Obsah (8)

§ 5§ 230§ 231§ 367§ 1741§ 162§ 405§ 177

2-11-22473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 31. august 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi AS TK h

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna 2 2-11-22473 hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses ning ei ole soovinud ärakuulamist. 6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Tallinn, XXX, alates 15.02.2007 kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kostja on tarbinud hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus, s.o. vastavalt korteri üldpindala ruutmeeter korrutada soojusenergia tariifiga. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale osutatud teenuste eest esitanud igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 850,56 euro perioodi 06.02.2010-06.04.2011 eest. Kostja on teinud 02.03.2010 makse summas 29,62 eurot ning 19.07.2010 makse summas 63,91 eurot, millised summad on hageja lugenud 06.02.2010 arve osaliseks tasumiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja majanduslik seis on olnud raske ning kostjal ei olnud võimalust hageja teenustest loobuda. Kostja leiab ka, et viivise nõue on ülemäära suur. Kohus on seisukohal, et raske majanduslik olukord ei ole põhjuseks jätta kostjale osutatud teenuste eest tasumata. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud arved perioodi 06.02.2010 kuni 06.04.
2. a kohta. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud teenuse eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 850,56 eurot.
3. Üldtingimuste punkt 13 kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab ostja viivist 0,15% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas üldtingimuste p 13 ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 13.05.2011 kokku summas 252,
4. Kohus on seisukohal, et viivisemäär on põhjendatud ning ei ole ülemäära suur ning kui kostja ei oleks arveid tasumata jätnud või oleks võtnud hagejaga ühendust, kui sattus arvete tasumisega raskustesse, siis ei tuleks hagejal ka viivist tasuda.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,15% päevas põhinõudest alates 13.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni. 3 2-11-22473 Menetluskulud 10. Kooskõlas

§ 1741esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud on järgmised: õigusabikulud summas 290 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Juhindudes

§ 162

lg-st 1 ja

§ 405

lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda.

§ 177

lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taimi Kollom Kohtunik 4