Tsiviilasi nr 2-10-52783 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 13. mai 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiv

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Denis Pirožak võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi Denis Pirožaki vastu 1022,59 euro (tagastamata krediidisumma 511,29 eurot, intress 68,09 eurot ja 25.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 443,20 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 06.11.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0738742/96tt ja 15.12.2007 sõlmitud krediidilepingu nr 0746769/96rk rikkumisest.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.03.2011 (tl 55). Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 3. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 06.11.2007 tarbijakrediidilepingust nr 0738742/96tt ja selle maksegraafiku koos hageja krediidilepingute üldtingimustega, 15.12.2007 krediidilepingu nr 0746769/96rk üldtingimustest, 15.12.2007 maksekorraldusest nr 14538 krediidisumma ülekandmise kohta, 29.01.2008 nõudekirjast, 22.02.2008 lepingu ülesütlemishoiatusest, 18.03.2008 lepingu ülesütlemisavaldusest ja viivise arvestusest (tl 13-26).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist 0,25 % päevas põhinõudelt, so 3000 kroonilt (191,73 eurolt), alates 26.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni

§ 367järgi.

Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 25.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 7612,50 krooni (486,53 eurot), kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 3000 krooni (191,73 eurot), sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu põhinõudest suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 7612,50 krooni (486,53 eurot), lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu 2

§ 367

alusel hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis 45,35% aastas tagastamata krediidisummalt 319,56 eurolt alates 26.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 68,09 eurot. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna 204,52 euro (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 102,26 eurot, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 6,39 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot) väljamõistmist.
2. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162lg-st 1, § 163 lg-st 1 ning § 173 lgtest 1 ja 4.

Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 alusel mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 204,52 eurot, pidades hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks

§ 175lg 1 tähenduses. Kohtunik 3