Obsah (6)
§ 1043§ 1045§ 127§ 1050§ 128§ 130KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-11195 Tsiviilasi Oleg Silini ha
§ 1043
jj).
§ 1043
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1045
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
- ptk
- jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras. Lähtudes ülaltoodust, pidas kohus vajalikuks käsitleda esmalt objektiivse teokoosseisuga – teisele isikule kahju tekitamine – seonduvat. Selleks on vaja analüüsida eeskätt seda, kas kostja poolne tegu või tegevusetus on toonud kaasa kahjuliku tagajärje, s.t kahju tekkimise hagejal. Nimetatud põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb
§ 127
lg 4 alusel kontrollida, kas kostjale etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal. Kuivõrd käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja
§ 1045
lg 1 p 2 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostja tegevuse ning hagejal tervisekahjustuse tekkimise vahel. Hageja väidete kohaselt tekkis tal 26.02.2010 kostja tegevuse tulemusel kahju, mis koosneb varalisest ja mittevaralisest kahjust. Kohtu hinnangul on hageja tervisekahjustus tõsikindlalt tuvastatud dokumentaalsete tõenditega: 26.02.2010 patsiendikaart nr 9741, mille kohaselt pöördus hageja 26.02.2010 kell 20:43 Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse erakorralise meditsiini osakonda, kus tehti arstlik läbivaatus (tlk 40). Hageja on arstliku läbivaatuse käigus avaldanud, et teda löödi rusikaga rindkere ja jalaga vastu vasaku reie piirkonda, rindkeres on valu, verevalumid ei ole nähtavad; 03.03.2010 patsiendikaart nr 10521, mille kohaselt pöördus hageja 03.03.2010 kell 10:12 Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kus hageja tuli fikseerima vigastusi. Hematoomid (verimuhud) on nähtavad (tlk 25); 06.03.2010 patsiendikaart nr 11137, mille kohaselt on hagejal tekkinud hematoomid (tlk 56); 05.03.2010 perearsti tõend, mille kohaselt on tuvastatud hagejal imendumisstaadiumis hematoomid (verimuhud): rindkere kesk-alaosas, vasaku reie taga-külgmisel pinnal, vasaku reie taga seesmisel pinnal, vasaku reie ees-seesmisel pinnal (tlk 6). Hageja on suunatud röntgenisse (tlk 55, 57). Tervisekahjustuse tekkepõhjusena on perearst välja toonud tõenäoliselt peksmine (tlk 61). Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas eelpool toodud tervisekahjustuse (hematoomid) tekitas 2
(4)hagejale kostja. Kohus luges tõendatuks hageja väite, et kostja lõi teda nii rusikaga kui ka jalaga, mis tekitasid hagejale tervisekahjustuse. Käesoleva menetluse käigus kostja eitab hageja löömist. Kohus ei lugenud kostja seletusi usutavaks, kuna käesolevas asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja varem hageja löömist tunnistanud (28.09.2010 määrus, tlk 47-48). Kostja 19.08.2011 kohtuistungil antud selgitus, et kostja pidi tegu tunnistama, kuna see oli ainuke viis kriminaalmenetluse lõpetamiseks, ei ole kohtu jaoks usutav (tlk 65). Samuti ei kinnita kostja väiteid kriminaalmenetluse käigus tunnistajatena üle kuulatud Ragnar Kenk ja Helbe Pohlak (tlk 44-46, 62-64). Nimetatud tunnistajate ütlused ei välista, et kostja lõi hagejat. Tunnistaja R. Kenk on kirjeldanud poolte vahelist tüli, kuid tema ütluste kohaselt ta ei vaadanud vahepeal nende poole, sest ta võttis autost asju (tlk 45). Samuti kirjeldab tunnistaja H. Pohlak sündmuste käiku, sest tal oli köögiaken lahti ja kuulis hoovil räägitavat juttu. Samas nähtub ka tema ütlustest, et ta ei jälginud pooli pidevalt, kuna ta läks toast oma jopet võtma (tlk 62). Seega ei saa eelpool toodud tunnistajate ütlused kinnitada kostja väidet, et kostja ei löönud hagejat. Kostja on oma tegu tunnistanud 28.09.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, mille kohaselt kostja väljendas kahetsust 26.02.2010 toimunud konfliktsituatsiooni osas ning kostja on tunnistanud, et tüli lõppes füüsilise kontaktiga (tlk 47-48). Kuna eelnevalt on tuvastatud, et 26.02.2010 tekitati hagejale tervisekahjustus, hageja tervisekahjustus (hematoomid) ei ole tõenäoliselt seotud kukkumise, vaid peksmisega (tlk 61), poolte vahel oli eelnevalt tüli ning kostja tunnistab 28.09.2010 määruses tegu (ehk hageja löömist), siis saab sellest järeldada, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Eeltoodust lähtuvalt on kostja tegu tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga ning kuna tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega, siis tulenevalt
§ 1045
lg 1 p 2 on tegemist õigusvastase teoga.
§ 1050
lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju tekitanu süüd eeldatakse. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu kostja vastutust välistavaid asjaolusid. 10. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt talle tekitatud kahju summas 322,41 euro hüvitamist. Hageja nõuab varalise kahjuna 22,41 eurot ja mittevaralise kahjuna 300 eurot. Kahju olemasolu ja selle suurust tuleb hagejal üldjuhul tõendada varalise kahju hüvitamise nõudmisel.
§ 128
lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
§ 130
lg 1 kohaselt tuleb kahjustatud isikule hüvitada isiku tervise kahjustamisest tekkinud kulud, s.h vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, s.h sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kohus luges hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hagejale on tekkinud tervise kahjustamisest järgmised kulud: visiiditasud 150 krooni (tlk 3), ravimid 200,70 krooni (tlk 4-6). Kohus luges usutavaks, et hageja ostetud ravimid on 26.02.2010 kostja poolt tekitatud tervisekahjustuse ravimiseks, mistõttu hageja varalise kahju nõue summas 22,41 eurot kuulub rahuldamisele. 11. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on seevastu piisav üksnes nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
§ 127lg 6 ja Ts
MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kahju tekkimise ajal kehtinud
§ 130
lg 2 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest.
§ 127
lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
§ 130
lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 13). Samuti ei eelda
§ 130lg 2 regulatsioon iseenesest seda, et kannatanu tervisekahjustus peaks olema 3
(4)püsiva iseloomuga. Seega sätestab seadus, et kui kohus on tuvastanud, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale tervise kahjustamisega tekitatud kahju, tuleb hageja kasuks eelduslikult välja mõista ka mittevaraline kahju. Hageja on hagis märkinud mittevaralise kahju suuruse, milleks on 300 eurot. Hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks arvestab kohus rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05, p 17). Arvestades eeltoodud asjaolusid, tervisekahjustuse tõsidust (konsultatsiooni otsuse kohaselt oli hageja ambulatoorsel ravil 11.03.2010-30.03.2010) ning varasemat kohtupraktikat, on hageja poolt hagis märgitud mittevaralise kahju suurus 300 eurot kohane hüvitis, mis tuleb kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus
- Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Andrus Pohlaku apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Käesoleval juhul esitas hageja maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt varalise (22,41 euro) ja mittevaralise (300 euro) kahju väljamõistmist. Maakohus on menetlenud tsiviilasja lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 4
(4)