest, sealhulgas ka postisaadetise liikide osas. Tulenevalt Vangistusseaduse § 28 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele ning kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 kohaselt edastatakse saabunud kiri kinnipeetavale vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Nimetatud sätetele tuginedes on vangla õigesti lähtunud sellest, et kinnipeetaval on õigus saada üksnes kirju, mitte aga pakke. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isiklikke hügieenitarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Eeltoodu alusel ei ole kaebaja suhtes rikutud kaebaja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks õigusi ning kaebaja kahju nõue on